Piipsemäe Kunn"mägi

Siin on vahva vaarikatõus. Topsik eeskujulik. Tänud.

Aitäh!

Hetkel on hea tippe võtta, alusmets pole lehtes, hein pole veel tärganud ja hea on astuda. Aitäh.

Esimene tänastest mäeaaretest. Enne teeleasumist vahetasime paar sõna auto ja koeraga lambakarja ajava kohalikuga, kes huvitus, et mis me nüüd siin ... Järgmistele ... karjäärist oleks mõistlikum mööduda kaarega paremalt. Tänud peitjale

Hommikul tekkis vabaaeg ja otsustasime leida mõned mäeaarded. See oli esimene ja üpris kergelt jõudsime kohale.

Hommikul tekkis paaritunnine auk, mille otsustasime geopeitusega täita. Juba ammusest aast olid ootamas vanad head Võrumaa mäed. Siin oli esimene peatus ja saime kenasti kiire ja kerge skoori, aitäh!

13-päevase, pooleldi lastelastega ringi seigeldud Lõuna-Eesti tuuri otsing #93. Pärast lõõgastavat sportlaseund GeoOlümpiabaasis oli isu tulla siia 30 tippu vallutama e. Olümpiajärgselt lihaseid lõdvestama. Sest kes ei sooviks kuni 28 kraadiga läbi üle pea maltsa murda ja parve sääski sööta :-D

Krt, oligi mägi! Liginesin läbi kruusakarjääri ja 50-kraadist nõlva mööda otse üles. Isegi kits ehmus sellise soorituse peale plagama - sellist lolli pole siin enne nähtud. Alla naasesin mööda märksa laugemat harvesteri rada, mis oli samuti kenasti maltsa kasvanud. Mis siis, et juba kekspäeval oli juba väga palav, peale seda aaret panin pikad, katkiste põlvedega laigupüksid jalga, et ainult põlved kriimuliseks saaks, mitte jalad üleni. Aare kena ja kombes, aitäh Heigole!

Ah miuke tõus, aga üles saime. Meil oli ilmselt mingi täiesti vale suund võetud. Aitäh!

Siin valisime ikka raskema tee ja ronisime otse üles.Aitäh!

Leitud.

Leitud.

Tänud aarde eest!

Olen kahel korral lumeilvese matkal käinud kahtkõmmend Eesti kõrgeimat mäge võtmas, kuid selle ürituse raames ma aardeid logida ei jaksanud sest lumes sumpamine võttis oma ja lisaliigutusi teha ei tahtnud. Tänasesse valikusse nendest kahekümnest küll vist ühtegi ei jäänud.

Polnudki kõige hullem ronimine. Vahepeal mugisime vaarikaid. Alla tulime natuke paremat teed pidi nagu ikka. Tänud peitjale!

Leitud, logitud, tänan!

Selle mäe juures saime aru, et oleme kenasti kellegi jälgedes astumas. Oli tema täpselt sealt üles rühkinud ja teise tee tagasi leidnud nagu meiegi. See ülesminemise koht küll ühe niisuguse astanguga, kust ma koera üles ubides ise käpuli käisin ja siis põlvili end järgmisele tasandile lohistasin. Kui mul muidu on kaunikesti suva, mida must arvatakse, siis nüüd oli küll hea meel, et pealtvaatajaid polnud. Edasi läks juba lihtsamalt, üks vallutatud. Tänud peitjale väljakutset esitamast ja aaret peitmast.

Plaan tänaseks oli Plaani kiriku juurde parkida ja läbi jalutada 10 lähiümbruse kollast täppi kuni Riidmäeni. Eks nii sündiski. Matu oma Matussõmäe logis küll avaldas imestust, et mu nimi sealses logiraamatus puudus. Alusetu laim! Sest selle määrisin juba eelmisel aastal, esimesena pealegi :P

Mis puudutab minu Kunn'mäele minekut - see jäljerada oli (esiti) palju vähema läbi vajumisega - siit siis põhjus, miks mindud sai just sealtkaudu. Tõsi, mõned viimased meetrid aardeni tõusis lumi ikka täitsa puusadeni - siit siis põhjus, miks tuldud sai teistkaudu :o) Ehk et jah, eelleidja kirjeldatud geopeituri ratsionaalne mõttekäik kehtib selgelt nähtavate jälgede korral pea sajaprotsendiliselt! Aitüma.

Kui näed, et aarde suunas on minev ja tulev jäljerida, teab geopeitur, et tuleb minna mööda tulevat rida. Kui avastasin, et nii mõnigi eelkäija samm oli põlveni sisse vajunud ja endalgi maapind alt tahtis kaduda, jäi üle vaid juurelda, et milline see minev jäljerida veel olema pidi. Aare sai igatahes kenasti leitud, aitäh!

Auto parkisime suurte puukuhilate kõrvale ja aardeni jäi jalutada mõnikümmend meetrit. Tuli välja, et see oli kohati põlvini lumes sumpamine, kuid õige puukeseni me siiski jõudsime. Tänase päeva esimene mäeaare sai positiivse tundega vallutatud. Aitäh!

Kahepäevase geokulgemise esimene päev oli eriti mõnus. Päike säras, sügisvärvid paitasid kõikjal silma ja isegi võsa võis ilusaks pidada. Sääsed olid... tegelikult ma ei teagi kus nad olid. Vähemalt mitte minu juures. Minu juures oli sellel päeval vaid rõõm kulgemisest ja külastatud kohtadest

No saa siis nüüd nendest mägedest aru. Siia mäele jõudmist ei pannud õieti tähelegi, st polnud sellist mäejalamilt tippu ronimist, vaid pigem tasasel maal kulgemine. Aga vahel võibki ju sellisel tasase maa moodi mäel käia. Aitäh.

Kõige ilusam riik on Kagu-Eesti!

Aitäh!

Sellest mäest kihutasime algul suure hooga mööda. Ilmselt jäi liigselt puude varju. Viga parandatud ja nimed kirjas.

Taas üks lame tipukene mida tundus isegi palju tipuks pidada.

Aitäh aarde eest!

Nüüd on juba päris hea neid mägesid vallutada.. loodus on hõredaks jäänud ja putukad enam ei ründa.

Tänan peitmast.

Mäest üles ja alla viib vallatu tee...ja kuskile jäi ka aare. Aitäh peitjale!

Siia jalutasime naaberaarde juurest otse. Alguses oli hämming, sest GPS kiskus kangesti mäe kõrvale auku. Lõpuks ei jäänud muud üle, kui GPSi arvamust kontrollida ja seal see aare end peitiski. Lisasime trúkkplaadi. Tagasi autoni jalutasime juba mööda teed. Aitäh peitjale.

Enne aaret ja pärast liivauku oli väikelooma skelett. Jätsime võtme. Aitäh!

Autoga saime mõnusalt lähedale. Mis muud kui mööda georada aardeni ja nimed kirja. Aitäh!

Autoga sai mugavalt aarde lähistele kust kohalikud vist liivakasti jaoks liiva käivad võtmas. Aardeleid saabus pärast georaja märkamist. Aitäh aarde eest!