Surnud puu

Kui selles oli varem aare, siis ilmselt kadunud.

Erinevalt teistest läheduses olevatest veel külastamata aaretest olin seda ma lausa märganud, aga suur mitteleidude hulk ei kutsunud kohe kuidagi siia tuustima. Nüüd tulime ikka, et vaatab seda asja. Vaatasime, kaua vaatasime. Kohe omast arust igalt poolt vaatasime, vaid üks koht jäi vaatamata, noh see, kus aare on. Igatahes ebaõnnestusime, midagi pole teha. Nüüd vaja veel öömaja leida ning aitab tänaseks. Homme ka päev, ehk siis saab taas ikka leide kah.

Logide lugemine ütles, et siin ei saa kerge olema. Üritada tahtsin ikkagi. Moti võttis maha öösel tekkinud uus sääse populatsioon. Suu lahti tegid, siis tungisid kurku, aga ma ei ole pääsuke. Surnud puud oli ka rohkem kui arvasin. Soodsamal ajal tagasi. Vargamäel oli elu veel raskem.

Surnud puud hakkavad ajalooks muutuma. Ei viitsi enam seal järvekaldal tuhnida. Majad on nähtud seal.

Siin on varasemalt ikka pikalt mitteleiuga aega veedetud, täna tuli leid praktiliselt kohe. Tänud!

Päris pikk ukerdamine nii ühe kui teise puu juures, aga tulemusteta. Põlvamaa suurvihmad on kaldad kõvasti üle ujutanud, ei tea ju tema pesa - äkki on otsapidi vees.

Pisut pimesikutamist ja leitud ta sai.

Tänan peitmast.

Koht külastamist väärt, vaatamisväärsuski olemas. Kiire mitteleid enne Geojaani kanti suundumist. 3.0 pole häbiasi mitteleida - nagu ka 1.5 muidugi :-) Ikaldus ja hala, aga mis seal ikka. Äkki teine kord läheb paremini.

Olime siin juba teist korda ja seegi kord andis ikka otsida. Kui olime juba loobumismõtteid heietamas, hakkas lõpuks miskit kahtlast silma, mida tõesti märkab vaid teatud nurga alt. Päris hea peidukas! Aare kuiv ja korras, aitäh!

Siin oleme juba kolmandat korda,täna õnneks saime lõpuks nägijaks.Aitäh!

Siin läks ikka sips aega enne, kui leid ära tuli. Õnneks pildiga võrdlemine päästis päeva.

Aasta tagasi olin siit mitteleiuga lahkunud, kuigi aega sai surnud puude uurimisele päris palju kulutatud. Täna uus katse ladistava vihma käes. Polnud just meelishetk geopeituse jaoks aga proovida siiski tasus arvestades, et ka koordinaate on vahepeal täpsustatud. Sellega seoses selgus, et olime eelmisel korral pühendunud valele objektile. Nüüd vaatasime uue nulli ümbruses tähelepanelikult ringi. Aga mitte midagi ei leia, mis meenutaks aaret. Mina oleks juba loobuma hakanud aga Miki hakkas peenhäälestust fotode põhjal tegema ja nii ta topsini ka jõudis. Ise olime märjad ja mudased peale sellist otsingut aga leiurõõm pehmendas tuntavalt olukorda.

Mõned surnud puud lume all olid küll, aga neist topsikut ei suutnud leida.

Leidsin markosu logist ehk veidi täpsemad koordinaadid, muutsin päises.

Pool-linnariietega see järveäärne ei meelitanud. Samuti see kuhu GPS mind saata tahtis. Ei mõista, miks aare sinna võssa peita, kui poolsada meetrit eemal mahajäetud majade juures kümnete kaupa viisakaid peidikuid,

Ei leidnud.

Sai natuke ümbruskonda uuritud ja õige puu ka leitud. Aitäh.

Vihjepildi abil sai õige koht tuvastatud ja siis tuli ka leid üsna kiirelt. Üks huvitav surnudpuuskulptuur püüdis pilku ja vaatamisväärsusi oli muidki. Paik paistis suitsetavate kalurite lemmik olevat. Aitäh peitjale!

Seekord läks leiuga oluliselt kiiremini kui eelmisel korral mitteleiuga. Aitäh peitjale.

Ei tea, mis needus meid siin Tilsis valdas, aga seegi aare jäi peale väga pikka otsimist leidmata. Tõenäoliselt õige objekt sai üsna põhjalikult sentimeeter haaval läbi uuritud aga pidime siiski enda saamatust tõdema.

Tänan aarde eeat!

Leitud, aitäh!

Puude vahel koordinaadid N 57° 58.111', E 027° 00.250' kõiguvad, aga vees olevatel algkoordinaatidel küll aaret pole (tõenäoliselt). Mul näitas umbes 12m kalda poole, pigem N 57° 58.111', E 027° 00.250'. Vihjepildi järgida otsimine viis ikkagi mikrosuuruses aarde leidmisel sihile.

Aitäh aarde eest!

Mõisaväravasse jõudes tuli meenutus, et siin oleme juba olnud. Tookord ei julgenud mõisa ümbrusesse avstama minna. Täna saime selleks põhjuse. Mõisa peahoone üsna trööstitu aga vähemalt konserveeritud. Aarde juurde viiv võsa oli üllatavalt madal. Nullis jagasime otsitavad objektid omavahel ära. Mairel oli õigem surnud puu ja sai meie nimed kirja. Aitäh aarde eest!

Leidsime päris mitu surnud puud. Peidukaid jagus ka omajagu. Karl otsis natuke kaugemalt koos Klaaraga ja minul õnnestus valida õige surnud puu. Natuke otsisin ja siis juhuslikult märkasin aaret.

Leitud.

Leitud, logitud, tänan!

Väga palju sääski oli. Algul otsisime natukene valest kohast, aga lõpuks Samuel leidis aarde ülesse. Aitäh peitjale!

5 minutit ja kaks parve sääski hiljem eristasime silmaga küsimuse aluse konteineri.

Siia aarde juurde jalutades pidime tunnistama, et liiga palju on juba loodust, kevad või sügis on ikka märksa mõistlikum aeg looduses olevate aarete otsimiseks. Eks teadsime, et kergelt siin see leid tulla ei pruugi, kuid siiski õnneks üle-mõistuse-kaua aega ka ei kulunud, kuniks topsi märgati. Aitäh.