Vaida sild

Ronisime üles, ronisime alla, ronisime üles, ronisime alla, ronisime uuesti üles ja alla, kuni kõige targem meist võttis topsiku maast ja logitud ta sai.
Siis tuli uuesti üles ronida, et topsik omale kohale paigutada :)
Aitäh aarde eest.

Siin selle silla all olen korra juba nina püsti vahtimas käinud. Tegelikult jõudis mõte, kuidas ka väiksemate füüsiliste pingutustega asja kätte võiks saada, aga tegudeni polnud veel jõudnud. Aga täna seal aarde juures, kus soovitatakse uuel aastal uue hooga tegutsema hakata, tuli kaaslastel mõte, et lähme vaatame ja äkki siiski saabki... Mõeldud, tehtud. Tee oli libe ja käänuline ja kui mina objektile jõudsin, oli ralliäss juba tegudele asunud. Igatahes jõudis see topsik mõningase aja pärast kenasti maapinnale ja logide võrra rikkamana taas üles tagasi. Uhh, tehtud. Igatahes meil oli lõbus, küll on ikka tore vahetevahel mõnusa seltskonnaga väheke probleemsemaid aardeid noppida. Tänud peitjale seda topsi sinna sokutamast, oli põhjust siin alla siis kukalt kratsida ja väheke leiutamisega tegelda.

Kui köiejumal on armuline, siis tuleb kõik võimalused ära kasutada. Drooni juures tuli jutuks, et siinne tops on võibolla kadunud, eks tulime ise kontrollima. Oli väga sujuv ronimine, meeldis kõrgus, ei tekkinud ronimise tunnetki. Ja tagatipuks oli tops ka ikka olemas. Panime selle veidi paremini tagasi, et järgmised ikka teaksid, kuhu ronima peab. Aitäh seltskonnale ja peitjale!

See oli üks tore kiire ronimine. Meie saabudes hakkas Margus köit sättima, Herki ja Raul olid juba kohal. Aaret ennast kohe ei näinud, seega tuligi minna kontrollima, kas on alles. Mirjam oli esimene, kes üles läks. Tops oli ilusti alles. Hiljem tõstsime ta sellesse kohta, kus väidetavalt on ta varem olnud. Ise käisin kohe peale Mirjamit üleval. See oli vist kõige kiirem ronimine, mis ma teinud. Isegi mingit ärevust ei tulnud peale. Aga olgu, olgem ausad, kõrgus ei olnud ka võrreldav nagu mõndade puude otsa peidetud aarete puhul. Aga aarde eest tänud.

Visuaalselt ei näinud midagi. Lootsime, et aare on ikka kuskil ja kuskil ta oligi. Vahelduseks üks kiire ronimine. Enne pimedat oli kõigil käidud. Tundus, et veokijuhtidel on siin mingi signaalitamise koht. Päris mitu korda lasti täie rauaga signaali. 1214. 20 veel minna. Tänud Margusele ja aitäh aarde eest!

Kui ma avastasin, et selle aarde logimiseks ei pea nööri otsas kõlkuma, siis võtsin Leelo kampa ja tulime asja uurima. Nikerdamist oli omajagu, aga kätte me ta saime. Tagasi panekuga pidime jälle natuke vaeva nägema. Tänan.

Leitud :)

Leitud, logitud, tänan!

Seda aaret on saanud kaua kiibitseda. Ootamatult tekkis aga mõte küüned taha ajada. Planeerisime korraliku varustuse ja läks üllatavalt lihtsalt.

Nüüd logides avastasime, et GP lehel pea aasta leidmata aare. Vot siis!

Teeme algust siis täna selle hooaja esimese ronimis otsimisega. Kuna mul varustsust ronimiseks ei ole ja sellise lihtsa aarde juurde nagu ei taha ka peremest hakata kauplema, siis otustasin laenata redelit nädalalõpuks. Samas on ka redelit vaja mõndedeks muudeks ronimisteks. Seega saab kohe mitu kärbest ühe hoobiga. Proovisin endale ka seltskonda kaubelda, aga see ebaõnnestus mul täiega. Kohapeal sain ilusti ise hakkama ja nagu muuses oligi logi kirjas. Peremehele suured tänud aarde eest ja nii muuseas vihjan, et kavatsen sellel aastal sind tüüdata mõne ronimisega, millel mul endal jõud üle ei käi.

Tore oli oma tuttavat kodukandi silda teise nurga alt näha ja katsuda. Aitäh aarde eest! :)

Kärt sai kaks korda ronida - üks kord aarde alla tuua ja siis teise koha pealt aarde õigesse kohta tagasi viia. Eks saab seal vist jah igasuguste abivahenditega ja selle raskuastme aaretega peab leidlik olema, aga tundub, et see aarde asukohta muutnud, sest nüüd tänu peitja varustusele, õpetussõnadele ja valvsa pilgu alla sai aare algselt mõeldud kohta tagasi pandud. Valges ja sellisel kõrgusel, vaatamata kõrguse kartusele, tekkis endalgi väike huvi ronimise vastu, aga kuna selg ikka jaurab praegu ja täitsa valus on, siis ei julgenud proovida veel. Tekkima hakkas aga arusaam ronimise süsteemsusest ja tehnika pool ning selle toimimine uudishimu tekitas. Peitjale suur aitäh aja ja energia ning aarde eest ka loomulikult!

See ronimine vajas juba erivarustust, mida peitja lahkesti lubas kasutada. Üles läks kiiresti ja samuti alla tagasi. Vahepeal nihutas Sander köit, et aare tagasi õigele kohale saaks. Siis jälle kõik jubinad külge. Seekord sain ise panna ja vaadati üles ja tehti väiksed parandused. Tagasi üles läks veidi aeglasemalt, kuna jõud oli pisut raugemas. Seekord aare õigele kohale ja tagasi alla. Isegi Mail tekkis soov proovida aga kuna tal selg haige ei hakanud ta riskima. Väga tore kogemus ja sai jälle ronimist harjutada. Aitäh!

Ah või redeliga võetakse… läksime ja vaatasime ka üle ning meie omaga küll kätte ei saa.

Teel pealinnast kodu poole sõites otsustasime uuesti konteineri kättesaamist üritada. Silla all kinni pidades tõdesime,et aia kõrgus ei luba meil selle nurga all läheneda.Jääb jällegi otsimine tulevikku ootama. Saime autol hoo juba sisse,kui äkki kõrvalistmelt info,et kuule:aed läks madalaks. Pidurit,tagurpidi tagasi,tuled vilkuma,autost abivahend,kraaviületus ja suund silla poole.Abivahendiga naks,aare käes,logitud,tagasipanek keerulisem. Korra ka vaadet imetletud sillalt ja tagasi koduteele. Tänud!

Rikun ilusa leidude rea ära. Ei hakanud akrobaatikaga tegelema algavas vihmasajus. Mõni teine kord.

Sõbraga sai poole ööni tööd teha ja mis sa koju tagasiteel ikka teed.... Autosid vähe ja see aare nii pikalt ootel olnud. Logisid lugedes tekkis lootus, et saan ilma köitega ka selle kätte. Kohale jõudes vaatas aare nii armsast vastu ning mis muud, kui sammud auto poole ja abivahend välja, tilluke abivahend kotist ja käes ta oligi. Hea kui 3D printeriga hea läbi saamine on,saab eri evaid asju abiks teha. Esimene 5 astme aare, kui õigesti mäletan. Selline mõnus sutsakas ja jalad maas tehtav. Aitäh peitjale!

Järjekordne maastik 5 aare sellelt tüübilt, kes gravitatsiooni ei tunnista :o) Tavaliselt jäävad need täpid mul sobiva varustuse (ja oskuste) puudumise tõttu kõrvale. Kuid logidest jäi silma, et siin käiakse logimas ka ilma arboristi köieta ning tuletõrjeredelita. Tulin igaks juhuks kaema ja täitsa tehtav tundus tõesti. Redelist me ei räägi, sest minu ainus transpordikõlbulik eksemplar on napilt piisav toas kardinapuu kinnitamiseks :P Aga kõrvalt võsa alt korjatud ridva abil sain purgi vähese vaevaga kätte ning pärast tagasi panekuks tuli tööriista täiendada vaid tüki teibiga. Tore, kui logimiseks vähemalt mingeid alternatiivseid variante leidub, aitüma. Tänud ka videolingi eest, eelmise silla lugu ei teadnudki.

See pidi olema Eesti esimene biolagunev sild. õigemini eelmine versioon sellest. Koduteel tegin váikese kõrvalepõike, et üle vaadata, millega siin tegu ja kuidas rünnata. Üllatuslikult piisas geokotis leiduvast, polnudki vaja raskerelvastust autost válja koukima hakata. Ära sõites tundus kaardil, et tee viib natukese maa pärast suurele teele tagasi. No eks ta viis ka, aga kas see just tee nimetust välja kannatab... Georont sai vähemalt hakkama, aga parem idee oleks olnud natuke maad tagasi sõita. Aitäh peitjale.

Otsustasin siis ka ühe maastik 5.0 aarde ära võtta, et kui ta juba lihtne on, siis peab proovima. Eks ta selline õpipoisi asi oli, üksi oleks ilmselt hätta jäänud ;)

Tänu Mikile aare käes. Aitäh!

Hops üles, hops alla ja logitud ta sai.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Isiklikus plaanis sellistesse kohtadesse peitmised mulle ei meeldi.Liiga avalik koht, möödasõitjatele kindlasti kummalist "meelelahutust" pakkuvad etteasted mida siin silla küljes rippudes tehakse.Meie saime kamba peale jalad maas logitud.

5,0 aare logitud ilma nööride ja redelita. Jälle uus kogemus.
Tänud väljakutse eest.

Abivahend välja, logi kirja, abivahendid autosse.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Kuidagi käigu pealt tekkis Vaida sild plaani, mis avaldumise päeval jäi vaja-leida-tavaline-aare-muidu-suren väljakutset ootama. Kristjan viskas liini esimese korraga paika ja üsna pea suundusingi topsi järele. Seejärel teostasin lühikesevõitu laskumise, logisime all ning Kristjan viis topsi üles tagasi. Kui ta lõpuks uuesti maapinda puudutas, selgus et jäänud on veel 5 minutit uue aarde avaldumiseni ning hetkeks mõtisklesime, kas jõuame piisavalt ruttu varustuse kokku pakkida. Aga lõpuks jäi lausa 2 minutit üle. Istusime autosse, tegime veidi aega parajaks ning kui uus aare avaldus, võtsime suuna hoopis paaripäevase eptileptikute disko poole.

Õhtu edenedes õnnestus ka teist korda Vaida silda külastada - seekord küll veidi suurema kamba, auväärse FTFija ning peitjaga isiklikult. Aitäh meeldiva seljasirutuse eest!

Tänud.