Haanjast kuue kilomeetri kaugusel lõunas asub Plaani küla, mis on koduks nii Eesti kõige kõrgemal asuvale kirikule, Piusa jõe lähtmeks olevale Küläjärvele, kui ka kuulsale Kahe Kõrtsile Kündja teeristis. Ühtlasi leiame siit kõige lõunapoolsema kaheksatuhandelisena ka Jaanimäe, kus nimele vastavalt on kohalikel läbi aastate olnud kombeks jaanituld põletada. Jaanimäe otsast avaneb vaade süngele ja metsasele Vaartsmäele, mis eriti kaunis tundub varatalve õhtuhämaruses. NB! Mäe tippu tähistav silt on hävinud, selle jäänused võib leida lõkkekoha lähistelt.
Eestimaa kaheksatuhandelised on aardesari, mille eesmärgiks on huvilistele tutvustada meie muidu nii tasase kodumaa kõige taevapoolsemaid piirkondi. Aare on peidetud Eestimaa kahekümne kõige kõrgemaleulatuva mäe otsa, millest kõik asuvad eranditult Kagu-Eestis Haanja kõrgustikul, üksteisest enam-vähem jalgsimatka kaugusel. Kuplitel hulkudes soovitan üles otsida ka valge sildike, mis mäe kõige kõrgemat paika tähistab- leiate sealt numbrid, mis näitavad, kui mitu meetrit te merepinna suhtes parasjagu ülalpool seisate. Märgistused on rajatud seoses niinimetatud lumeilvese initsiatiiviga, mis kutsub kõnealuseid mägesid vallutama talvel kahepäevase matka jooksul. Huvilistele ka reklaam: http://www.haanjamatkad.ee/index.php?page=5&hikings_id=17
Looduses liikudes palun arvestage igameheõiguse põhimõtetega- eramaal viibides jälgige, et te maaomanikke ei häiriks ning vältige taluõuel kõndimist.
Meeleolukat matka!
Haanjast kuue kilomeetri kaugusel lõunas asub Plaani küla, mis on koduks nii Eesti kõige kõrgemal asuvale kirikule, Piusa jõe lähtmeks olevale Küläjärvele, kui ka kuulsale Kahe Kõrtsile Kündja teeristis. Ühtlasi leiame siit kõige lõunapoolsema kaheksatuhandelisena ka Jaanimäe, kus nimele vastavalt on kohalikel läbi aastate olnud kombeks jaanituld põletada. Jaanimäe otsast avaneb vaade süngele ja metsasele Vaartsmäele, mis eriti kaunis tundub varatalve õhtuhämaruses. NB! Mäe tippu tähistav silt on hävinud, selle jäänused võib leida lõkkekoha lähistelt.
Eestimaa kaheksatuhandelised on aardesari, mille eesmärgiks on huvilistele tutvustada meie muidu nii tasase kodumaa kõige taevapoolsemaid piirkondi. Aare on peidetud Eestimaa kahekümne kõige kõrgemaleulatuva mäe otsa, millest kõik asuvad eranditult Kagu-Eestis Haanja kõrgustikul, üksteisest enam-vähem jalgsimatka kaugusel. Kuplitel hulkudes soovitan üles otsida ka valge sildike, mis mäe kõige kõrgemat paika tähistab- leiate sealt numbrid, mis näitavad, kui mitu meetrit te merepinna suhtes parasjagu ülalpool seisate. Märgistused on rajatud seoses niinimetatud lumeilvese initsiatiiviga, mis kutsub kõnealuseid mägesid vallutama talvel kahepäevase matka jooksul. Huvilistele ka reklaam: http://www.haanjamatkad.ee/index.php?page=5&hikings_id=17
Looduses liikudes palun arvestage igameheõiguse põhimõtetega- eramaal viibides jälgige, et te maaomanikke ei häiriks ning vältige taluõuel kõndimist.
Meeleolukat matka!
Jaanimägesid on nagu kirjusid koeri. Siin on üks selline taltsam isend, mille nõlval juba õitsevad nurmenukud. Topsik eeskujulik, tänud peitjale.
Kui oled jaanipäeva veetmas mäeomaniku juures ja tema avaldab soovi tutvuda aarde uue asukohaga, siis tuleb sõna kuulata. Tore noormees Heigo oli talle rääkinud, et pani selle uude kohta. Kuna aare ise on mul vanas asukohas leitud, siis tuli kaart lahti võtta ja uus asukoht täpselt üle vaadata. Ise oleks võibolla tahtnud ringiga läheneda, aga kui perenaine kõige järsemast küljest üles lippab nagu noor hirv, siis ei saa alla jääda. Mäeomanikule ja perenaisele on nüüd asukohta tutvustatud. Vaated on ilusad, Suure Munamäe torn paistab ilusti ja need, kes sealt oskavad vaadata, näevad seda tippu siin vastu.
Kogemata leidsin, kaart esiti siin aaret ei näidanud.
Tulime Haanja mägesid vallutama peamiselt sel suvel peidetud uute aarete pärast, kuid meil on päris palju ka neid eelmisest, kaheksa aasta tagusest ajast peidetud aardeid leidmata. Nii ka see siin. Aare oli üsna värskelt hooldatud, seega leidmisega probleeme ei tekkinud. Aitäh.
Nüüd on juba päris hea neid mägesid vallutada.. loodus on hõredaks jäänud ja putukad enam ei ründa. Kenasti niidetud ja korrastatud tipp.
Tänan peitmast.
See vigade parandus nüüd tehtud. Uues kohas aare ilusti leitav. Suured tänud pererahvale, et nii lahkelt lubavad oma lummavalt ilusas kodukohas aardel pesitseda ja külalisigi vastu võtta. Ja loomulikult tänud peitjale
Kuigi peale eelmist mäekülastust olin ma kinnitanud, et täna ma rohkem mäkke ei roni, siis Salme keelitas mind ikka siia ka tulema. Ja tõesti, nagu öö ja päev eelmise mäeaarde maastikuga. Siinne küngas ilusti niidetud ja väga mõnus jalutuskäik väga heas korras aarde juurde. Suur aitäh, see oli tore emotsioon.
Teel Kõivõmäele tegin peatuse ja rääkisin mäeomanikuga ka juttu. Perenaine oli natuke pettunud, et kui kunagi aaret pandi, siis talle sellest ei räägitud. Oleks ta aardest teadnud, siis ei oleks oksi aardelekarbile ette visanud ja ei oleks pidanud kergelt etteheitvaid kommentaare selle kohta lugema siit. ;) Nüüd on asukoht muutunud, aga ajapuudusel sain ainult kirjeldada talle uut asukohta. Väga tore ja sõbralik perenaine oli, hinnakem siis seda.
Koordinaadid päises muudetud.
Ja asetasin selle tipule lähemale 57.674823, 27.065672
Leitud, logitud, tänan!
Tänud peitjale!
Tänase päeva esimene tipuvallutus.
Aare lihtsalt leitav.
Tänud
Leitud, tänud!
Heinaniitmisvõistluse pärja jaoks oli vaja materjali koguda - korraldasime siis nii, et mõni aare ka teele jääks.
Ilus koht :)
Kiire leid ja logimine !
Siinne karp oli täitsa värsket õhku hingama tulnud. Olukorda selgitas viimane logi lumega ajast: püsis ilusti lume abil oma pesas kuni lumi ära sulas. Kaas oli teisel puruks ning logiraamatut polnud. Tegime täishoolduse ning viisin karbi arvatavasse peidukohta tagasi. Kasutades seekord oksi, mis ehk suvega ära ei sula :D Aitäh!
Aare sai täieliku hoolduse (uus karp ja logiraamat). Nüüd peaks ilusti kuivalt oma pesas püsima.
Sookoll käis seda küll mitteleidmas, aga Kaupo lootis, et ehk on ikka leitav. Läksime siis kolmekesi nulli ja no jezzaz mis lumevarud siia ikka sadanud on. Poisid kühveldasid nagu segased, mina kraapisin jalgadega lund ja olin niisama mitte eriti kasulik. Aega muudkui kulus ja kulus ja jälle olin jõudnud välja pakkuda, et las siis jääda, kui Kaupo täiesti koba peale üles leidis. Hea, et ta kaasas oli, esmapilgul polnud kindel, kas suvelgi sealt leidnud oleks.
Vänni Korgõmäelt tulime oma jälgi pidi alla tagasi ning võtsime suuna kagusse mööda väikeseid teid ja radu. Korra sai ka üle lageda künka otsas oleva heinamaa end surutud aga suures osas kulges meie tee mööda olemasolevaid radu. Kõivõmäe (43.; 270.9m) nõlv juba võttis korralikult võhmale. Sai ikka päris mitu puhkepeatust tehtud teel tippu. Neljateistkümnes, 36 veel minna :) Imetlesime hunnitut vaadet Siu- ja Plaani Jaanimäele, mis siit avanes ning seadsime oma sammud selle vaate suunas mööda tuulist mäeharja.
Siin oli lumi ikka kohe eriti paks. Astumiseks tuli ikka jalgadega korralikult tööd teha. Siumäe (273.4m) tõus oli vooderdatud tuisuvallidega ning vajusin kohati puusadeni lumme. Siumäge üldiselt loetakse eraldi mäeks kui Lumeilves 50 matku tehakse, kuigi pigem on ta Plaani Jaanimäe lisatipp ja ei moodustu omaette mäemassiivi. Seega algses nimekirjas teda mul pole, aga matka üheks tipuks ma ta ikkagi loen. Viieteistkümnes, 35 veel minna :)
Jaanimäele (18.; 281.3m) oli Siumäelt juba kerge astumine. Siin, tuultele avatud mäetipus avanes meile tõeline talvemuinasjutt. Kõik puud olid paksu valge härmatise kihi all lookas nagu mõnest jääkuninganna loost. Kuueteistkümnes, 34 veel minna :) Aarde peidupaik oli suures osas lund täis tuisanud ja oli selge, et mõistliku ajaga seda sealt välja ei kaeva. Seega ei hakanud kaevamise peale aega raiskama vaid pärast idülli nautimist võtsime ette teekonna järgmise tipu poole.
--
Tippude läbimise järjestus:
8 - 44 - 20 - 6 - 16 - 26 - 48 - 28 - 35 - 29 - 31 - 14 - 10 - 43 - (Siumägi) - 18 - 42 - 46 - 36 - (Kunn'mägi) - 30 - 25 - 24 - 45 - 40 - 19 - 17 - 12 - 4 - 3 - 38 - 32 - 41 - 47 - 49 - 34 - 32 - 2 - (Kunnimägi) - 33 - 22 - 27 - 7 - 9 - 15 - 13 - 21 - 39 - 37 - 11 - 5 - 1
Tagasiteel Paganamaalt võtsime aega ja käisime läbi veel mõne kaheksatuhendelise. Aare täitsa märg ja ei kannatanud ka kirjutamist kuigi oli korralik vahend. Tegime väikese kuivatuse ja lisasin uue minigripi koos uue lehega. Aitäh.
Väga vettinud paber, aga leitud ja logitud
No jah, logiraamat on märg, mis märg.
Meie viimane Haanja mägi osutus vist kõige lihtsamaks mäeks. Asfalttee viis peaaegu kõrvale. Tõusumeetreid oli vaid mõni üksik. Aaret leida oli vaid veidi keeruline, sest auku oli loobitud hunnik männioksi. Maire näitas rammu ja kiskus mõne eest. Mina eemaldasin järgmise maskeeringu kihi ja aare ilmus välja. Logiraamat oli nii märg, et mõne tindise tähe asemel on rohkem nagu graveering tselluloosis.
Kokkuvõttes oli väga tore seeria. Muidu niisama poleks leidnud küll motivatsiooni 20 tippu läbi käia ja oleks piirdunud vaid Suure Munamäega. Idee on kiiduväärt. Kahju vaid, et nii paljud hooldust vajavad. Üks võimalus oleks läbi rääkida kellegagi, kellel veel kõik leidmata on, et võtaks kaasa umbes 17 komplekti uusi konteinereid ja vahetaks kõik kehvas seisus olevad karbid välja. Sedatüüpi konteiner maapinnale peidetuna lihtsalt ei pea vett. Igatahes loodan, et seeria saaks uue hingamise, et ka kõik tuleviku geopeiturid saaksid siin aardeid otsida.
Teist geopäeva jäime lõpetama siia samasse Haanjasse ja suundusime Vällämäe RMK majja. Olime võitnud selle kasutusõiguse suvise puhkuse ajal kui mängisime RMK mängu "Püsi metsarajal - rända ajas!". Saime elada kui vanal ajal. Elektrit ei olnud ja vesi tuli ojast. Saime grillida ja sauna teha.
Joosepile aitäh Haanja mägede seeria eest!
No nii. Siin lihtsa mäekese juures sai lõpu meie mägede seeria. Mulle seeria idee väga meeldis. Valitud said vist veidi halvasti sulguvad karbid või liiga maapinnal olevad peidukohad. Mägedes käisime kokku kahel päeval, korra kevadel ja korra sügisel. Kokkuvõtteks võib seeriat siiski oma idee poolest kiita. Aitäh!
Karbi kaas katki, aare vett täis.
Leidsime. Aare vett täis.