Peitsid 23.09.01 Kalle ja Hans Lange; Elen, Hannes ja Enn Veenpere.
Raskusaste: aare - 2, maastik - 1,5.
Vihjeks - aare ei ole hoone sees.
Viktoriiniküsimus - millise Eesti helilooja sünnikodu asus veidi eemal? Kahjuks hoone hetkel juba maapealt kadunud. Selles majas elas vanasti metsavaht.
Tähelepanu! Aare asub Alam-Pedja looduskaitsealal. Aarde ümbruses liikumispiirangud küll puuduvad, kuid pead arvestama, et piirangualad ei ole kaugel. Tutvu enne aardekülastust piirangutega ja loe lisa seonduvalt URL-ilt.
Seotud lingid:
Peitsid 23.09.01 Kalle ja Hans Lange; Elen, Hannes ja Enn Veenpere.
Raskusaste: aare - 2, maastik - 1,5.
Vihjeks - aare ei ole hoone sees.
Viktoriiniküsimus - millise Eesti helilooja sünnikodu asus veidi eemal? Kahjuks hoone hetkel juba maapealt kadunud. Selles majas elas vanasti metsavaht.
Tähelepanu! Aare asub Alam-Pedja looduskaitsealal. Aarde ümbruses liikumispiirangud küll puuduvad, kuid pead arvestama, et piirangualad ei ole kaugel. Tutvu enne aardekülastust piirangutega ja loe lisa seonduvalt URL-ilt.
Seotud lingid:
Palju kohti kust otsida, kusjuures vägagi kinni kasvanud. Ettevaatust kaevu auguga mis samuti loodusega ühtseks saanud. Õige nurga leidsime kätte ja logigi kirjas. Tänud
Pärast Selli-Sillaotsa rabaringi otsustasime sõita seda teed nii kaua edasi kui märgid lubasid. Teepeale jäi ka see aare. Vihik on paraku päris märjaks saanud aga saime harilikuga veel ilusti nimed kirja. Edasi sõites saime ka viktoriini küsimusele vastuse.
Leitsin
Leidsime tõesti ilma suurema tuuseldamiseta, st märkamine ja esmane kontakt läksid libedalt, aga karbi väljavõtmine oli juba veidi mõistatuse maiguga. Lõpuks siiski saime kätte ja pärast sulatamist-kuivatamist ka nimed kirja.
Aitäh peitjatele!
Metsavahi aare jäi täna natuke kõrvalmõtteks, peamine pingutus läks karusaare ja märgade varvaste peale. Ümberringi oli hullult lund, aga siiski leidsime aarde ilma väga suure tuuseldamiseta. Pakend oli küll loodusjõududele alla jäämas, nii karp kui kott olid vett saanud ja praeguseks oli kogu sisu üheks suureks jääklombiks muutunud. Jätsin sisu autosse sulama-tahenema kuni teiste aarete juures ära käime ja pärast kuivatasime nii palju kui jõudsime. Uus grip ja silikageel said ka.
Aitäh peitjale!
Mille üle ma pildi peal niiviisi irvitan, sellest ei saagi aru.
////
Kanada metsavaht annab ränduritele karude eest hoiatuse:
"Pruunid karud on tavaliselt kahjutud. Nad väldivad kontakti inimestega, seetõttu soovitame teil kinnitada seljakottidele väikesed kellukesed ja anda karudele aega oma teelt välja tulla. Grislikarud on aga äärmiselt ohtlikud! Kui näete grislikaru väljaheiteid, lahkuge sellest piirkonnast kohe!!!"
Üks meestest küsib: "Aga kuidas me teame, et need on just grislikarude väljaheited?"
Metsavaht vastab: "See on väga lihtne - need on täis väikeseid kellukesi!"
Selliseid vanu talukohti on alati huvitav ja samas ka kurb külastada. 24-aastaga on maja päris palju muutunud, kõik kokku varisenud ja ka eemal olemal kõrvalmajal vaid vundament ja madalamad seinad veidi püsti, muu hävinud. Tänud siia kutsumast!
Auto sai suht aarde lähedale parkida. Palkmajakesest on praeguseks kahjuks küll ainult riismed järgi jäänud. Sahmerdasime veidi ringi ja otsisime, kuni Üllar aardele osutas. Tänud peitjale.
Läksime mööda tallatud rada kohale.Aitäh!
Pärast Selli õpperaja läbimist sai ka siit läbi põigatud. Majast pole palju alles, aga neile, kes õigel ajal tulla oskavad, on maja ees kasvavad lumikellukesed veel pikaks ajaks silmailu pakkumas. Märgade varvaste jaoks oli veidi liiga märg, seega siit sai suundutud hoopis jõe äärde üleujutust vaatama. Tee peal sai helilooja kodukant ka ära nähtud. Aitäh kutsumast.
Karusaarelt tagasi jõudes tuli see aare ka enne autosse minekut veel üles otsida.
Tänan peitmast.
Leitud
Siin viskas mul päris kiiresti kopp ette. Noh, eks oli ilmselt külmapoiss naha vahele pugenud ja teatud külmakraadide juures õues seista väga ei taha. Igatahes kohapeal olles jäi mulle mulje, nagu oleks null mind suunanud vale nurga juurde, mistõttu ka otsimine oluliselt keerukamaks muutus. Aga lõpp hea ja kõik hea. Aitäh!
Ei tea kas asi lumes või asi minus, kuid peab vist mõni teine homme tulema. Tore oli siiski.
Tänase aardejahi piirkonna valisin just nimelt selle aarde järgi, sest nagu siin logides ennegi on läbi käinud, on see peidetud ühest neist kuudest, mil erilist valikut aarete hulgas enam pole. Otsimisega läks ikka natuke aega, kuna vaatasin, et eelmine leidja eriti ammu ju polnud käinud, aga nõgesed turritasid uhkelt püsti. Aga ju nad olid siis vahepeal uuesti jõudu kogunud, sest aaret nad igatahes varjasid. Tallasin nad maha ja saingi valutult näpud karbile taha. Tänud peitjatele aarde eest.
Pärast "ametliku" ürituse lõppu tulime siia ka vaatama. Aarde peitmisest möödunud u 22a on siin paljugi muutnud. Maja on täiesti kokku kukkunud. Aga aare on kenasti alles, leitav ja korras.
Aitäh peitmast!
Mingil põhjusel oleme seda Laeva raba ning siinseid aardeid vältinud, kuna need pole kuidagi teele jäänud ja spetsiaalselt pole me ka siia tulnud. Täna võtsime need 4 aaret siin ette, matkasime ning otsisime üles. Täname aarde eest!
Hoonest jääb üha vähem ja vähem järgi, aga vähemalt aare oli kindlalt paigas ja heas korras. Aitäh peitjatele!
Leidsime. Tänud peitjale
Tänase päeva reisiplaan oli , teha tiir ümber Võrtsjärve. Kas ka aardeid leiab, see on küsimus. Tundus, et vahepealne sula oli hea, praeguseks aarete otsimiseks. Oli üht vana aaret vaja. Kõige suurem hirm seal oli kaevu kukkuda. Läks õnneks, vesist auku nägime vaid eemalt. Suured tänud peitjale aarde eest.
Aitäh!
Huvitav on vaadata pilte peitjast ja peidukohast peitmise ajal. Võiks olla isegi rohkem selliseid pilte aarete juures.
Tänud aarde eest!
Leitud.
Aeg teeb tõesti oma töö. Mesilaste majad eemal ootasid suve ja lilleõisi.
Tänud aarde eest
Päeva põhiprojekt oli just Metsavahi, kõik muud aarded tulid juba boonusena. Vaatasin logi kirjutamise kõrvale pildid ka läbi, mis seni GP-lehele lisatud, vaid peitjate pildil ongi maja katuseversiooniga näha. 20 aastat hiljem on hoonest vaatamiseks alles pool, st elusuuruses nukumajamakett, üks külg lahti... Ja ma isegi mingit tööriista märkasin jätkuvalt seinal rippumas, keegi teab, mis see on? Heal ajal igatahes sattusime, täna polnud siin ei nõgeseid ega usse :). Aitäh peitjatele aarde eest tol ajaloolisel esimesel peituseaastal ning Palangule tänud Jasmeriga ekstraboosti tänasele tulekule andmast, oli huvitav käik :).
Ei tulnud pähe ühtegi head põhjendust, miks mul siinkandi vanad aarded ikka veel otsimata-leidmata on. Ja ilmselt poleks veel niipeagi siia sattunud, kui Maris poleks eile õhtul puistanud mõtet, et võiks mõne Jasmeri jaoks vajaliku vanuriga tegeleda. Kaarti uurides avastasimegi, et siin selline vahva nelik, mis meil kõigil otsimata ja muidugi sai kiirelt plaan paika, et siia me just sel ilusal laupäeval tuleme.
Metsavahi koht on küll väga armetus seisus ja ilma aardeta selliste lagunenud objektide juures ei peatukski. On ju Eestimaal ringi sõites võimalik näha tee äärtes palju nukraid varemeid. Siin oli aga tunne parem, sest aardekarp annab alati lisaväärtust. Kiirelt sai see vanur leitud ja suur rõõm oli lapata üle 20 aasta vanust logiraamatut. Tore on lugeda algusaegade sissekandeid, kus lisaks nimedele on ka mõni emotsioon aardeleiust. Kuskil 2010 kandis muutuvad logiteated vaid kuupäevaks ja nimedeks. Aga eks ole mõistetav, et kui mängijaid ja külastusi on palju, siis ei saagi enam ühe logi peale paari lehekülge raisata. Muidu oleks see rariteetne raamatuke varsti täis kirjutatud.
Loodame, et see aare ja raamat püsivad veel siin kaua-kaua olenemata, kuidas ajahammas majakest väntsutab.
Suur aitäh kohta tutvustamast!
Midagi sellist, nagu vanemal pildil, me küll ei näinud, aga tore aare siiski! Aitäh! :)
Leitud ja logitud.
Auto jätsime veidi eemale kurvi peale. Siis suundusime aaret otsima. Aare oli kenasti oma peidukohas olemas ja nimi sai kirja. Täname!
Selliseid aardeid on eriti tore leida mis geopeituse algusaegadest on peitu pandud.Originaal logiraamat tõstab kohe selgelt nende väärtust.Kui nõgestest mitte rääkida,siis lust ja lillepidu logida.Aitüma aitüma