Villa Jaanimägi

Sii oli natukese vantsimist mööda maanteed, taganttuul tõukas Jaanimäkke. Topsik eeskujulik, tänud.

Aitäh!

Natuke tatsamist ja järgmine tipp jälle kirjas. Aitäh.

Auto jäi sellest topeltaardest lõuna poole tee äärde, edasi mööda kaardil ja looduses olevat teerada pidi mäkke. Täitsa kõrge mägi ka ähkimise järgi. Tänud!

13-päevase, pooleldi lastelastega ringi seigeldud Lõuna-Eesti tuuri otsing #96. Peale sportlaseund GeoOlümpiabaasis tulin 30 viimast tippu vallutama, Olümpiajärgselt lihaseid lõdvestama. Sest kes ei sooviks kuni 28 kraadiga läbi üle pea maltsa murda ja parvede viisi sääski toita :-D

Sammusin siia Villa naabermäe juurest. Lahkudes sain aru, et siia oleks optimaalsem enne tulla ja siis naabrile külla minna, aga mis sest enam. Lähen tagasi, et minna edasi! Künka otsas on lausa pink ja laud ning endised küttepuud. Tee või piknik. Aitüma Heigole!

Minu jaoks teine mägi. Jee, siin on mul isegi levi ja kaardil täpike ootamas. See retk oli palju mõnusama maastikuga. Lage karjamaa, elektrikarjus ja siis kerge mäkketõus. Aitäh!
P.S. Saime sellest karjusest mõlemad Aivega oma sutsaka kätte.

Jaanimäele kulgesime üle karjamaa.Aitäh!

Leitud.

Leitud.

Tänud aarde eest!

Leitud, logitud, tänan!

Kolmas mägi täna. See oli väga mõnusa lähenemisega.

Sõitsime eelmise mäe mant tsutike edasi. Ma oleks loomulikult tahtnud kõiki lambaid kallistama minna ja endale ka paar villahunnikut koju võtta, aga Kaupo manitses mind ontlikkusele. Seega piirdusime aarde logimisega.

Rustikaalne aiamööbel, mehemõõtu jooginõud ja hea ülevaade naabri toimetamistele - ilmsesti ideaalilähedane jõmistamise koht. Kui kodusuund enam-vähem teada, siis behme jala bärast bole vaja balju muredseda - kõik teed viivad alla. Nagu mäele kohane. Aitäh.

Eelmise aarde juurest ümber veekogude ja siis mööda elektriliini alust heinamaad ja peagi olingi kohal. Päris huvitav koht jaanitule pidamiseks. Aitäh!

Kahepäevase geokulgemise esimene päev oli eriti mõnus. Päike säras, sügisvärvid paitasid kõikjal silma ja isegi võsa võis ilusaks pidada. Sääsed olid... tegelikult ma ei teagi kus nad olid. Vähemalt mitte minu juures. Minu juures oli sellel päeval vaid rõõm kulgemisest ja külastatud kohtadest

Kõige ilusam riik on Kagu-Eesti!

Aitäh!

Siin mäeveerel oli villa kõvasti, aga see kõik oli paljudel jalgadel ringi liikuv. Karjamaal oli väga rahulolev lambakari, kes ei lasknud meist üldse end häirida.

Lõpuks siis jõudsime ka selle mäe otsa. Ilusa vaatega koht.

Eelmise aarde juures tulin tagasi karjamaale ja mööda lagedat karjamaa oli hea lihtne kohale jõuda. Küll ei läinud siin sama lihtsalt aarde leidmisega. GPS jooksutas metsa all korralikult ja kohe mitte ei jäänud aare mulle silma. Pealambi valguses sai lõpuks iga viimase kui ruutsentimneeter üle vaadatud ja lõpuks sai ka aare leitud. Päevavalguses oleks siin lihtsamalt läinud.

Aitäh aarde eest!

Nüüd on juba päris hea neid mägesid vallutada.. loodus on hõredaks jäänud ja putukad enam ei ründa.

Tänan peitmast.

Proovisime siit ja sealt ning lähenesime mitte kõige õigemast küljest...aga küsija suu pihta ei lööda - lahke pererahvas lubas meil jalavaeva, oma õue läbides, vähendada. Tagasiteel pakkusid ubinaidki kaasa - kõht täis ja meel armsast kohtlemisest ning leitud võtmest hea! Tipus varjas mets vaateid kaugustesse, aga oli see-eest ise muuseumlik vaatamisväärsus ;).
Aitäh peitjale!

Siin oli tee äär nii tihedalt talusid täis pikitud, et täitsa tegu oli sobivat lähenemisteed leida. Kaardil olev tee viis otse taluhoovist läbi. Küsisime viisakalt, kas võime läbi jalutada ja saime lahkelt pererahvalt loa. Tee läkski peaaegu mäe otsa välja. Aardest leidsime ka boonusaarde võtme, mille endaga kaasa võtsime. Omalt poolt lisasime trükkplaadi. Edasi suundusime otse Vaartsmäe suunas, isegi sinnapoole läks mingi teeraja moodi asi. Aitäh peitjale.

Vahetult enne tippu leidsime rajakese ka üles. Mäe otsas mullused(?) lõkkepuud ja lauake, tundub, et jaanituld siin tehaksegi. Tagasi auto juurde jalutasime mööda karjamaad, oli tõeline "jalutuskäik pargis". Aitäh!

Siia tulime otse Vaartsmäe juurest ja kahjuks mingit rada meil kohata ei õnnestunud. Rammisime otse kohale ja sellega sai minul võsamaastike taluvuse limiit tänaseks täis. Peale logimist ütlesin Salmele, et edasi palun ainult lihtsaid ja ilusaid kohti. Kahjuks polevat see võimalik, nagu ei saa head ja odavat asja ;) Tagasi sama teed ma igatahes keeldusin minemast ja läksime talumehe karjamaa äärde ning mööda seda liikusime auto poole. Nõgeseid enam ei saanud, võsa ka mitte. Jupike pikka rohtu ja üsna talutavat metsaalust ning olimegi päästval kruusateel. Hea, et käidud sai oli valdav tunne.

Siin oli juba selge, et ühegi mäe otsas meid esmaleidja au ei oota :P

Aga maasikad ootasid. Nii siin kui enam-vähem igal pool mujal ka, kus jalg raiesmikule tõstetud sai.

Mõnus väike jalutuskäik mööda naabermäe juurest tulevat rada. Aardega läks kiiresti, tagasi auto juurde läksime juba mööda karjamaa serva. Tänud aarde eest!

Naaber aardest otse.Kuidagi seenevaesed olid need aardemetsad seekord.
Esmaleid kell 16.31
Tänud

Aare automaatselt avaldatud.