Upsi tamm

Selle tamme nägemine oli väärt seda lumetuisus sõitmist ning jalutamist!

Tamm on tõesti vägev!,jõe poolt lähenedes saab suisa tüvesse siseneda,huvitav kaua see vanake suudab seal veel püsida?Googli AI pakkus vanuseks 400+või isegi üle viiesaja.Aitäh tutvustamast!

Tee aardeni on ikka väga kehva. Oma madalapõhjalise geomobiiliga andis ukerdada aga kuidagi sain ikka mõnisada meetrit aardeni kus tee tegi ringi ja sain auto kohe ringi ka keerata. Aardega kõik korras. Tänud peitjale aarde eest ja tamme näitamast.

Kõik oli jääs,nii teed kui metsad. Jalutuskäik viis meid üle jäätunud kraavi, jää oli muidugi lahti murdunud, nii et saime kõvasti turnida nendel pankadel aga see oligi põnev.
Tänud aarde eest

Maanteelt näitab isegi suunaviit sellele tammele aga kahtlen väga, kas mõni mugu seda teekonda ikka viitsib ette võtta. Tee viimased kilomeetrid üsna auklikud ja kehvapoolsed. Ukerdasime siiski ringteeni välja ja sealt mööda metsaveoteed juba aardeni. Kui nimed kirja pandud, siis ragistasime läbi võsa ka tammeni. Aitäh kutsumast!

Geomobiil jäi umbes 500m kaugusele ringteele ja edasi oli kerge astumine mööda heas korras metsaveoteed ja siis juba rajakest mööda uhke tammeni ja aardeni. Vägev puu. Aitäh peitjale seda näitamast!

Leitud, logitud, tänan!

Mingit raiet on siin lähedla tehtud ja seetõttu oli isegi lahti lükatud tee, sai aardele täitsa mõistlikult lähedale sõita. Ning kellegil veel tekkinud miskil hetkel plaan siia maja ehitada, mis küll tundub nüüd jäänud pooleli. Aga Upsi tamm oli väga võimas, jälle aastaid tahtnud teda näha. Lõpuks sain sõbra nõusse ja nii me siia maandusime. Aitäh, oli väga äge!

Leitud! Tänan peitmast!

Noh läksidki jõel sõidetud etapid omavahel sassi, äkki sai siin enam paadipõhja viskutud kui puu kiirelt üle kanuu vuhises, kidlasti sai just siin ka kanüüd maas lohistatud, tagatipuks tuli vähmalt üks kord kanuus püsti tõusta, noh oli vaja. Ikka lootsid et kohe läheb jõgi laiemaks ja sõit ühtlasemaks, aga siis kui see osa tuli siis tajusid et nii on jälle igavam, kuigi jah rahulikum. Kokkuvõttes oli pikk ja väga mõnus kanuuretks. laenutajad rabasid siseturismi teenendada, Nad polevat ka suurvee ajal pidanud niipalju (ligi 100 kanuud päeva jooksul ) kanuusid jõe äärde tassima.

Kui Piia üks õhtu helistas ja mind õue kamandas, siis esimese hooga arvasin, et ta tahab midagi otsima minna ja, et ma läheks oravaks kaasa. :D Selgus hoopis, et tema plaanib kanuutama minna ja kutsus meid kampa. Ma olin muidugi kohe nõus, sest ma kuulsin ainult Soomaa ja kanuu ja olingi müüdud. Ega ma siis korralikult asja süvenenud. Hiljem Lauriga rääkides sain alles aru, et see pole vist ikka see matk mida mina mõtlen. :D

Veel enam veendusin ma selles siis, kui kanuumees teatas, et seda otsa väga ei sõideta, et aastas korra või paar. Siis mõtlesin küll, et kuhu ma küll olin nõus tulema. :D Aga ma olen ju Võhandu läbinud, mis see 25 km siis ära ole. :D Tegelikult oligi väga tore ja ainukesed kohad mis hiljem tunda andsid olid turi ja tagumik. Olen siin küll tagumikule korralikult polstrit kasvatanud, kuid puupingil hakkas ikka valutama. Kummirõnga oleks pidanud alla panema.

Igaljuhul ma tänan kõiki osalisi toreda päeva eest ja eriti Lauri, et ta mind sellel teel ära ei uputanud. :D

Aitäh peitjale!

Eelmise ja selle aarde vahele jäi päeva kõige pikem veetee, mille käigus sai päris mitmest vee peal olevast takistusest üle või ümber mindud. Peale ühte vahepeatust jõudsime sobivasse aardeparklasse ning läksime aaret otsima ja tamme imetlema. Uhke puu, aitäh!

Meie imelise päeva teine peatus koos väikese jalutuskäiguga uhke tammeni.

Tänud peatusele kutsumast :)

Solguti kõrtsi juurest kulgesime kanuudega siia. Teel hakkas mingi hetk kanuu põhjas olev veekindel kott helisema ja seda pikalt, nõudlikult ning mitmeid kordi järjest. Lõpuks ma ei pidanud vastu ja palusin Markol reageerida, sest nii nõudlik helistamine ei saa ju lihtsalt õnnitlemise soovist tulla. Vastamine aga tähendas, et tuleb nüüd pisut kiiremalt liigutada, et aarde juures oleks aega teisi järgi oodates asju ajada. Nii me siis eest ära läksime ja aardele ligi jõudes esimesel võimalusel randusime. Mina sain võileibasid nosides mõnusa kevadise päikese käes pikutada ja Marko esmase asjaajamise tehtud. Kaarti uurides avastasin, et oleme küll aarde lähedal, kuid siiski teisel pool vett.. nimelt oli aarde ja meie vahele pikk sirge ja lai kraav kaevatud.

Ei jõudnud me ekslikku laagrit veel kokku korjata, kui teised käänaku tagant välja ilmusid. Hõikasime neile juhised ja asusime isegi ligi 100m lisa juppi aerutama, et kohe uuesti randuda. Siin saime pisikese jalutuskäigu ja jõudsime teistele järgi just logimise ajaks. Eemalt vaatasime muidugi tamme ka üle. On teine täitsa väärikas vanake, keda tasub kaemas käija.

Tänan peitmast.

Siia tamme juurde oleks küll saanud peaaegu, et drive-in teha, kanuuga. Ühes kohas keset kraavi olid aga koprad tööd teinud, seetõttu jäi see plaan katki ja veidi juli jalutada. Tegelikult oli see hea vaheldus sellele sundasendile, mis kanuus paratamatult tekib.

Tamm ise on võimas. Juba kaugelt tundus, et tegemist on väga suure ja vana puuga ning selle kõrval olles on selle suurus ikka võimas. Kohapeal pakkusin, et ümbermõõt võiks olla ca 7m, Wikipeedia näitab, et on 6,25m ja et see on Eestis põlispuude seas jämeduselt seitsmes.

Tasus tulla, oli meeldiv kohtumine. Tänud aarde eest!

Meie kanuutripi teine aare. Otsisin seda nagu täiesti võõrast aaret. Nüüd logima hakates alles avastasin, et olen selle tamme juures juba 11 aastat tagasi ära käinud :D Nojah, korduslogi siis. Aga tamm tundus ikka väga võimas ja usun, et sama emotsioon oli ka tookord :) Suured tänud näitamast!

Kirjeldust eelnevalt ei lugenud, lihsalt sai kaardil vajutatud täpile ning 'navigate to'. Tee muutus mingil hetkel suhteliselt kehvapoolseks ning millalgi saabus koht, kust mina oma madalapõhjalisega polnud nõus üle sõitma. 150 meetrit tagurdamist kuhugi teeristi ning nüüd vaatan, et lähedale jääb ka see kirjelduses mainitud koht, kuhu auto jätta. Mina jäin N 58.404519 E 025.219394. Kui põhi kõrgem, pole probleemi pea et lõppu jõuda, siis saab umbes 200 meetri peale. Minul siis oli umbes poolteist kuni kaks kilomeetrit nullini. Kuiv aeg, seega kusagil märjaks end tegema ei pidanud; ka see üks kraav, mida ületada tuli, oli kuiv. Nagu ikka, parme oli palju, muidu aga tore jalutuskäik. Peitjale tänud, niisama ei oleks siia ealeski sattunud.

Autoga u 500m kaugusele on rajatud ringtee, sealt tammeni läks ludinal. Jões nappis vett, paadiga oleks oluliselt raskem olnud. Tundub, et vahepeal on RMK ka siin oma teid remontinud, pisut kõrgema autoga sai kergelt kohale.

Tugev tamm, aitäh!

No on ikka puu. Lahe koht. Aitäh, et näitasid seda kohta.

On ikka vägevaid puid.. Kambaga ei saanud ka ümbert kinni võtta... Ok, jõgi oli ka natuke ees... Kummikuid ei olnud vajagi sai kenasti kuiva jalaga.. Aitäh peitjale siia juhatamast!

Jällegi üks mõnus vaatamisväärsus, kuhu muidu ei satukski.

Viisime oma Tallinna sõbrad nende värskelt pestud autot kaitsva tolmu-ja porikihiga õnnistama. Muuhulgas oli madalapõhjaliste suutlikuse testimine :D Tänan peitjat!:)

Oli hommik ja otsustasime vedada mõned külalised jalutuskäigule - meie maja, meie reeglid XD. Jalutuskäiguks valisime Öördi matkaraja, aga kuna sealne aare juba leitud, siis oli vaja ju midagi otsida ka. Sõelale jäi Upsi tamm. Sõit sinna oli jube kergelt katsumus mu madalapõhjalisele ja teisele veelmadalamapõhjalisele. Aga jõudsime kohale peaaegu tervelt. Matk tammeni läks üsna ladusalt ja tõesti, vinge puu siin metsa sees kasvamas.. Väga mõnus auto ja jalgsimatk oli, aitäh!

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

Tee kandis tänu miinuskraadidele, kuid madalapõhjalise autoga ei riskinud teeristist kaugemale sõita. Jätsime auto umbes 2 km. kaugusele ja tegime mõnusa jalutuskäigu tammeni. Aare korras. Tänud

Tänud aarde eest!

Tee tammeni ei olnud just parim, aga tamm oli see-eest vägev küll, tasus üle katsuda. Tänud näitamast.

Väljas läks just pimedaks kui Upsi tamme poole teele asusime. Tee olukord ei olnud just kiita ja mida edasi seda hullemaks läks. Üksi ning oma autoga oleksin juba poolel teel tagurpidikäigu sisse pannud. Lõpu poole võttis Tarvo Vandalt auto juhtimise üle. Mari auto leidis viimaks sobiliku parkla ja kuna eemalt tundus, et nad midagi otsivad teelt siis jätsime auto seisma ja hästi tegime, sest mõned meetrid veel ja oleksime vististi kopra urus lõpetanud. Aardeni jäi 1,3 km ja taskulampide valgel asusime teele. Lõpus ühel teelahkmel oleks äärepealt ups olnud ja teekond kujunenud veidi pikemaks kui 1,3 km. Niipalju kui taskulampide valgel tamme nägime, siis võimas isend. Aitäh.

Kikerdasime autodega kohani, kus aardeni veel 1,3 km. Varustasime endid taskulampidega ja minekut. Esimesel teelahkmel ei suutnud otsustada kumb haru parem on ja seetõttu jagunesime kaheks. Meie meeskond leidis metsast muljetavaldava talu, aga seal oli vaikus. Tammeni jõudes nägime teiste tulesid lähenemas ja nii oligi tamm piiramisrõngas. See oli ikka tõeline tammede tamm, tänud kutsumast!

Vaesed autod said vatti, hea et istusin tagaistmel ;-), aga tamme suurus üllatas kõiki!