Torni

See teeots pole miskipärast kunagi valitud saanud, kui siinkandis ringi seigeldud, täna sai see viga parandatud. Kõigepealt käisime torni juures ära, aga erilist isu selle otsa ronida polnud tänase tuulega ja tornile oli ka lint ümber tõmmatud, ehk polegi enam turvaline sinna minna. Aare paistis aga juba kaugelt, tore, et nii vana aare nii heas korras ja lausa 20 aastat vana logiraamatuga. Me olime sel aastal esimesed leidjad. Aitäh peitjale!

Tekst viis otsejoones kohale

Mõte minna geojaanile, oli muidugi vaja suuremalt ette võtta ja korjata Võrumaalt üksikuid aardeid, mida ei saa möödaminnes haarata. Tuleb ikka veidi võsas ka kahlata ja parme toita. Vett läks nagu kerisele aga ellu jäime. Aitäh

Nii siis, geojaanipäev oli tulekul ja kohe tuli pähe hea mõte, et enne Pähni minekut võiks paar päeva Kagu-Eestis aega veeta :) Mõeldud, tehtud ..teele asusime neljapäeva õhtul. Noh, sellise arvestusega, et geojaanile ikka õigeks ajaks kohale jõuda. Teada ju on, et see geopeiturite teekond on mitmeid-setmeid kordi pikem kui lihtsurelikel :) Ööbimiseks valisime Misso, täpsemalt Pullijärve kaldal asuva kämpingu.

Pagana pihta, just täna oli väljas kohati 34 kraadi, mil meil oli vaja mööda metsi ringi konnata ja aardeid otsida. Õnneks on siinkandis iga künka taga veesilm, kus saab ennast aeg-ajalt vette kasta ja jahutada ..see päästis meie päeva :)

Kaarditöö oli varasemalt kodus tehtud ning rohelise auraga täpp ootas kaardi peal oma õiget aega. Kohapeal läks kiirelt, nimi kirja ja teekond järgmiste aarete juurde sai jätkuda :) Aardelaegas ise oli tip-top korras.

Aitäh siia kutsumast!

Hea suur kast vaheldueks. Tänud!

Leitud, logitud, tänan!

Siinse aardega sai alguse meie tänane mägede vallutamine. Kuna olin kodus juba arvatava aarde asukoha kaardil paika pannud, siis torni ei külastanud vaid võtsime kohe suuna lõpule. Väike ülesmäge astumine mööda heinamaad ja olimegi kenasti kohal. Muid võimalusi nagu polnudki, seega eksimisvõimalus puudus. Tänud peitjale aarde eest.

Leitud ja logitud!
Aitäh!

Torni nägime ainult eemalt. Aardega kõik korras. Hea, et vanake püsib. Aitäh!

Mäeseeriatele vahelduseks võtsime mõned muud aarded ka vahele. Kuna Rogosi külastus oli nagunii plaanis, siis vaatasime selle torni ka üle. Tänud aarde eest!

Tänud aarde eest.

Tänud peitjale!

Torn jäi vallutamata, korraldasime tormijooksu aardele. Lumi peaaegu kandis, jänest 100%, mind 75% ja Mikku 50%. Kuigi kartsime, et peame karbi välja kaevama, oli peidukas õnneks lumevaba. Aitäh!

Vihma ja kummikutega ei hakkanud ronima, ehk mõni teine kord.

See aare on ammu kaardil häirinud, aga alati olen leidnud põhjuse sinna mitte minna. Küll tundus, et pole autot kuhugi jätta ja ei saanud ka aru, et kas tegu võssi või viljapõlluga. Nüüd Carolysiga koos minnes oli julgem ja minu üllatuseks oli kõik lihtne. Ristikupõld oli madal ja sai ilusti jalutada. Aare ka kergelt leitav. Tagasiteel nägime ka torni ära. Aitäh!

Annil oli kindel suund silmis. Ei vaielnud vastu, sest kops oli liiga koos, et midagi öelda. Aare tervitas meid ruttu ning ka aardevalvurid sisalikud lubasid meid karbini. Tagasiteel vaatasime möödudes ka torni üle, nii ekstreemseks me minna ei soovinud. Aitäh! EVEJ

Torn jäi täiesti tähelepanuta, käisime hoopis aarde juures ära.

Hommikune esimene aare. Udu oli nii võimas, et polnud näha ei mingit torni, et silotorni ega Mordori oma. Märjaks sai ikka väga, ei olnud siin rõõmsat midagi, täis vaev ja viletsus.
Aare ise kena ja korras ja õnneks sai nädal enne põllumehele helistatud ja ta oli kõik kenasti ära niitnud, et suurem hein meie tegemisi ei segaks. Oleks hein kõrgem olnud, poleks vist tulnud autost väljagi.
Igastahes kena ja täname aarde eest.

Hommikune märg kastehein tundus vägagi heidutav, kuid tegelikkuses osutus see kordades madalamaks, kui kartsin. Maapind tõusis kõvasti, kuid hein püsis alla põlve. Tamm aga vastupidi muutus lähemale jõudes järjest suuremaks. Torni ei märganudki.. :D

Tänan peitmast.

Sai maaomanikuga paar sõna juttu aetud ja aare kiirelt ülesse leitud.

Torni ja maa omanik niitis aias muru. Tuli siis meie käest uurima, mis värk on. Aarde ja seal käimise vastu polnud tal midagi.
Tänud

Selle aarde kodutöö oli tehtud. Kohapeal sai eemalt vaadatud torni (sellisel palaval päeval ei tekkinud isegi mõttepoega, et peaks selle pingutuse ette võtma ja sinna üles ronima), leitud tamm ning muidugi ka aare. Aitäh.

Mõistatus oli varasemalt lahendatud, nüüd jõudsin vormistama. Maskeering oli küll osaliselt minema lennanud, üritasin taastada, kuid pole kindel, et see püsima jääb.

Jõulupeo suure söömingu vahepalaks lubasin endale ühe lähedal oleva aarde. Tahtsin kunagi seda tulla korjama, kui jalutasin piiril, aga siis tundusid lisa kilomeetrid natuke karmid olevat. Täna pimedas suundusin otse aarde juurde ja hiljem vaatasin ka torni üle. Pimedas oli täitsa turvaline ronida, kuna ei olnud vaja alla vaadata. Nii kui nii ei näinud mitte midagi. Aga ümbruskonna talude värvilised jõulukaunistused olid küll vaatamist väärt. Tänud aarde eest.

Karl ja Laur ronisid torni, mina Marise ja Indyga jäime alla. Peale meelelahutusprogrammi otsisime aarde üles.

Ronimiselement tuli ikka ka programmi :). Mulle piisas alt vaatamisest, olen jänes suure tähega isegi kaugelt toekamate tornide juures…

Enne üle piiri minekut ja öömaja poole suundumist tahtsi Karl veel kindlasti ka selle torni üle vaadata. No ja muidugi ka selle aarde siis. Esmalt läksimegi torni juurde ja ronisime ka üles. Mina seekord natuke vähem kui Karl, sest no kuradi külm oli seal tuule käes :D Tagasi alla tulles võtsime suuna aarde poole ja peagi oli nimi kirjas. Edasi suundusime üle piiri toredasse majakesse ja järgmisel päeval otsisime mõned lõuna naabrite aarded.

Peaaegu kõik oli olemas ideaalseks torni aardeks. Ronitav kõrge torn, selge ilm ja koheselt loojuma hakkav päike. Päike kippus aga kuhugi uduloori sisse ära kaduma. Ja torni ronides selgus, et kõrgustes on rõvedalt arktiline tuul. Mõned vaadetega pildid said siiski klõpsitud, kuid täit naudingut sellest ei saanud.

Aardega tähistatud tamme juurde oli mööda jäätunud heinamaad väga mõnus matkata. Üksikud mutimullahunnikud vaid proovisid jalust niita. Kokkuvõttes oli meeldiv vanakoolikas. Mitu vaatamisväärsust ja võimalus vabatahtlikult vaateid nautima suunduda.

Aitäh!

Õhtune rattaring naaberaarde juurest. Väga mõnusad kruusatee künkad siinkandis. Ronisin piisavalt kõrgele ja ei tahtnudki nagu alla tulla, sest vaade lummas. (õnneks olid matkasaapad ja kindad kaasas tänu millele oli mõnus ronida) Ka aaret otsides olid väga kena maastik ja vaated. Püüdsin korralikku konteinerit veidi paremini peita ja selgus, et keegi elab konteineri all urus. Tervitused aardevalvurile ja tänud peitjale.

Torni seekord ronima ei hakanud, aga logi panin kirja. Tänan.