Jõelabürint

Leitud ja putukad toidetud

Aitäh aarde eest!

Super mõnus kulgemine mööda jõge ja aare ise ka jõele mõnusalt lähedal. Veel kannatas ronida sinna

Aitäh aarde eest!

Liiga kõrge minu jaoks, ootab järgmise korrani. Kuid, ilm oli täna pärastlõunal vaikne ja ilus. Jalutuskäik aardeni ja tagasi oli suht kerge ja väga mõnus. Aitäh huvitavat kohta näitamast!

Leitud,kauaks seda ronimispuud enam ei ole.

52*7 viimase nädala viimane päev! Ja ongi tehtud see asi :D Esialgu oli plaanis hoopis teist aaret minna otsima, kuid hommik Rakveres venis lõunaks ja siis hakkas seal veel vihma ka tibutama. Ei tahtnud sellise ilmaga ikkagi väga pikka veematka ette võtta ja otsustasime hakata vaikselt kodu poole liikuma. Ilm läks aga aina paremaks ja vahepeal sai pilk kaardile visatud ja leidsin selle aarde. Sobis tänaseks hästi. Mööda võssi ei taha selliseid teha ja mööda vett variant tundus palju parem. Vette mineku kohast oli aardeni linnulennult 400m aga mööda vett jäi see ikka umbes km kaugusele :D Kuid ilm oli ülivaikne, vesi lai ja puhas. Mis sa veel ühest väiksest veematkast tahad. No ja siis see tüüpiline nulli jõudmine kus timixi aare ikka vihale ajab :D No on seda siis sinna kõrgele vaja. Ujukate ja plätudega mitte kõige meeldivam ronimine, kuid sai tehtud. Kuna aeg surus takka, siis sama nimelise aarde teise osa juurde teed ikkagi seekord ei jätkanud. Eks kunagi tuleb ka seal ära käia. Peale supitamist otsustasime veel enne koju minekut käia Kehrast läbi ja vaadata üle Müraka aare igaksjuhuks, kuna selle arhiivi minek oli kuidagi vägisi ja logidest ei olnud kindel kas päriselt ka kadunud.
Selle aarde topsi eest tänud! Ma nii kõrgele poleks toppinud aga lahe koht ikkagi :)

Saar vallutatud võtsime edasi suuna jõele. Vaikselt liikudes ja nautides ilma jõudsime ka aardeni. Toitsime natuke parme ja tegime väikese pingutuse, et nimed kirja saada. Aitäh.

Mul pidi olema täna algselt ainult töö- & peab-tegema-asju päev. Aga programm läks muidugi kiiresti muutmisele, kui sõnumiaknas hakkasid vilkuma metsaplaanid, mis taaskord ohtrat lumessumpamist ja pikemat astumist lubasid ning kaaslased kinnitasid, et startimine linnast on neile peale eilseid matkasid just siis sobiv, kui mu tööpäev pooles hommikus lõpeb...

Kus aardekarp oli, märkas Helen juba 50 meetri pealt, edasi oli vaja see vaid seltskonda tuua (Kristjan), see parandada (Helen ja Salme), sellesse logi kirja panna (Maris) ning lõpuks oma peidukasse ka tagasi viia (Salme ja Kristjan).

Aitäh Timixile aarde eest, ilma Jõelabürindita poleks siia kohe kindlasti kõndima sattunud ja sõpradele metsa kaasahõikamise eest, oli tore :)

Kinnitasime konksu konteineri külge uue teibikihiga. Kuid plastist karp on ka üsna pudedaks muutunud ja iga katsumisega eraldub temast killukesi. Pikemas perspektiivis vajaks natuke ilmastikukindlamat konteinerit.

Kui eile õhtul Jõelabürint 2 juurest puruväsinuna autosse tagasi jõudsime, siis tegime selle aarde juurde viiva metsasihi juures vaid pisukese peatuse ja autoaknast lumist trassi nähes oli ühine otsus, et siia me enam minna ei jaksa. Ainuke soov oli saada koju, pessu, kuivi riideid, süüa ... Kui kõik need pakilised vajadused olid rahuldatud, siis hakkas õhtu edenedes hargnema mõtteke, et kui läheks õige homme ja prooviks ikka selle aarde ka üles otsida. Nii saigi uus plaan kokku lepitud ja täna keskpäeval startisime linnast uueks dessandiks Jõelabürinti.
Täna olid lumeolud hoopis palju lihtsamad. Tundub, et ööga oli suur hulk seda valget ollust ära sulanud ja üldse polnud sellist julma sumpamist nagu eile. Vahemaa oli ka muidugi tunduvalt lühem. Võiks öelda, et täitsa mõnus jalutuskäik oli. Aaret märkasime juba eemalt, Kristjan tegi ta meile kättesaadavaks, ise niikaua vaateid nautides, kui meie aardega toimetasime.

Aitäh lahedatele kaaslastele, kelleta poleks me kindlasti täna seda aaret otsima tulnud.

Teip konteineri ümber on väga habras ja kihte on liiga vähe. Hetkel sain veel kuidagi konksu teibi alla, aga ei tea, kui kaua see seal vastu peab. Oleksin ise pannud teipi juurde, aga rull jäi koju.

Tänud peitjale!

Sai tehtud mõnus pikem jalutuskäik metsas.

Leitud, logitud, tänan!

Selliste kraadidega sellisesse võpsikusse, ise ka ei usu, et vabatahtlikult tulin. Püksid kleepusid jalgade külge, rohi oli ülepea.
Käidud õnneks.
Tänud

Mnjaa.Vaated on siin jõelabürindis küll kenad.Teekond aardeni sai valitud vastavalt soovitusele,et maapind jalge alt ei kaoks :) Ei kadunudki. Ronida saab sellel puul veel nii mõnegi aasta vaadates selle aarde külastamise sageduse mustrit.

Tänud juhatamast,ilma geopeituseta vaevalt siia oleks sattunud.

Mina ka kahetsen, et Wingmänil varusärki kaasas polnud.
Matk, nagu arvata oligi, osutus pingutust nõudvaks. Leitud. Aitäh.

Kui juba nulli jõudsin, siis ei saanud miski mind enam takistada, et nimed kirja saada. Väljas oli päris palav ilm ja tagasi auto juurde jõudes kahetsesin, et varusärki kaasas polnud. Aitäh!

Õhtupoolik, kuiv ilm. Ratastega sõitsime kohale ja kui jõgi vastu tuli, siis läksime edasi juba jalgsi. Korraks oli karuhirm, mine tea.. metsas ja värki. Aaret märkasime koheselt. Sõbranna võttis jalanõud jalast ja hakkas ronima. Ma ootasin all. Logiraamat oli kuiv, aga väga katkine. Ronisin minagi. Aare tagasi omal kohal, hakkasime mööda sissetallatud rada tagasi liikuma. Jõgi sillerdas kutsuvalt. Tänud peitjale!

Leitud :)

Jalutuskäik Lahinguväljalt otsejoones objektile kiskus küll kohati üsna vesiseks, aga väikeseid haake tehes sain ikka kuiva jalaga kohale. Nautisin natuke kohalikke vaateid, panin nime kirja ja sausin järgmise labürindi poole teele. Tänud aarde eest!

Kunagi olen selle puu otsa roninud, aga siis oli aare vist kõrgemal ning ühel hetkel sai julgus otsa. Täna tundus kõik kergem ja lihtsam, eriti kui Liis ronis. Võsa ei olnud, küll oli maa vähe vesine.

Kui isegi kogu lennuõnnetuse sain kuiva jalaga läbi tehtud, siis siin suutsin vette vajuda. Polnud viga. Mõni minut hiljem rippusin puu otsas nagu pärdik ja vesi voolas tagasi loodusesse. Aitäh vahva koha näitamise eest!

Autoga sai peale pikka tiirutamist aardele päris lähedale. Aare esmalt silma ei hakanud aga kui maastiku raskuastmele vastavaid kohti hoolikamalt üle vaatasin, siis märkasin ka topsikut.

Sõitsin autoga 400m peale ja edasi tegime võsajalutuse. Loomulikult oli mineku tee üsna raske maastikuga, kuid tagasi tuleku tee selle kõrval lausa jalutuskäik pargis. Olin parajasti puu otsas just logimise lõpetanud, kui Ove helistas ja minul algas hirmus kiire kojujõudmisega. Olin unustanud, et täna saavad küttekolded korstnapühkija puhastavat kätt tunda. Selle aardega siis lõppes olude sunnil minu täna geopäev. Tänan kutsumast.

Sai siis suund kahe labürindi aarde juurde võetud ja väike paadiralli tehtud. Ilm oli ilus ja tuulevaikne, sai paar klippi ka filmitud. Ühe juurest teise juurde ei viitsinud paati kokku pakkida siis sai tulimalt ilma kinni sidumata katusele visatud ja see 2km tasa ära sõidetud. Korra võttis paat isegi tuule alla ja läks oma soodu aga olime kiiremad ja saime kätte. Tänud

https://www.youtube.com/watch?v=moiWfXijbg8

Sai kohale mindud "üle" vee. Tänud

Tegelikult olin siin juba paar aastat varem käinud. Päris õige koha peal. Kuid toona leidsin sealt eest vaid kaks traadist konksu, ei mingit konteinerit, logiraamatust rääkimata. Oskamata konksudega midagi kasulikku ette võtta, jätsin nad sinnapaika ning liikusin mööd planeeritud träkki edasi. Seekord polnud kuidagi võimalik konteinerit mitte märgata, logi sai suurema vaevata kirja.

Ilus ilm ja tore kaaslane,mis viga nii aardeid noppida.Oli tore jalutamine.Aitäh!

Päike soojendas selga ja mööda teed ja rööbastes astudes kohale me jõudsime. Mõni sipelgas oli juba objektil toimetamas ja labürinti kaemas. Mõlemale labürindile lähenemine oli täna nagu jaltuskäik pargis. Tänud peitjale.