Erineva tiheduse ja vanusega kadastikega Rumpo poolsaar on ainulaadsete ja haruldaste samblikukoosluste kasvuala ning siin asub hariliku tundrasambliku ainuleiukoht Eestis. Poolsaarel karjatatakse veiseid, lambaid ja hobuseid. Külast viib poolsaare tippu matkarada, kus autoga sõita ei tohi. Raja ääres olevatelt platvormidelt avaneb ühele poole vaadates vaade Sviby lahele ja sadamale, teisele poole vaadates Hullo lahele ning kauguses paistab Rohuküla sadam.
Erineva tiheduse ja vanusega kadastikega Rumpo poolsaar on ainulaadsete ja haruldaste samblikukoosluste kasvuala ning siin asub hariliku tundrasambliku ainuleiukoht Eestis. Poolsaarel karjatatakse veiseid, lambaid ja hobuseid. Külast viib poolsaare tippu matkarada, kus autoga sõita ei tohi. Raja ääres olevatelt platvormidelt avaneb ühele poole vaadates vaade Sviby lahele ja sadamale, teisele poole vaadates Hullo lahele ning kauguses paistab Rohuküla sadam.
Ratastega Vormsit avastamas. Päeva viimane aare. Uurisime kohalikelt, kus saaks normaalselt ujuda ja otsustasime Rumpo kasuks. Oli küll liivane aga vajuv liiv. Aga aare sai leitud ja markeriga sai ka nimed kirja kuigi logiraamat oli läbinisti märg. Aitäh aarde eest.
Leitud. Karp seest märg. Ka märkmik märg. Pastakas ei toimi.
Kuna rada keegi läbida ei soovinud ja kui ei alusta, siis ka aaret ju ei leia.
Jätsime auto sobivasse kohta ja asusime teele. Täna ilus ilm, mõnus jalutuskäik. Tegime hobustega tutvust
Leitud
Tänud aarde eest!
Talvine matk Vormsil Rumpo kandis ja Rumpo suunas :). Hundu oli eriti rõõmus, et lõpuks saab võsa vahele jooksma, inimtühjal talvisel saarel oli ju lausa luksus ilma rihmata lippama saada. Meie olime samuti rõõmsad, Hundu energia nakatas meidki, soodsad talvised tingimused lisasid sammule särtsu juurde, jäätunud lompidel sai liugu lasta ja väga vahva oli kadakate vahel tuisuvaalude tippe vallutada. Lumekoorik kandis hästi ja teekond aardeni oli tore jalutuskäik.
Nulli jõudes korraks entusiasm langes, sest tuvastasime kiiresti, et konteiner paikneb tõenäoliselt kõva lume all. Kahtlustatav põõsas sai siiski kambaga põhjalikult ette võetud ja kuulus geosuusakepp tekitaski õnneks tuttava heli, veidi käpuli kraapimist ning nimed said logiraamatusse.
Aitäh.
Parklast poolsaare tippu oli väga äge matk. Alguses mööda saani jälgi, siis üle lumevaalude turnides. Õnneks enamus neist kandis hästi isegi mind.
Veiseid, lambaid ja hobuseid siin arvatavasti külma aastaaja tõttu täna ei karjatatud. Seda oskasime aimata. Ainulaadseid ja haruldasi samblikukooslusi ning harilikku tundrasamblikku me uurida ei saanud, sest neid kattis lumi, mille koorik... mäletate isegi, kui tugev ta oli.
Kohapeal ei saanud me keskenduda avanevatele vaadetele Sviby lahele ja sadamale, sest uurisime hoolega erineva tiheduse ja vanusega kadastikke ning nulli lähedal paiknevat mändi. Kui kõik neid juba pikalt igast küljest inspekteerinud olid, siis hakkasin logisid tudeerima.
See oli õigesti meeles, et lumega leitav ja väike aare. Nüüd oli kaks varianti, kas me oleme pimedad, või pole ta midagi lumega nii kergesti leitav. Tutkisin edasi ja kaevasin välja kunagi kellegi pildistatud konteineri. Nojah. Sellist nagu väga puusse ei riputa. Nüüd tuli korraldada logide süva-analüüs. Teised üritasid erinevatest kohtadest leida, mina lugesin kõva häälega, et loogilises kohas. Nojah. Lume all on kõik loogilised kohad ütlemata sarnased ebaloogilistega. Ühes kohas tundus, et mahuks paremini põõsasse pugema. Hakkasin sealt ettevaatlikult koorikut purustama. Ja - heureka - peagi kõlas plastikuga kokkupuutel tekkiv heli. Nüüd pidi veel veidi kraapima ja peagi saime nimed sisse. Karp terve ja puha. Nii et ikka oli lumega leitav. Aga ma pean seda leidu pigem joppamiseks. Aitäh toreda koha eest! Ja väga toreda seltskonna eest! Nüüd olid vaated ka juba imelised, nende eest ka. Samblikke tuleb suvel siia vaatama tulla.
Võimsad tugeva lumekoorikuga tuisuvaalud olid ilmataadilt matkaraja lõpu osas meile üles ja alla kulgemiseks. Leiuga tekkis kahtlusi, õnneks Mari suusakepi metall tekitas mingi hetk lumekooriku alt karbikrõbinat. Tänud peitjale.
Üks Vormsi mõnusaimad paiku sai uuesti külastatud ja seekord ka aare võetud. Täname.
Tänud
Nullis ootas mind Vormsi sääskede konverents, mille liikmed paistsid silma sajaprotsendilise kohalolekuga. Mingi ime läbi mind otsimise käigus sööma ei asutud, sain lihtsalt pahaendelise sumina osaliseks. Tagasiteel sõitis mulle vastu - tegemist on Vormsi ainukese kaitsealaga, kus, ning seda ei peaks iseenesestmõistetavuse tõttu rõhutama, ei ole mootorsõidukiga liikumine ei mõistlik ega lubatav - paarike mis iganes uhkes Porches. Kummid vette ja autot pesema.
Vormdil olen käinud ja mtmed paigad tuttavad, aga Rumpo poplsaar ja matkarada on seni käimata tee. Väga mõnus matkarada ja ilusad vaated poolsaare tipust. Aardekarbi leidsin ka, oli ühe siinlevonud põõsa serva all lihtsalt maas. Karp oli seest märg ja logiraamat niiske, kuid logida sao. Kuivatadin karbi ja panin leitud kohta tagasi. Aitäh peitjale!
Kõndisime, logisime, kuivatasime logiraamatut ja puhkasime ning kõndisime tagasi. Aitäh peitjale!
Pikk jalutuskäik mida väga ei oodanud. Võttis vaikselt läbi aga õnneks sai tehtud. Aitäh peitjale!
Tsipa niiske, kahjuks millegiga hooldada polnud. Aitäh peitjale, peidukas meie arvates 1.0.
Nimed kirjas
Ilus ilm, ilus ümbrus, mõnus matk. Aitäh!
Võtsime ka selle korraliku retke ette ja kuna ilm oli palav siis ei häirinud ei sääsed ei parmud ja jalutuskäik kulges kiirelt. Lõpus oli väga mõnus siis vees sulistada ja aardeleidu tähistada. Tänud peitjatele.
Tervitasime suksusid, kes meid ammulisui vahtisid ja logisime aarde.
Lihtne leid, täname.
Leitud
Rumpo aarde jätsime päeva viimaseks. Kohale vurasime rataste ja rattakäruga. Lootsime, et õhtul on seal vähem inimesi aga lootuseks see jäigi. Aarde läheduses parkis mitu autot, õnneks on lastega sellistes kohtades alati hea kõike uurida. Tagasiteel sõitis meile veel paar autot vastu, kuigi alguses oli autodele keelav silt, eks kohalikel omad reeglid. Aitäh ilusat kohta tutvustamast.
Leitud
Rumpo poolsaarel olen varemgi jalutamas käinud, täna õhtul sai see pikem jalutamine ette võetud spetsiaalselt aarde otsimiseks. Karjaaias olevad veised olid siin väga rahumeelsed ja parasjagu võtsid merevees õhtuseid jalavanne. Meie liikumist jälgisid vaid eemalt pea pööramisega. Vaatasime üle ka matkarajale jäävad tornid ning mõnusalt puhuvas tuules ja sooja päikese paistel liikusime eesmärgi poole. Nullis saime mõnda aega tiirutada ja otsida erinevatelt kõrgustelt. Lõpuks ikka koperdasime õigesse kohta ja karbi ka leidsime. Jätsime aardesse märkmepaberi lehtede asemel uue logiraamatu.
Aitäh mõnusale jalutuskäigule kutsumast!
Tore retk ratastega mööda RMK vana ja uut matkarada.
Laupäeva kõige pikemaks jalutuskäiguks sai just Rumpo aarde otsimine. Parkisime ning asusime jalutama. Jalutasime pikalt, nautisime vaateid ja leidsime ka aarde üsna kiirelt. Tagasiteel õnnestus kohata kadaka all peesitavat rästikut. Õnneks Exe oma nina valesse kohta ei toppinud ning saime ta ruttu ära tõmmatud. Aitäh! EVEJ
Kaasavõetud logiraamat kuivas üle ootuste edukalt. Aarde omaniku soovil lisan pildid logiraamatu lehtedest siia.
Aare imeilusas kohas. Kahjuks karbis vesi ja kõik väga märg. Tegime karbi kuivaks ja eemaldasime läbimärjad paberid. Panin uue minigripi sisse paberit ja niiskuse eemaldaja. Läbimärja klotsistunud logiraamatu võtsime kaasa. Kuivatame seda, ehk saab siis ka lehti pöörata ja saadame omanikule. Järgmine tulija võiks tuua mängujuhendi ja uue korraliku logiraamatu.
Pikima jalutuskäigu kauguselt see aare end üsna kiirelt avaldas ja nimede võrra rikkamaks sai. Tunnistusi lehmade olemasolu kohta leidus üsna palju, kuid sarvilised ise jäid seekord peitu. Tänan peitmast.