Kuidas uut aaret peita?

Aarete peitmise reeglid geopeitus.ee lehel on samad geocaching.com reeglitega. Kui kahtled, vaata geocaching.com aarete peitmise juhiseid https://www.geocaching.com/play/guidelines, veidi põhjalikumat abikeskust https://www.geocaching.com/help/ või konsulteeri administraatoriga.

Uute aarete kvaliteedi tagamiseks peab olema aarde peitja varem geopeitusega tegelenud ning leidnud ja loginud geopeitus.ee lehel enne oma esimese aarde peitmist vähemalt 25 aaret. Soovitavalt erinevat tüüpi aardeid ja eriti erinevatel aastaaegadel, näiteks talvel lumega ja kevadel, mil vett rohkem. Ainult kogemus annab peitmisel aimu, missugused on aarde jaoks head või halvad asukohad, peidupaigad, konteinerid ja peitmisviisid. Selleks, et peidetud aarded kaua kestaks, rüüstatud ei saaks ja teistele mängijatele rohkelt otsimis- ja leidmisrõõmu pakuks, soovitame enne peitmist mõned aarded leida ja nendest järeldused teha. Õpime me ju kõik enne käima ja alles seejärel lendama

Erandid on võimalikud, kuid ainult mõjuvatel põhjustel. Sellisel juhul tuleb oma mõjuvatest põhjustest kirjutada administraatoritele.

Sarnaselt kinnisvara soetamisele on ka uue aarde peitmisel kõige olulisem sobiva asukoha leidmine. Aare olgu peidetud pikaajalise plaaniga e. tähtajatult (v.a. sündmusaarded) ja kuulub sulgemisele e. arhiveeritakse alles siis, kui see osutub hädavajalikuks peidukoha muutuste või muude asjaolude tõttu, mida peites ette näha polnud. Siinkohal toome välja mõned asjaolud, mida peidupaiga valikul arvestada.

• Kui lihtne on aardeni jõuda? Kui aare on peidetud maanteest vaid mõne meetri kaugusele, keset avalikku linnaparki või -tänavat, on üsnagi suur võimalus, et keegi selle (juhuslikult) üles leiab ja rüüstab või nt tänavapuhastaja teadmatusest minema viskab. Soovitav on leida aardele selline asukoht, kuhu jõudmiseks on vaja veidi vaeva näha - kasvõi pisut jalutada, piiluda või käega kobada.

• Kas aaret on lihtne leida või ka juhuslikult avastada? Kui aare asub liiga nähtavas kohas või on peidetud teedele või matkaradadele liiga lähedale, siis on samuti suur võimalus, et keegi sellele lihtsalt otsa komistab. Samas ei tasu peitmisega ka üle pingutada, eriti mittekäidavates kohtades. Peidukohta valides on hea teada:
  • kui läheduses vedeleb taarat, süstlaid, muud prügi või on seal omavoliline lõkkease, võid olla kindel, et see koht on tihti „asustatud“ ega sobi heale aardele.
  • kui sinna on võimalik ja mugav prügi toppida - asustatud kohtades olevad seina- ja müüripraod, käsipuu otsad ja muud käeulatuses olevad pilud - ei ole see aardele hea peidukoht.
  • kui seal käivad lapsed-noored mängimas-hängimas, on neil tihti kombeks kõikjale ronida, piiluda ja käsi toppida ning nad leiavad tihtipeale ka ebavajalikke asju - aardeid - juhuslikult üles ja jällegi võib see aarde olemasolule hävitavalt mõjuda.
  • kui peidukohast võib koristaja kasvõi vahel üle käia, võib ta aarde prahi pähe või teadmatusest minema visata.
  • püüa ette kujutada kõiki nelja aastaaega: kas kevadel-sügisel võib aare vee alla jääda või vesi selle ära uhtuda; kas suvel kasvavad siin rohked väädid, nõgesed vm ebameeldivat; kas talvel võib siin libedusest ohtlik olla või aare või maskeering kinni jäätuda (kõik on reaalsed näited).

• Aarde peitmise juures kontrolli, et aarde konteiner oma peidukohas kindlalt püsib ja välja ei kuku, uju ega hõlju.
• Ega aarde peidukoht asu eramaal? Taolisel juhul peab kindlasti küsima maaomanikult peitmiseks nõusolekut, selgitades talle ühtlasi mida taoline tegevus endaga kaasa võib tuua - nii öösel kui päeval peidukoha suunas mõtliku sammuga liikuvaid isikuid, kes vaheldumisi vaatavad ühes käes hoitavat seadet, teises käes olevaid pabereid ja pobisevad arusaamatult minutitest ja asimuutidest
• Kui aarde asukoht on ajalise liikumispiiranguga paigas - näiteks mõned sood, rabad, väikesaared, kaitsealad vm - või aardeni jõudmiseks läbitakse tõenäoliselt piiranguala, peab aarde omanik piirangud ka aarde kirjeldusse märkima. Soovitav on lisada silt „liikumispiirang“. Aarde omanik peab ka tagama, et veebilehel selline aare piirangu perioodil ajutiselt kättesaamatu on.
• Ega aarde peidukoht asu mõne muinsuskaitseobjekti vahetus läheduses? Reeglina ei suhtuta taoliste objektide juures eriti tervitatavalt isikutesse, kes kangutavad lossiseinast lahtiseid kive, piiluvad hauaplaatide alla või laovad kivimüüri oma suva järgi ümber. Vältigem taolisi olukordasid juba eos!
• Aarde peidukoht või peitmisviis ei tohi sundida või kutsuda loodust, rajatisi-hooneid või muud ümbritsevat kahjustama!
• Aaret ei tohi peita rongiliikluseks kasutatavate raudteesildade külge ega lähedusse. Kõikide muude infrastruktuuri objektide lähedusse peidetud aarde konteiner peab olema korrektselt markeeritud ja soovitavalt läbipaistev, et seda ei peetaks pommiks.
• Aaret ei tohi peita koolide, lasteaedade ega mänguväljakute lähedusse. Geopeiturid, kes aaret otsivad, võivad näida lastevanematele või personalile kahtlased.
• Aarde peidukoht ei tohi olla ka otsijatele ohtlik - näiteks voolu all olev elektrikapp, varisev hoone, kõrge müüri tipp, klaasikildude ja süstalde lähedus vms. Kui aarde läheduses on ilmselgelt mittemärgatavaid ohuallikaid, mis on aarde petjale teada või millele otsijad tähelepanu juhivad, tuleb aarde omanikul vastav hoiatus kirjeldusse lisada.
• Uut aaret või aarde füüsilist vahepunkti (nii konteinerit kui peitja poolt lisatud infot nt. kleebise vm tähistuse kujul) ei tohi peita olemasolevale aardele või multi-/mõistatusaarde füüsilisele vahepunktile lähemale kui 160 meetrit. Reegel ei kehti sama multi- või mõistatusaarde vahepunktide kohta või objektidele, mida peitja pole ise lisanud/muutnud (nt aastaarv ehitisel, loendatavad objektid vms). Piirang ei kehti ka asukohata, sündmus-, virtuaalsete ja veebikaamera-aarete kohta - neile võib „päris“ aardeid ka lähemale peita. 160 meetri reegel aitab välistada, et juhuslikult leitakse ja logitakse hoopis teine aare ning ka seda, et kitsas piirkond aaretega üleküllastatakse. Reeglile võib (aga ei pea) administraator väga mõjuval põhjusel erandi teha.

• Tavaline aare on aare, mis asub aarde kirjelduse päises toodud koordinaatidel. Midagi arvutada, kuhugi edasi liikuda, eelnevalt infot hankida ega ka kohapeal mõistatada pole vaja (v.a. ehk vaid konteineri kättesaamise või avamise viisi).
• Multiaarde vahepunktid ei tohi asuda nullist või teineteisest kaugemal kui 3.2 km (2 miili), kui selleks pole väga mõjuvat põhjust. Põhjendatud vajadusel peab see asjaolu aarde kirjelduses ära märgitud olema - näiteks „aarde kolmanda ja neljanda vahepunkti omavaheline kaugus jääb piiridesse 5-10 km.
• Mõistatusaarde nullpunkt peab asuma mitte kaugemal kui 3.2 km (2 miili) aarde asukohast (alates 13.02.2015, tagasiulatuvalt ei muudeta) samas maakonnas. Nii kuvatakse aare ka kaardil enam-vähem õiges piirkonnas. Erand võidakse admini poolt teha vaid mõjuval põhjusel. Soovitav on nullpunkt paigutada mõnda veekogusse, et otsijatel oleks kohe selge, et nulli pole mõtet otsima minnagi. Vahel otsitakse aaret kirjeldust lugemata ega teata, et tegu on mõistatusaardega - null selgelt ebaloogilises kohas säästab sel juhul vaeva ja aega. Kui aarde kontseptsiooni jaoks on hädavajalik, võib nullpunkt asuda ka mujal kui veekogus, ent siiski sellises asukohas, kuhu ka kohale minnes aaret otsida tundub ilmselgelt ebaloogiline. Kui mõistatusaarde nullpunkt asub mõistatuse kontseptsiooni tõttu Harjumaal, Tartumaal või Pärnumaal, aare ise aga Tallinnas, Tartus või Pärnus (või vastupidi), tuleb valida asukohas ikkagi linn e. lõppaarde asukoht. Nagu kõikide aarete puhul, peavad ka mõistatusaarded hõlmama GPS-i kasutamist.
• Vahe multi- ja mõistatusaaretel. Kuna aardetüüpi multi-mõistatusaare ametlikult pole, siis kui järgmise punkti või lõpp-aarde asukoht pole üheselt määratletud, on see mõistatusaare. Kui aare sisaldab kasvõi ühes punktis mingitki mõistatust, on see mõistatusaare. Kui tekib kahtlus, kas tegu on multi- või mõistatusaardega, on tegu mõistatusaardega. Kui tegu on nö. seikleja-tüüpi ja/või mitmest punktist koosneva multi-mõistatusaardega, on soovitav see ka aarde kirjeldusse lisada.
• Siseruumides asuvad aarded. Geopeitus on peamiselt õues toimuv tegevus, kuid mõnel juhul saab aardeid peita ka siseruumidesse.
• Kindlasti tuleb saada luba hoone omanikult või haldajalt.
• Mängijad peavad olema võimelised leidma aarde ilma töötajatega suhtlemata.
• Siseruumides asuvatel aaretel ei tohi olla kaubanduslikku varjundit ega asuda mõnes poes sees.
• Siseruumides olev aardetüüp ei tohi kunagi olla tavaline.
• Siseruumides asuvad aarded peavad järgima allpool esitatud GPS-reeglit.

Kahtluse korral kontrolli koos ülevaatajaga, kas aare vastab juhistele.

GPS ja siseruumides asuvad aarded. Kõik aarded peavad sisaldama GPS-i kasutamist. Hoonetes on GPS-signaal kas ebausaldusväärne või puudub. GPSi reegli järgimiseks peab siseruumides asuvatel aardel olema täiendav etapp välitingimustes. Koordinaadid hoone sissepääsu juures ei ole piisavad. Välietapp võib olla enne või pärast siseruumides asuvat etappi. Kuna neil peab olema rohkem kui üks etapp, ei saa siseruumide aardetüüp kunagi olla tavaline aare.

Lõppkonteiner siseruumides. Kui lõppkonteiner asub hoones, peab välietapp andma olulist teavet lõppkonteineri leidmiseks. Mängijad ei tohiks lõppkonteinerit leida ilma välitingimustes toimuvat etappi läbimata. Välietapp võib olla füüsiline või virtuaalne.

Siin on näiteid olulise info kohta:

• Raamatu katalooginumber avalikus raamatukogus.
• Lõppkonteineri luku kombinatsioon.
• Kirjeldus selle kohta, kuhu aare peidetud on, kui konteiner ei ole ilmselges kohas.

Lõppkonteiner välitingimustes. Mängija peab GPS-i abil leidma vähemalt ühe välitingimustes asuva etapi. Kui lõppkonteiner on väljas, siis saab siseruumide etapis anda koordinaadid lõpliku konteineri juurde. Siseetapp võib olla füüsiline või virtuaalne.

* Sündmusaarded tuleb ette teatada vähemalt kaks nädalat enne sündmuse toimumist. Sündmusaarde kirjeldus peab sisaldama ajavahemikku, mil logiraamat kättesaadav on. Sündmusaare peab kestma vähemalt pool tundi, koristusaktsioon vähemalt tund. Kui tegu on raskesti ligipääsetava asukohaga - näiteks ümberringi on eramaad-teed, raba, soo või ees ootab muidu pikk jalgsimatk - on aarde kirjeldusse soovitatav märkida sõiduvahendi parkimiseks mõeldud asukoha koordinaadid.

• Aarde koostamisel on üheks olulisemaks komponendiks aarde konteiner. Konteinerile pole palju nõudmisi, piisab kui see on vee- ja niiskuskindel. Traditsiooniliselt on konteineriks kasutatud plastmassist tugevaid läbipaistvaid säilituskarpe (et kogemata leidjad seda pommiks ei peaks). Erinevate võimaluste hulk on aga piiramatu - kuivainekarbid, kanistrid, sigaritoosid jne. Peamine, nagu öeldud, et niiskus aarde sisu rikkuma ei pääseks.
• Olenemata konteineri tüübist või materjalist tuleb see väliselt korralikult märgistada (v.a. ainult nano-aarded), et ka võimalik juhuleidja või kasvõi politsei/pommirühm kohe näeks, mille ta leidnud on. Enamasti viidatakse konteineritel geopeitus.ee ja geocaching.com veebilehtedele, lisatakse aarde nimi ja soovitavalt ka peitja telefoninumber (siis saab juhuleidja või maavaldaja vajadusel kontakti võtta). Lisaks välisele markeeringule peab ka aarde sees olema mängu tutvustav tekst ehk geopeituse juhend, mille leiad siit: Tarvilikud failid.
• Aare peab sisaldama vähemalt nelja füüsilist eset: sobiv konteiner, geopeituse mängujuhend (v.a. ainult nano-aardes), sobiv/korralik logiraamat ja sobiv kirjutusvahend (v.a. nano-aardes ja ka siis peab kirjutusvahendi asukoht või selle puudumine aarde kirjelduses märgitud olema). Logiraamatuks soovitame valida mõne aardesse mahtuva märkmiku, kuid ka siin puuduvad otsesed reeglid - peamine, et logide kirjutamiseks piisavalt vaba pinda oleks. Logiraamatule on väga soovitav ümber panna korduvsuletav minigrip-kilekott, et isegi niiskuse või vee aardekonteinerisse sattudes vähemalt logiraamat, kui aarde oluliseim osa, kuiv püsiks. Logiraamatuga samasse minigrip-kilekotti ei tohi panna muid esemeid (pliiats, teritaja vms), mis kotikest lõhuvad. Kirjutusvahendi valikul tasub meie kliimavööndis eelistada pliiatsit pastakale, mis külmakraadidega töökõlbmatuks muutuda võib. Pliiatsi olemasolul lisa aardesse kindlasti ka teritaja. Ja mitte logiraamatuga samasse minigrip-kilekotti.
• Nüüd kõige põnevam osa - aarde sisu! Kõikvõimalikud lelud, meened, vidinad jms - kuid pane aardesse siiski ainult selliseid asju, mille leidmise üle endalgi hea meel oleks. Aare pole prügikast! Samuti ära pane aardesse maiustusi, toiduaineid, seepi vms (loomadel on märksa parem haistmismeel kui geopeituritel) , selliseid asju, mida lapsed leidma ei peaks (alkohol, tubakatooted, alla 18a keelatud temaatika) või vedelikke (laetud veepüstolid, mullitajad vms) või muidu leidjatele ohtlikke esemeid (žiletid, terad, nõelad vms).

Kui aare on peidikus, mõõda selle täpsed koordinaadi. Arvesta, et puude all ja linnas kõrgete majade vahel võib tulemus esimesel korral olla mitte just väga täpne. Korda mõõtmisi ja kontrolli tulemust nii mitmel korral, kui vaja, et saada maksimaalne täpsus.

• Uue aarde avaldamiseks kodulehel geopeitus.ee täida vorm https://www.geopeitus.ee/?p=460 ja rahvusvahelisel kodulehel geocaching.com http://www.geocaching.com/hide või sündmusaarde puhul http://www.geocaching.com/hide/createcache.aspx?e=1. Mõlemal lehel on vaja enne sisse logida. Aarde avaldamine ka kodulehel geocaching.com on vajalik, et travelbugid ja geomündid saaksid korrektselt logitud ning et aaret saaksid otsida ka kaugemad külalised või ainult rahvusvahelise kodulehe kasutajad. Kui peitja ei soovi aaret ise geocaching.com lehele üles riputada või ei tee seda geopeitus.ee lehega samaaegselt, saavad aidata teised vabatahtlikud kasutajad, kes aarde kasutajanime www.geopeitus,ee all geocaching.com lehele üles riputavad. Seda saab määrata valides aarde avaldamisel „Palun avaldada aare minu eest“.
• Aarde peidupaiga ja maastiku raskusastmete hindamiseks lähtu aarde raskusastme hindamise juhendist.
• Aarde kirjelduses olev info peab sisaldama kõike aarde leidmiseks hädavajalikku. Aarde vihje olgu vaid leidmist lihtsustav - selle lugemine ei pea olema aarde leidmiseks kohustuslik. Veel vähem peaks aarde leidmiseks lugema varasemate leidjate logisid, mis siis, et need võivad tihti aardeleidu oluliselt lihtsustada (vahel ka vastupidi). Aarde vihje olgu võimalikult lühikene, et selle vajadusel paberil dešifreerimine poleks aeganõudev. Loe rohkem vihjete jätmise kohta foorumiteemast Vihjed aardekirjeldustes.
• Multi- ja mõistatusaarde korral lisa kõikide füüsiliste punktide asukohad lisapunktidena. Nii saab süsteem kontrollida, ega mõni teine aare või selle vahepunkt ei ole vastuolus 160 m reegliga. Samuti välistab see tulevikus nendesse kohtadesse lähemale kui 160 m füüsiliste konteinerite peitmise. Lisapunktide lisamise kohta loe siit.
• Mõnda ettevõtet või kaubamärki liiga otseselt reklaamivad aarded pole lubatud. Tutvu ka Geocaching.com täpsemate tingimustega. Kui tekib kahtlus, kas aare läheb nõuete või hea tavaga vastuollu, pea enne aarde avaldamiseks edastamist administraatoritega nõu.

• Pärast uue aarde vormi täitmist edastatakse aare enne avaldamist administraatoritele ülevaatamiseks. Siintoodud tingimuste täitmisel avaldab uue aarde Carolina [caro] reeglina 3 päeva jooksul või saadab täpsustavaid küsimusi/soovitusi peitjale geopeitus.ee postkasti. Kui oled küsimustele ammendavalt vastanud ja/või vajalikud muudatused sisse viinud, avaldatakse aare. Rahvusvahelisel lehel Geocaching.com avaldatakse aare sealsete moderaatorite poolt üldjuhul sama kiiresti ja sellest saad e-kirja teel teada. Suhtlus geocaching.com moderaatoritega toimub inglise keeles.

• Kui oled kord aarde peitnud, on sinu kohus seda edaspidi ka hooldada, külastades aaret vajadusel - veendumaks, et konteiner on terve ja aare kuiv ning logiraamatus veel vaba lehepinda, seda kaitsev minigrip-kilekott on terve ja täidab oma eesmärki. Pööra kindlasti tähelepanu logiteadetes märgitavatele teadetele aarde seisukorra kohta. Teosta - või palu teostada, kui see pole endal lähiajal võimalik - vajalikud toimingud aarde korrastamiseks ja vasta teiste mängijate või admini küsimustele-kommentaaridele.
• Kui sa peaksid kunagi loobuma oma aarde hooldamisest või üldse geopeitusega tegelemisest, võib tekkida vajadus, et sinu aare adopteeritakse mõne aktiivsema kasutaja poolt, kes saab aarde uueks haldajaks. Soovitatav on, et sellisel juhul taotled ise aarde adopteerimist mõnele aktiivsele geopeiturile. Selleks saada administraatoritele vastavasisuline teade.
• Kui aare on muudetud ajutiselt kättesaamatuks ja seda ühe aasta jooksul ei taastata, kuulub aare arhiveerimisele. Seda selleks, et vabastada asukoht uuele ja leitavale aardele ning motiveerimaks aarde peitjaid oma aardeid taastama-hooldama. Soovi korral saab ka arhiveeritud aardeid taastada ja taasavada. Selleks peaks aga kindlasti algse aarde idee, peidukoht ja teostus võimalikult originaalilähedasena säilima. Arhiveeritud aaret saab taasavada administraator Carolina [caro]. NB! Enne aarde arhiveerimissoovi postitamist peab olema aare ja selle osad loodusest/peidikust eemaldatud!
• Kui aare pole mingil põhjusel leitav, tuleb aarde omanikul muuta aare ka veebis ajutiselt kättesaamatuks, et seda ilmaasjata ei otsitaks. Selleks tuleb sisse logida, minna oma aarde lehele ja vajutada aarde nime järel olevale pliiatsi ikoonile „Redigeeri“, märkida aarde uueks staatuseks „Aare on ajutiselt kättesaamatu“ ning salvestada aarde andmed. Seejärel saab automaatselt tekitatud logiteatele lisada vajaliku info muutes seda logiteadet hiljemalt 24 tunni jooksul. Lisa kindlasti info (kasvõi lühidalt), mis põhjusel aare kättesaamatu on ja millal plaanid aarde korda teha ning uuesti leitavaks muuta.
• Kui aare on taas korras ja leitav, tuleb teha sarnased tegevused aarde taasaktiveerimiseks - märkida aarde uueks staatuseks „Aare on korras“. Automaatselt tekkivasse logisse lisa info (kasvõi lühidalt) selle kohta, mis tegevusi aardega tegid. Tasub meeles pidada, et enne muuta aarde staatus ja seejärel muuta automaatselt tekitatud logiteadet, muutes selle tüüp hooldusteateks ja lisades vajaliku info. Vastupidi toimides tekib aarde kirjeldusse kaks logiteadet.
• Aarete staatused tuleb ühesuguseks muuta samal ajal nii geopeitus.ee kui geocaching.com lehtedel. Vastasel juhul võib juhtuda, et emmal-kummal lehel saab olemasolevale aardele uue aare liiga lähedale peita. Kui aare ei ole rahvusvahelisel lehel enda, vaid kasutaja www,geopeitus.ee nimel, palu muudatus teha vabatahtlikel. Selleks postita oma soov siin.

Järgi ka soovitusi foorumis Liivolt ja Kaidolt.

Geopeitus.ee ega Geopeitus MTÜ ei vastuta kodulehel avaldatud aarete kirjelduste, logiteadete, piltide, foorumipostituste, kasutajate peidetud aarete olemasolu, nende korrektsuse, geopeituse headele tavadele ja/või seadustele vastavuse eest. Iga geopeitus.ee kasutaja vastutab isiklikult oma geopeitusega seotud tegevuse või tegevusetuse ja sellest tulenevate tagajärgede eest.