Jõelabürint 2

Õhtu peamine eesmärk.

Olime valmis märksa suuremateks katsumusteks, aga kuidagi läks nii hästi, et suvalt valitud tee oli nagu väljavõte muinasjutust: Kaupoke ja Liisuke jalutasid mööda salapärast vääte ja maltsa täis imedemaad asuvat teed, kuni jõudsid lõpuks jõeni. Ükski halli habemega mehike küll kivi alt välja ei ilmunud, kuid kae nalja, rändurite ees oli korraga üpris logu paadike. Kaupoke hindas selle sõidukõlbulikuks ja sai kiire tiir tehtud. Tagasiteel tänati taevataati paadianni eest ja tehti ohverdus, et keegi vaeseid patuseid rändureid tuleriidale ei veaks. Ja nad elasid õnnelikult elu lõpuni.

Kuna Pikaveski juures oli selgelt näha kuidas jää oli viimaste päevade sulaga alla andnud ja eelnevate aarete juures juhiti mu tähelepanu ka pidevalt sellele, et isegi väiksed kraavid pole jääs ega isegi põldudel olevad lombid ja kuidas üldse on täna NII VALE ILM, et sellist küll tegelikult ei tahtnud, siis jäin ma esialgu vana maja juurde pargitud autosse kuniks Inga jõge uurima läks. Natuke aega hiljem saabus telefoni pilt selles kuidas Inga juba keset jõge on. Selle peale koperdasin ma tema jälgedes läbi võsa samuti jõe äärde. Kohale jõudnuna avanes päris veider pilt sellest kuidas Inga keset jõge sügavates vesistes jälgedes seisis ja suure puutüvega enda ees jääd raius! Kõmaki! Kõmaki! kajasid löögid metsast vastu. Raius jää pealmise kihi katki ja astus all oleva tugevama jää peale. Sain siit päris mitmeid pilte ja videoklippe (pidin ju igaks juhuks filmima, et äkki käib ikka vees ära) aga tagasi tulles astus oma abivahendist mööda ning jalutas lihtsalt üle jõe. Poleks uskunudki, et täna see aare leitud saab.

Väga hea pilt, Kelli. Logisin lausa sisse, et seda kirjutada. :)

Kiire leid, mõnus kulgemine mööda rahulikku jõge, tänud

Leitud, logitud, tänan!

Aitäh aarde eest!

Tulime täna veidi pikemale jalutuskäigule.
Tänud

Leitud

Leitud. Aitäh!

Tuttav tunne. Nagu Jõelabürint aga veidi raskem ja veidi pikem matk. Midagi normaalset ei olnud, natuke jäime hiljaks. Aprill või mai tundub parim aeg olevat selle matka jaoks. Loodame et kolmandat ei tule. Aitäh!

Siin oli paaaalju läbi lume rühkimist. No ikka ei saanud paremal ajal tulla, eks :D Vähemalt sai tehtud. Aitäh!

Kuna jõge mööda läheneda ei julgenud, siis tuli valida pikem matk mööda maad. Auto jäi kuskil 1,5 km kaugusele ja siis hüppasime lumme. Kohe väga sügavasse ja sissevajuvasse, kuid pealt kõva koorikuga kaetud. Enamik vahemaast oligi põlvini lumes sumpamine, kus liikusime hanerivis üksteise sammudesse astudes ja kordamööda käisime ees jälgi tegemas. Tõsiselt raske oli see teekond. Jõe äärde jõudes katsusime ka jääd, kuid kalda ääres oli vaid mõni sentimeeter paksuseks ja seega tuli ikka võsa vahel sumpamist jätkata. Aare õnneks meiega peitust ei mänginud ja saime kiirelt nimed kirja. Natuke lõõtsutamist ja siis oma jälgi mööda tagasi. Kindlasti päeva raskeim matk, kuid rõõm aardeleiust oli suur. Premeerisime ennast magusa ja puuviljadega ning otsustasime, et esimest Jõelabürinti me täna üritama ei hakka. Ehk kunagi tulevikus ....

Tänud peitjale!

Sai tehtud mõnus pikem jalutuskäik metsas.

Täiesti mõnus jalgsimatk autost aardeni ja tagasi.Millegipärast ei olnud tahtmist siiakanti tulla üksinda ukerdama.Loodetavasti karu magab ikka talveund :) Ingrid oli õnneks kohe nõus pisikese tuuriga Jõelabürinte uudistama.Sama teema mis naaberaardega,mitte just väga populaarne koht aaretamiseks.Aga kes muidugi tahab sõidab teatud tingimustel ka selle aarde juurde treppi :)

Miks otse minna, kui saab ka ringiga? Kosutav jalutuskäik. Aitäh :)

Leitud! :)

Kohati kiskus ikka üsna tihedaks see loodus seal, aga muidu täitsa kena jalutamine. Tänud aarde eest!

Autoga sain taas üsna lähedale 700m peale, oleks saanud ka 500m peale kui oleksin valinud teise sihi, mis algul aga ei tundunud sõidetav. Talvine lumevaba maastik oli aardele lähenemiseks täitsa mõistlik, jõeäärset osa suvel on kindlasti hullem läbida.

Shine tahtis jalutamist ja seda ta sai. Auto jätsin nii 1km kaugusel ja jalutuskäik algas. Esimene 2/3 oli superluks, edasi läks pisut metsikumaks, kuid siiski oli üllatavalt vähe padrikut.. Suutsime nii läheneda, et ühtegi veetakistust teele ei jäänud, vaid angervaksa padrik pisut takistas, kuid see õnneks vaid vööni kasvuga. Huvitaval kombel ka siin olid vaid mõned üksikud põdrakärbsed.. tundub, et rabadest eemale hoidmise aeg hakkab vaikselt läbi saama. Tänan.

Sai siis suund kahe labürindi aarde juurde võetud ja väike paadiralli tehtud. Ilm oli ilus ja tuulevaikne, sai paar klippi ka filmitud. Ühe juurest teise juurde ei viitsinud paati kokku pakkida siis sai tulimalt ilma kinni sidumata katusele visatud ja see 2km tasa ära sõidetud. Korra võttis paat isegi tuule alla ja läks oma soodu aga olime kiiremad ja saime kätte. Tänud

https://www.youtube.com/watch?v=moiWfXijbg8

Leitud

Esimese jõelabürindi järel tõi geotee siia edasi, päeva "magustoiduks" jäetud aarde juurde. Talvel tuleku variandi praakisin enda jaoks ammu välja, niisugust võluvalt pikka jõepoolsaart tahaks ju ikka kogu tema ilus nautida. Ujumine olnuks mõeldav, aga aprillikuus ehk jahedavõitu. Pealegi tahtsin nagunii kogu poolsaare läbi käia, seega retk mööda maad sobis igas mõttes kõige paremini. Vaid ühe koha peal pidi rada valima, et jalad kuivana hoida, muus osas oli nagu jalutuskäik pargis. Tihedat padrikut üpris minimaalselt ja malts polnud ka veel jõudnud vööni kasvada. Keset poolsaart jäi silma mõne meetri jagu karjatara - omamoodi koomiline leid, arvestades asukohta, mis nagunii mõlemalt poolt jõega piiratud :o) Üldiselt mulle väga meeldib sihukestes kohtades kooserdada, veelgi parem kui preemiaks tee peal aare kah leidub. Aitäh!

Labürintide külastus oli täna kerge.Võsa veel ei olnud,lumi juba läinud ja maa parajalt tahe.Super.Aitäh!

Kuna kevad veel ja võsa pole jõudnud rohetama hakata, külastasime labürinte. Viimasel sihil, enne jõge, olid suured mõmmiku jäljed liival. Raiet oli siin tehtud. Õige pisut oli võsas ragistamist ja nimed said kirja, karuga ei kohtunud. Tänud peitjale.

Jää aarde poolses servas veel ei kanna.. jalaga peale astuma ei hakanud, usaldasin tugevustokki. Kunagi tulen uuesti.

Võrreldes esimese jõelabürindi aardeni jõudmisega, tundus siia tulek esialgu lausa jalutuskäik pargis. Piki kraavi lükatud laia metsamagistraali mööda liikudes lootsin naiivselt kuiva jalaga aardeni jõuda. Hahaa, eriti loll lootus. Tee sai otsa, kõigepealt vajusin pehmesse mutta, seejärel takerdusin võssa. Olin juba peaaegu loobumas ja mõtlesin, et ilmselt oleks mõistlik siiski teiselt poolt jõge rahulikult läheneda ja üle ujuda. Ei suutnud siiski jonni jätta, lähenesin teise ringiga uuesti. Veidi veel võsas ragistamist ja olin veetakistuse ees. Aardeni umbes 10 meetrit, ei saa ju enam logimata lahkuda. Valida oli, kas vajuda põlvini mutta või ujuda madalas vees. Rammisin siin end läbi veetaimede, mõned meetrid ujumist, olingi kõht mudas kinni üle jõeharu. Logides vaatasin teist kallast (kust normaalsed inimesed ilmselt läheneks) ja mõtlesin, kui mõned aastad tagasi keegi oleks mulle öelnud, et sellises kohas vabatahtlikult ujuma lähen, ilmselt oleks kõva häälega välja naernud.. nüüd ma siin seda aga tegin. Ise ka ei saa aru, miks. (tegelikult tean küll, miks..;))
Tilkuvad riided auto juures kuivade vastu vahetatud, ise rahul, et ikka enne päikese täielikku loojumist tehtud sai.

Aitäh peitjale väljakutsete eest.

Lähenesime aardele ebatraditsioonilisemat teed pidi. Kuna tulime esimese jõelabürindi poolt ja olime juba ratastega teisel pool jõge, siis jällegi tulime nii lähedale kui ratastega sai, murdsime jõe äärde ja tõmbasin trikoo selga. Tossud jätsin ka jalga. Maantee poolt tulles oleks hea ujumise saanud, aga nüüd sain läbi kõrkjate läheneda, natuke sai ujuda ka ;) poolsaarel nägin aaret kohe, aga lühikese kasvu tõttu sai seal veel ukerdada. Koaalat mängides sain aarde kätte.
Suured tänud! :)

Viimase logi põhjal ma eeldan, et aare oli maha kukkunud ja on nüüd oma kohal tagasi. Kui peitja mu sõnumile vastab, saame täieliku kindluse :)

Paadimatkal vetlast kehra logisime kolmanda aarde. Aare polnud muidugi omal kohal.
Logisime aarde ja asetasime arvatavale kohale.õnneks oli aardes kirjutusvahend. Kuna vahepeal suutsime paadiga ümber kukkuda ja oma kirjutusvahend uppus koos telefoniga ära.
Aare korras.

Vajab kontrolli.