Haanja kaheksatuhandelised aardesari on jätkuks Eestimaa kaheksatuhandelised aardesarjale, kus veel aardeta Haanja kõrgeimad tipud saavad ka oma aarded. Kokku kahe seeria peale saavad aarded ligi viiskümmend mäge.
Oma teekonna valikul palun arvestage ka maaomanikega ja vältige loata taluõuel kõndimist.
Seeria ei paku kahjuks alati imelisi vaateid ja erilisi kohti, vaid pakub hoopis geopeiturile tunde, et sai millegi raskega hakkama. Ei ole vahet, kas seda tehti suvel või hoopis talvel, algusest lõpuni matkates või vahepeal sõites. Saavutus on see igal juhul!
Nii Haanja kui ka Eestimaa kaheksatuhandeliste seeriad saavad olema leitavad aastaringselt. Kes ikka ei soovi suvel läbi ülepea kasvanud maltsa murda ja parve sääski sööta. Siis saavad teha raja läbi neile sobilikumal ajal.
Haanja kaheksatuhandelised aardesari on jätkuks Eestimaa kaheksatuhandelised aardesarjale, kus veel aardeta Haanja kõrgeimad tipud saavad ka oma aarded. Kokku kahe seeria peale saavad aarded ligi viiskümmend mäge.
Oma teekonna valikul palun arvestage ka maaomanikega ja vältige loata taluõuel kõndimist.
Seeria ei paku kahjuks alati imelisi vaateid ja erilisi kohti, vaid pakub hoopis geopeiturile tunde, et sai millegi raskega hakkama. Ei ole vahet, kas seda tehti suvel või hoopis talvel, algusest lõpuni matkates või vahepeal sõites. Saavutus on see igal juhul!
Nii Haanja kui ka Eestimaa kaheksatuhandeliste seeriad saavad olema leitavad aastaringselt. Kes ikka ei soovi suvel läbi ülepea kasvanud maltsa murda ja parve sääski sööta. Siis saavad teha raja läbi neile sobilikumal ajal.
Aitäh!
Järgmine tipp võetud ja see võttis juba higistama. Aitäh.
Siinse tipukolmiku külastamine oli puhas puhkus, nagu ütleb Pühajärve Puhkekodu tunnuslause. Ja oravat nägin. Topsik eeskujulik, tänud peitjale.
Leitud Nipernaadi Lumeilvese retke käigus.
Auto jäi põhjapoolse talu juurde, kohapeal selgus, et uue hingamise saanud lähedase talu juurde on lõuna poolt korralik tee rajatud. Väike jalutuskäik Viinamäe aarde juurest. Tänud kutsumast!
Peale Viinamäge olid valikus Jänessemägi ja Kukumägi. Agul pidasime plaani esmalt Jänese juurde liikuda aga siis üsna ootamatult avastasime, et liigume hoopis Kukumäe suunas. Siin olid metsaalused ülastest valged ja sinililledest sinised. Natuke võsas ragistamist ja olimegi kohal. Aitäh!
13-päevase, pooleldi lastelastega ringi seigeldud Lõuna-Eesti tuuri otsing #101. Pärast sportlaseund GeoOlümpiabaasis tulin 30 tipus Olümpiajärgselt lihaseid lõdvestama. Kes ei sooviks kuni 28 kraadiga läbi üle pea maltsa murda ja parvede viisi sääski toita :-D
Saabusin siia aardest läände jäävat teed pidi põhjast lõunasse, mis polnud vist eriti mõeldud autoga sõitmiseks. Auto jäi uue kena erkkollase maja lähedale kruusasele ristmikule. Enne Jänessemägi, sealt edasi jalgsi Kukusse. See oli ka siinse "paki" viimane, nüüd järgmist mägedepunti vallutama. Aitüma Arturile ja Heigole paljude mõnusate minimatkade eest!
Leitud.
Viinämäelt otse siia, mööda võsa loomulikult. Loodus ikka võtab juba täiega võimust, kuigi nagu hiljem selgus, on ka hulga leebem lähenemistee. Kastike paistis juba kaugelt silma ja siis tegin saatusliku vea, libistasin telefoni tagataskusse ning panin logi kirja. Kui siis telefoni taas välja koukisin, olid tal kirjad ees, et liiga palju valesid katseid sisse logida ja proovi 30 min pärast uuesti. Tsiisas, pool tundi. Hea, et ma päris üksi polnud. Kutsusin oma neljajalgse kaaslase kohale ja teda sügades rääkisin talle igasugust mula. Aga aeg ei liikunud kohe kuidagi. Meelde tulid need lõputud istumised lennujaamades, kus oodates aeg nagu jääks seisma. Kui pool aega möödas oli, hakkasin tasapisi omast arust selle Jänessemäe poole tüürima. Jõudsingi kohale, Viinämäele nimelt. Või mis kohale, alguspunkti tagasi siiski, aga palju leebemat metsaalust mööda. Natuke nihkusin mälu järgi edasi, aga kui enam ei osanud kuhugi minna, otsisin taas istumiskoha ja ootasin edasi. Lõpuks ometi nõustus mu telefon minuga taas koostööle ja saigi juba edasi kulgeda. Tänud peitjale järjekordse mäe kättenäitamise ja aarde peitmise eest.
Leitud, logitud, tänan!
Noortelaagri tundsin varasemast ära küll, aga erinevalt Liisist ma Viinamäge ära ei tundnud. Igal juhul rada siia oli mõnus, sai ka vaarikaid süüa. Leid tuli kergelt nagu seeriale kombeks.
See seeria on mu jaoks täielik ,,Tunne kodumaakonda". Niisiis õppisin, et meitel on ka Kukumägi. :)
Teel aardeni saime kõhu vaarikatest täis. Aarde juures kiitsime taaskord peitjat kvaliteetse aardekomplekti eest.
Aitäh aarde eest!
Veel üks tipp kirjas.
Tänan peitmast.
Villa Korgõmäelt otse siia, pärast kraaviületust tänane kõige järsem tõusunõlv. Eks esines ka väiksemaid tagasilibisemisi. Kukkumised jäid õnneks ära. Pärast Byte77 konksudega kaunistatud eelviimast sissekannet laiutas logiraamatus üks RAIMOND, kes pole endasti senimaani märki maha jätnud ei GP ega GC saidile. Peaaegu nagu mina juba :P Aitäh.
Siit sai enne juba peaaegu kõrvalt mööda mindud, tagasiteel oli vaid vormistamise küsimus. Aitäh!
Kahepäevase geokulgemise esimene päev oli eriti mõnus. Päike säras, sügisvärvid paitasid kõikjal silma ja isegi võsa võis ilusaks pidada. Sääsed olid... tegelikult ma ei teagi kus nad olid. Vähemalt mitte minu juures. Minu juures oli sellel päeval vaid rõõm kulgemisest ja külastatud kohtadest
Tänud aarde eest!
Tõesti, kuna kohapeal kukulindu polnud, siis kasutasime kaasasolevat improviseeringut ja kukkus välja täitsa hää. Aitäh.
Õnneks oli oma kägu kaasas, kes kukkus kui vaja.
Ilus ilm ja kaunis Eesti.Aitäh!
Lähenesin läänesuunast. Pimedas üks pikem teekond tipuni.
Käidud ja ülevaadatud see mägigi. Ei kukkunud meie, ei kukutud meile. Ainus, mis nimevääriline, oli ümberkukkunud puu ;). Tänud peitjale!
Plaanisime minna küll Jänesmäe juurde, aga metsas olevad rajad kiskusid pigem Kukumäe poole, eks käisime siis alustuseks seal ära. Lisasime aardesse trükkplaadi. Aitäh peitjale.
Kõige mõnusam oli jalutada metsaservas mööda jahimeeste teed. Metsas oli ka mõnusalt vähe alustaimestikku, aare peitis end nimele vastavalt KuKumänni küljes. Aitäh!
Kuku
Tore väike sutsakas Viinamäelt ja oligi järjekordne tipp vallutatud, tänud aarde eest!
Läbi ühe aarde teiseni. Tagasi autosse jõudes sõitis lastelaagri onu meid küsitlema, uuris, mis meil plaanis. Kui kuulis mägedest, siis pakkus, et neil laagri taga ka kohe mägi. Vastasime, et seal meil juba laupäeval käidud. Esmaleid kell 17.34
Tänud
Aare automaatselt avaldatud.