Vaid päevad need on loetud....

18234.

Aardega kõik korras.

Mingil arusaamatul põhjusel polnud me varem siiapoole silda sattunudki aga see jõe kaldal kulgev rada oli väga lahe ja kuna päike soojendas ka juba siis oli täitsa kevade tunne juba. Null näitas minul täitsa suvalisse kohta, lähim inimtekkeline objekt oli tükk maad eemal. Kahjuks oli siin platsil kaks autot ja lastega pere siblis ringi. Pärast ca 11km ringi tulime teisele platsile einestama kuid ka siis oli kuulda, et siin oli rahvast. Seega polnud isegi võimalik rahus otsida aga kuna koht meeldib siis tuleme kunagi uuele katsele.

Logid viitasid sellele, et kõik pole lõpus enam ideaalne. Täpset olukorda ei teadnud ja lootsime, et päris kinni vast panema ei pea. Nullis on koordinaat leitav. Asukohtki selline, et mugud ei tohiks segada ja lõpus polnudki olukord nii hull. Arvan, et põhjuseks ei ole kuri inimene ega karu, vaid lihtsalt gravitatsioon.

Kinnitasime aarde oma kohale tagasi ja nautisime koha hilissügist ilu.

Need loetud päevad ajasid ikka kordi närvi. Ma arvan, et ma mingi kolm korda olen siin küll enne käinud, aga tõeliselt popi kohana polnud kunagi vajaminevat vaikust siin platsil Korra talvel isegi ei läinud lõpuni, sest kilked ja jutuvada kostusid juba kaugele. Kuna täna olin niikuinii siinkandis, siis ega ma küll lootnud, et löögile pääsen, aga kohale tulin ikkagi. Ja näe jumalime, pühapäevane päev ja imeilus ilm ja kuskil ei hingelistki. No mis sa hing veel ihkad. Kusjuures eelnevatel kordadel olin jõudnud arusaamisele, kuhu poole kulgema peaks hakkama, aga nüüd koordinaadid sisse toksinud, keerasin sellele suunale selja ja astusin ikka tegeliku aardeni. Väga tore jalutuskäik oli ja see väikene turnimine ning mõni raokene risti jalus ei rikkunud kah seda toredust kohe kuidagi. Tänud toredale amburile (need on parimad, tean omast käest) endale nii vahvat kingitust tegemast, nüüd teistel ka tore. Otsida muidugi ja leida loomulikult.

Grillimiskoht oli küll hõivatud. Väike selgitus, mida ma siin otsin. Väike otsing ja edasi. Natuke ukerdamist valejõesängis ja saigi nime kirja. Tänud kutsumast. Leopold naudise sellist üles-allaminekut täiega.

Leitud, mõnus ja äge grillimiskoht :)))

Metsikult ilusa talve lõpuga on meil tegemist.

Pühapäev oli väga sobilik väikeseks talviseks geomatkaks. Alguspunkti poole astudes tundsime kerget lõkkelõhna, aga õnneks mugusid ei paistnud. Natuke otsimist ja leidsimegi edasi viivad koordinaadid. Lõpp-punktini pääsemiseks tuli natuke libedal maastikul ronida, aga saime nimed kirja. Tänud matka eest meie lemmikjõe kaldal!

Sumpasime täna kohale. Alguspunktis jälgi ei olnud, seega olime üpris rahulolevad, et saame privaatselt toimetada. Kusagil poolel teel aga oli mingi harutee ja kellegi jäljed. Hakkasime juba ärrituma, et kas päriselt ka keegi grillib seal täna? Aga ei - ei grillinud seal keegi. Kõigepealt läksime samasse valesse kohta kui eelmisel korral, aga siis korrigeerisime oma tähelepanu keset ning asusime uurima. Päris kaua uurisime ja mul oli mingi teine ring käimas, kui midagi silma jäi. Wingmänil oli seal ka juba paar tiiru tehtud, seepärast ta veidi imestas, et mis tal siis nüüd niimoodi 2 silma vahele jääda võis. Aga näe - midagi ikka oli :D Igatahes ei läinud tundigi ja siis siirdusime juba rõõmsasti lõpukoordinaatide suunal edasi. Nii vaikne on metsas - jõudsin just mõelda, sest tuult ei olnud üldse ja vesi voolas ka hästi tasa-tasa ja vaikselt-vaikselt. Aga siis luges mingi lind vist mu mõtteid ja kukkus piuksuma, mis hirmus.
Aga väga ilus jalutuskäik oli, nii õhulise lumega täiesti mõnusas tempos käidav. Kui nüüd sulama ja külmetama hakkab, siis on ikka hoopis teine tera seda koorikut ja rasket lund künda:)
Aitäh peitmast!

Ise olen suutnud alles 16000 loetleda. 18000ni on veel minna. ca 100 päeva tagasi oli koht hõivatud ja pealiskaudse piilumisega ei leidnud midagi. Täna oli plats vaba tegutsemiseks. Catiberg leidis vähem kui 10 minutiga vajaliku. Ei jäänudki muud üle, kui läbi paksu lume aardeni sumbata. 923. Aitäh!

Leitud

Nii kui täna siia piknikule saabusime, võtsin kohe ära esimese punkti, kuna kohe algas suur nosimine ja lobisemine, siis jätsin lõpu hilisemaks. Peale nosimist võtsime veel ära naaber aarde. Seejärel tulime tagasi ja otsustasime veel ka selle aarde lõpu ära korjata. Tegime poistega päris head edasi liikumise tempot ja seega jõudime ainult meie kolmekesi aarde juurde. Kohapeal tegime kraami vahetust ja logi kirja. Nüüd siis võis tagasi jalutada. Mõlemad poisid suutsid oma vahetatud kraami mitu korda ära kaotada ja üles leida, aga lõpuks jõudsime teiste juurde tagasi. Suurde tänud toreda aarde eest.

Mugude ees oli imelik võimlema hakata, seega pealiskaudne pilguheit oli tänane maksimumsooritus. Varsti tagasi.

Gepsule ikka meeldib mind tögada, aga õnneks oli vihje, mis mind õigele rajale tagasi tõi. Muidu kena jalutuskäik ilusas looduses. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Alguses ega lõpus me kedagi ei kohanud. Väike jalutuskäik tehtud.
Tänud

Hommikul polnud üldse tahtmist end välja ajada, aga kui päike juba piiluma hakkas, siis tulime ikka tiirule. Auto õnnestus ilusti parklasse jätta ning kolisime kelgule üle. Vaatasime esimese punkti üle ja asusime teele. Tuli päris korralik ja mõnus jalutuskäik ilusas paigas. Aitäh!

2021 jaanuaris käisime esimesel katsel, kuid lastelaager oli siis täiega seal hoos ning meil pressis aeg veidi peale. Täna polnud siin kedagi ning oli hea rahulikult otsida (ja leida!) Jalutada oli täitsa mõnus ning ka naha sain märjaks kellegi jälgedes sammudes. Lõpp jäi ruttu silma ning tore oli looduses liikudes nädalat alustada. Aitäh! EVEJ

Meie saabudes oli plats hõivatud suure hulga välismaalastastest noortega, kellest justkui mustmiljon mahtus ära laua ümber olevatele pinkidele, sama palju oli neid aga selle ümber.

Laveerides Otiga nende ümber, läksime nulli, kust leidsin ühe puu ümbert mingi lindi, aga sellel polnud mingit abistavat infot. Kuna kahtlustasin, et peitja ei pidanud inimtekkelist objekti selle all silmas, siis läksime paarkümmend meetrit tagasi parkimiskoha suunas, kus märkasin läheduses loogilise objekti küljest vajalikku infokandjat.

Edasi oli juba lihtne ja mõnus jalutuskäik. Lõpus kahjuks avastasin natukene lõhutud peidukoha. Tundub, et keegi oli kasutanud jõudu seal kus poleks pidanud. Andsin sellest teada. Seejärel logisin aarde ja läksin jõe lähedale aega maha võtma ning vaadet nautima. Aitäh!

Mõnus väike jalutuskäik.

Ma ei saanudki aru, kuidas inimesed sinna platsile autoga said. Meie jätsime ta igal juhul silla juurde. Ma polnud selle kohta olemasolust teadlikki. Väga ilus koht, Taevaskoja moodi. Aitäh!

Tänud peitjale!

Väga kena koht oli.

Mina siia varem sattunud ei olnud. Eks vahel ikka pidasin plaani, aga asja ei saanud. Nii oligi rõõm kuulda, et Maris on just selle aarde ja selle puhkeplatsi välja valinud, et oma 365 päev kokku lugeda. Ilm ilus, seltskond lõbus ja päeva lõpuks sai aare ka logitud. Tähtsa päeva puhul sai Maris Helenilt ja Salmelt kingiks toreda raamatu "365 lõõgastumisviisi". Raamat pidi ilmselt Marisele kätte andma suunad järgmiseks 365 päevaks ning kui Maris pöördus oraakli poole ja esitas selle küsimuse, et mis lõõgastumisviis tuleb valida järgmiseks . . siis raamat lahkelt väitis, et "Võiksid mängida veidi geopeitust. Tore mäng, vahvad kaaslased ja ilusad looduskaunid kohad" . . Nii et läheb aga käima uus aastaring :) Aitäh!

Muidugi on päevad loetud, mina näiteks olen oma 15983 seni elatud päevast 2721 olnud geopeitur, neist omakorda viimased 365 päeva see erigrupp, kes 365-challenge sabas iga päev kuskile kraavi või metsa jookseb :D. Ja viimane aasta kokku on olnud üks paras emotsioonide tivoli ka, siia on sattunud üliägedaid käike nii suuremas seltskonnas kui Indyga aga olen saanud ka pillida, nii selle pärast et inimesed on nii ilusad ja head kui ka selle pärast et viimase piisana lumi läks vastikult saabastesse sel ajal kui ma, ise intensiivset tööpäevast surmväsinuna, kuskil kottpimedas metsavahes mingist liiklusmärgist kinnijäätunud topsi üritasin välja kangutada…

Täna tulime siia mu järjestikuse jada viimast aaret leidma ja lihtsalt natukeseks istuma. Helge tõi piduliku sündmuse puhul kaasa koguni sefiiritordi, see hakkab juba omamoodi tavaks saama, et Marise suuremate geotähiste markeerimisolengutel üllatab Helge sefiiritordiga :). Ja mmmmm kui hea oli see värske tort Pihlaka kondiitrist, karbilt kaant maha võttes viskas isegi värskes õhus selle alt üles sellise lõhna et mul jooksis automaatselt suu vett täis :D. Ja Helen ja Salme tõid mulle kingiks veel puhkamisõpiku - käsiraamatu, kuidas peale oma supersooritust nüüd 365 päeva ka puhata ning ülla-ülla, raamatut leheküljelt 53 lahti lüües pakkus teos üheks puhkamislahenduseks „Mängi geopeitust!“ :D. Ehk et paistab siis, et oma 7 aastat tagasi valitud hobist pole mul pääsu ka geoväljakutsejärgses puhkuses ;) aga ma valetaksin küll, kui ütleksin, et ma pole aasta jooksul jõudnud ootele panna tervet hunnikut peituseväliseid plaane, millega nüüd, kui aeg jälle kohustusliku karbi järgi käimisest prii, tegelema saab ehk hakata :).

Uskumatu sõit on see väljakutse ikka olnud, ma aasta-kokkuvõtte-tüüpi postituse plaanin sellest teha 365 aarde enda alla ja parimad momendid piltides lisada 52 x 7 aarde juurde ja… Huuu, logivõlgu on mul ka veel niiiiiii palju aga sellest nõiaringist loodan samuti millalgi väljuda, igapäevaselt vähemalt ühte kirjutamist vajavat aardelogi enam peale ju ei viska ;).

Aitäh Mari, Maris, Helge, Salme ja Helen et täna minuga siia tähistama tulite, et nii paljudel kordadel mulle otsingutel seltsiks olite või oma käikudele kaasa hõikasite :). Aitäh ka kõigile teistele, kelle aarded mulle selle väljakutse täitmist võimaldasid ja seiklusi pakkusid ning Piiale/Peetrile tänud nii mõnusasse kohta sätitud aarde eest, olime siin juba lihtsalt ilusa olemise pärast kohe pikema lobaõhtu :).

Njah, päevi on antud meile erinevalt, kellele rohkem, kellele vähem. Kasutagem siis neid hästi.

Maris igatahes on oma päevad kangelaslikult ritta pannud ja ei mingit viilimist. Tullime kõik koos tema 365-t päeva tähistama. Õhtu oli imeliselt soe, laud oli lookas ja juttu jätkus kauemaks. Lõpuks tuli meelde aare ka ikka ära logida. :D Tore õhtu, tore koht, tore seltskond ja tore peidik. Tänan.

Esimene punkt sai juba eelmisel päeval üles otsitud. Järgmisel päeval oli geohuvilisi juba rohkem platsis ning siis suundusime lõpp punkti otsima. Vahva jalutuskäik, nostalgia radadel, kui kunagi sai Ikla-Oandu matkarada läbitud. Täname!

Päev hakkas õhtusse kiskuma, samme oli tehtud palju, kuid siiski leidsime endis veel jaksu üheks väikeseks matkaks. Esimene lõkkeplats oli tühi, teise juurest hakkasid inimesed just lahkuma ja kolmanda juures käis pidu alles täies hoos.

Alguspunkti koordinaadid näitasid meil täitsa metsa ja algul üritasimegi sealt midagi leida, kuid siis ikka läksime kahtlust äratavat objekti uurima ja oligi otsitav leitud. Meie andemetel koordinaadid umbes 20 meetrit mööda, kuid vihje abil leitav.

Edasi jalutasime, vaatasime jõe voolamist ja ei läinudki palju aega, kui kohtusime aardega. Väga vahva ja meisterlik teostus, kiidame ja täname!

Päris kaval peidukas, nii vahekoordinaadid kui lõpp-punkt.
Vaeva nähtud :) tore.

Olen toetunud nii klaverile kui piljardile.

Olen loendanud nii kilomeetreid kui lambiposte.

Paarkend tuhat päeva, aga elamused millised!

Vaid see loeb, Kellele sa toetud ja mitte millele...

Ega igapäevaselt selle loendamisega ei tegele ju ka. Ja siis arvutades võib üllatusena tulla, kui lähedal enda 18262. päev on. Kas ta nüüd nii palju tähtsam ongi kui näiteks 20000. päev? :o) Igatahes siht on suht oluline. Teekond sinnani - märksa olulisem. Kellega seda sammud - vahest olulisem veelgi? Kelle juurde naased oma elu peateel - kõige olulisem!

Aitäh Peeter, õnne ja jõudu sulle õnnelikuks ja jõukaks jätkuks järgmise paarikümne tuhande päeva elamisel!