Jänessemägi

Aitäh!

See tipp tuli juba kergemalt. Aitäh.

Siinse tipukolmiku külastamine oli puhas puhkus, nagu ütleb Pühajärve Puhkekodu tunnuslause. Ja oravat nägin. Topsik eeskujulik, tänud peitjale.

Leitud Nipernaadi Lumeilvese retke käigus.

Auto jäi põhjapoolse talu juurde, kohapeal selgus, et uue hingamise saanud lähedase talu juurde on lõuna poolt korralik tee rajatud. Väike jalutuskäik Viinamäe aarde juurest. Tänud kutsumast!

Peale Kukumäge võtsime suuna siia. Nüüd saime tunda ka natuke mägisemat maastikku ja üles-alla ronimist. Aardest õnnestus meil ka täitsa mööda jalutada teiselt poolt puud ja siis tegime veel üsna suure ringi kuniks lõpuks õigesse kohta tagasi jõudsime. Aga tegelikult praegu ikka väga lihtsalt külastatavad mäed, pole paksu võsa ega putukaid, kes su elusast peast nahka panevad. Aardega kõik korras!

13-päevase, pooleldi lastelastega ringi seigeldud Lõuna-Eesti tuuri otsing #101. Pärast sportlaseund GeoOlümpiabaasis tulin 30 tipus Olümpiajärgselt lihaseid lõdvestama. Kes ei sooviks kuni 28 kraadiga läbi üle pea maltsa murda ja parvede viisi sääski toita :-D

Saabusin siia aardest läände jäävat teed pidi põhjast lõunasse, mis polnud vist eriti mõeldud autoga sõitmiseks. Ühe teele langenud puu tõstsin ka eest ära. Auto parkisin uue erkkollase maja lähedale kruusasele ristmikule. Aardeni jõudmine oli lihtne, kaardi järgi eeldasin hullemat. Enne Jänes, siis Kuku. Aitäh Arturile ja Heigole kerge jalutuse eest metsas!

Leitud.

Olles oma telefoni poolt pealesunnitud 30 minutilise pausi ausalt ära istunud, võtsin suuna Jänessemäe poole. Kutsa ilmutas taas ärevuse märke, nii et panin ta igaks juhuks natuke eemale kinni, et ta mul selja tagant minema ei hiiliks. Ma pole veel niimoodi vahele jäänud, nagu siin logi kirjutades. Lissi ka lihtsalt pikutas seal põõsa vilus ja ei teinud häältki, kui mu selja taha ilmusid kaks kuju, kes samuti tahtsid logi kirja panna. Logiraamat käes keerasin ringi ja olingi nendega vastamisi. Müstika, täitsa suvalises metsas suvalise mäe otsas niisugune tore kohtumine.
Tänud peitjale sedagi mäge näitamast, miks iganes tal selline nimi ka on, ja aaret peitmast.

Leitud, logitud, tänan!

See aare oli meil täna eesmärgiks Haanja boonuse võtme pärast. Võti kaasa ja järgmiseks boonusesse.

See aare oli õhtu üks oodatumaid, sest siit haarasime kaasa ühe ränduri. Leiud - nagu ikka - tulid kergesti. Aitäh!

Aitäh aarde eest!

Kolmiku viimane tipp ka kirjas.

Tänan peitmast.

Logisin jälle Raimondi järele, kel oli naaberaarde juurest siia jõudmiseks kulunud tervelt 4 päeva :P Kusjuures alguses tabas mind ehmatus, et kirjutada polegi millegagi. Nimelt suutsin eelmise aarde poole turnides oma pastaka kuhugi maha pudistada. Seal logisin kohaliku pliiatsiga, kuid siin karbis seda ei leidunudki... Hakkasin juba kaaluma alternatiivseid kirjutusvahendeid (veri näiteks on üsna universaalne), aga avastasin pliiatsi maast. Seekord niisiis pääsesin kergemalt. Ja järgmiste võimalike saatusekaaslaste rõõmuks jätsin kirjutusvahendi karpi, ei visanud tagasi maha :o)

Kohalikku rändurit siia aardesse sisse logides tabasin end mõttelt, et võtme asemel võiks ju kirjutusvahend olla. Kui juhtudki enda oma ära kaotama, ja kui aardekarbis juhuslikult pliiatsit pole, siis lubaks see ajutist kirjutusvahendit Haanja piires matkates kaasas kanda. Aitäh.

Jätsin auto pioneerilaagrit valvama ja tulin üle Viinamäe tipu - tundus kõige loogilisem. Kui välja arvata see mure, et põhjanõlvade lumi tahtis vägisi sääre sisse ronida, siis oli lausa jalutuskäik pargis. Äge kuru koos ojaga oli ka kahe tipu vahel. Aitäh!

Kahepäevase geokulgemise esimene päev oli eriti mõnus. Päike säras, sügisvärvid paitasid kõikjal silma ja isegi võsa võis ilusaks pidada. Sääsed olid... tegelikult ma ei teagi kus nad olid. Vähemalt mitte minu juures. Minu juures oli sellel päeval vaid rõõm kulgemisest ja külastatud kohtadest

Tänud aarde eest!

Kõige ilusam riik on Kagu-Eesti!

Aitäh!

Nii nagu naabermäel ei leidnud me kukulindu (aga oma oma oli kaasas), siis siin ei leidnud me jänesst ning paraku seda sobivat meil ühes ei olnud. No mis siis ikka, saime ka ilma hakkama.

Jänesseid ei näinud. Oravat ja kägu ka mitte.

Ilus ilm ja kaunis Eesti.Aitäh!

Siia liikusin eelmise tipu juurest otse läbi metsa lühimat teed mööda.

Siin oli palju puid risti-rästi maas, nii et jänesehaakidest polnud pääsu. Teel leidsin ühel lepal päris korraliku musta pässiku ehk chaga. Aiteh peitjale!

Siia jalutasime otse Kukumäe juurest. Konkreetne kraav oli kahte mäge eraldamas, õnneks piisavalt kuiv. Lisasime trükkplaadi. Aitäh peitjale.

Mägede vahel varitsesid ka porised orud, õnneks oli loodus sildade eest hoolitsenud. Jänesekapsad oli siin tõesti lopsakad. Aitäh!

Selle mäe juurde minnes oli alguses tunne, et tee on püsti ees. Vaata pilti!

Ka siin läks kõik ladusalt, nimi kirja ja edasi Kerekunnu mäe poole. Tänud aarde eest!

No mis asja, siin olime juba laupäeval leidmas käinud, nimelt kõrval mäel.Parkisime tuttavasse taskusse. Tee oli täitsa selge juba. Esmaleid kell 17.26
Tänud

Aare automaatselt avaldatud.