Solguti kõrtsi

Leitud

Lumega oli väga vahva seal olla. Ilus jõgi, nunnud veised ja üldse tore seiklus. Logiraamat on küll laiali valgunud, aga kirjutada saab sinna kenasti.

Peidukas oli ka äge!

Aaret valvas terve suur kari veiseid, küll sarvedega ja ilma. Natuke pelgasin neid sarvilisi aga aare oli vaja logida ja nii ma läksin elektri karjuse alt läbi. Pullid panid hoopis jooksu küll aga lehmad tulid uudistama kui ma uut minigrippi panin ja silica pakkidega krõbistasin. Muidu olid sõbralikud ja nuuskisid juba päris lähedalt. Aardele kerge hooldus tehtud ja pääsesin terve nahaga. Tänud aarde eest!

Auto parkisime viimasele ristmikule ja sealt mööda mõnusat metsateed ja üle karjamaa aardeni. Kuused on siin tõesti põnevad ja eks kariloomad on nende võrakujundusse ka oma panuse andnud. Jalutasime seal natuke ringi ja õigest suunast vaadates jäi huvitavalt peidetud aare ka silma. Konteineri avamine oli päris raske aga saime ikka hakkama. Aitäh!

Jalutuskäik kõrtsi oli võrreldes eelmiste tänaste astumistega lausa lust ja lillepidu. Siinsed kuused olid lausa omaette vaatamisväärsused. Aitäh peitjale!

Leitud, logitud, tänan!

Seda kohta olen aastaid nillinud juba külastada. Samas on ikka ligipääs päris korralik ettevõtmine, juba autogagi siiasõitmine pole kõige lithsamate killast. Lõpuks sai tuldud nii, et mööda seda paksu lumeaega ja autoga otsitud sihte, midamööda kannataks sõita. Lõpuks kuskile parkisime ära ja üritasime saada jala aardeni. Pimedas. Nägime ka hundi jälgi, muidu metslooma väga ei pelga aga siis oli ikka natsa kõhe. Ja lõpuks jäime kuskile kraavide taha kinni, tuli ikkagi autoga kõvade kilomeetrite võrra ring teha ja aardele võimalikult lähedale saada. Kuuvalguses oli aga väga vägev siin lõpus olla. Ja veel mõelda, et kunagi oli siin elu ja körts ja mis möllu on siin korraldatud. Uh, kuidas tahaks saada vahel aegade vahel hüpata ja maanduda nendesse vanadesse hiilgeaegadesse. Aitäh kena aarde eest.

Võtsime täna käsile vantsimise operatsiooni "Soomaa" :)
See siin oli meie neljas leid.

Aitäh peitjale siia kutsumast!

Auto jäi kuhugi. Lumi kandis hästi, sisse ei vajunud kordagi. Mingi hetk jäi teele karjus, elektrit seal ei paistnud olevat, veidi lääbakil oli see aed. Loomadest polnud ka kippu ega kõppu.Kuused on siin tõesti ägedad, veidi isegi kõhedust tekitavad. Aare ise täitsa olemas ja korras.
Tänud

Päev algas juba paraja seiklusega. Pidime tegelema iseenda kodunt väljamuukimisega ja ei saanudki hakkama. Päästeameti kutsumisest päästisid Anna ja Kallo. Mulle meenutas kõik kolme röövlite Kasper, Jesper ja Jonatani lugu, kus nad alguses endale majaproua varastasid ja siis olid sunnitud kodus korda loova proua tagasi varastama. Mind pandi jõeäärel kohe proovile, kui kanuulaenutaja arvas heaks, et kanuuga tuleb jõeäärde just joosta ja mina olin hoidmas kanuu tagumist otsa. Ilmselgelt kostus minu seljatagant varjamatu naer matkakaaslaste suust. Oleks ma asiaatlike näojuuntega siis oleks mu näos olnud pilusilmad asendunud hentailaadse pildiga. Nüüd ma lihktsalt proovisin vandumise vahele hingata Olles juba paadis suutsime muidugi esimeses kurvis kaldasse põrutada, siis läks aga kõik aina paremaks ja väga sageli ei pidanudki vaidlema et kum siis nüüd kanuu arusaamatus kulgemises süüdi on. matka esimene lõik oli mõnus, kõige lühem, kordagi ei pidanud kanuud mööda maad vedama ja kõk lõppes kõrtsiga. Baarileti pidime küll ise välja mõtlema

Kui Piia üks õhtu helistas ja mind õue kamandas, siis esimese hooga arvasin, et ta tahab midagi otsima minna ja, et ma läheks oravaks kaasa. :D Selgus hoopis, et tema plaanib kanuutama minna ja kutsus meid kampa. Ma olin muidugi kohe nõus, sest ma kuulsin ainult Soomaa ja kanuu ja olingi müüdud. Ega ma siis korralikult asja süvenenud. Hiljem Lauriga rääkides sain alles aru, et see pole vist ikka see matk mida mina mõtlen. :D

Veel enam veendusin ma selles siis, kui kanuumees teatas, et seda otsa väga ei sõideta, et aastas korra või paar. Siis mõtlesin küll, et kuhu ma küll olin nõus tulema. :D Aga ma olen ju Võhandu läbinud, mis see 25 km siis ära ole. :D Tegelikult oligi väga tore ja ainukesed kohad mis hiljem tunda andsid olid turi ja tagumik. Olen siin küll tagumikule korralikult polstrit kasvatanud, kuid puupingil hakkas ikka valutama. Kummirõnga oleks pidanud alla panema.

Igaljuhul ma tänan kõiki osalisi toreda päeva eest ja eriti Lauri, et ta mind sellel teel ära ei uputanud. :D

Aitäh peitjale!

Kui tuli kutse teha kanuuretk Eestimaa ühel käänulisemal jõel, polnud minul vaja mingit mõtlemisaega. Oli vaid vaja täpsustada, kas meie kanuumootor ehk töökohustuste tõttu päälinnas ei pea olema - õnneks mitte :) Ka lükkus meie esialgne plaan nädala võrra edasi ja seda tänu Indrekule, kes soovis, et saaksime oma päevast maksimaalselt hea elamuse. Nädal varem polnud ilm pooltki nii imeline kui nüüd, meie retkepäeval. Küll visati meile Peetriga varahommikul veel üks takistus teele aga õnneks head sõbrad aitasid ja nii kohtusimegi vaid pool tundi hiljem algselt plaanitust, lõpp-punktis, et siis Indreku autosse, millel kanuukoorem kaasas, ümber istuda ning võtsime suuna kohta, kust meie abimehe sõnul mitte eriti tihti veele ei minda.

Mingi aeg kulus selleks, et meenutada, kuidas täpselt see kurvide võtmine käis. Kohati oli see ikka päris lõbus :D Kes seda ikka lugeda jõudis, mitukümmend kurvi tuli võtta enne kui kõrtsini jõudsime aga mingi kurvi tagant välja aerutades nägime, et meie kõige nobedam kanuu oli juba parklasse jõudnud. Leidsime meiegi sobiva koha ja saimegi esimese seljasirutuse teha.

Ümberringi oli näha kunagise elu jälgi, mida loodus järjest üle võtab. Aardele õnneks veel sammalt polnud tekkinud ja nii jätsime oma kohalolekust kinnituse logiraamatusse.

Meie täname!

Aardeni jõudmiseks oli enne vette saamist veel samal ööl lõppenud tööpäeva ja sellele järgnenud lühemat und sõita Soomaale ringiga läbi Kohila, tehes täiendavad põiked ka Vändrasse ja kanuude laenutuskohta Samlikul. Kui lõpuks kogunemispaigast läbi käidud ja veeskamiskohta jõutud, oli väga hea meel kaheksases grupis nelja kanuuga veeretke alustada.

Kanuuretke esimese aare jõudis mööda Raudna jõge järgnevatega võrreldes päris kiiresti kätte. Hea meel, et sai siia mööda vett tuldud. Aitäh!

Peale Põlend särgi külastamist, oli hammas verel ja kohe tahtmine uuele kanuu retkele minna. Ilmastiku olude tõttu tuli aga iseloomu kasvatada ja nädala võrra loodetust kauem vastu pidada.. raske oli, kuid vastu pidasin :)

Lõpuks oli oodatud päev kätte jõudnud. Ärkasin vahetult enne äratuskella 5:30 ja asusin toimetama. 7 ajal korjasin Marko teepealt peale ja 8 aegu sai kanuu katusele sätitud. Kuna vahepeal selgus, et tehniliste takistuste tõttu retke algus pisut viib, põikasime Vändrast läbi, et Alexelast hiline hommikusöök võtta. Geopeiturile omaselt aga ei suutnud sellega piirduda ja sai kiirelt 4 Adventure Labi punkti ka läbi sõidetud. Siis aga hakkas järsku hirmus kiire ning nii me viimastena retke lõppunkti parklasse laekusime.

Peale väikest seltskonna seadistamist asusime retke alguse poole teele. Osju kandis oli aeg auto maha jätta ja kanuud vette tõsta. Kenasti reas sai kõik 4 kanuud üle viimase heinamaa jupi jõeni veetud/lohistatud ja lõpuks ometi pääsesime Raudna jõele aerutama.

Solguti kõrtsini jõudmine toimus mõnusalt kiiresti ja kanuudele sobiv randumispaik oli ka kenasti olemas. Leid ise oli kiire ja peale nimede kirja panekut oligi aeg jälle kanuus istet võtta ning Upsi tamme suunas kulgema asuda.

Tänan peitmast.

Soomaaga on meil asjalood veidi keerulised. St pikka aega me sisuliselt siia kanti aardeid otsima ei sattunud, kuna oleme ligipääsu aaretele pidanud (põhjendatult) keeruliseks ja kuna muid aardeid igal pool mujal on niigi palju, siis tegevust on jätkunud mujalg. Siiski viimase aasta jooksul oleme nüüd siia ka mõned retked teinud ja viimane ning väga meeldejääv oli kuu aega tagasi tehtud kümnetunnine matk Kuresoos.

Eks see Soomaa ongi keeruline ja see teebki selle eriliseks. Ei ole sellised mine-ja-võta aarded, vaid tuleb ka veidi (rohkem) vaeva näha. Seetõttu oli meil meel hea kui pakuti välja, et võiks teha ühe kevadise kanuumatka Raudna jõel ja selle käigus ka kolm aaret noppida. Asjaolu, et see matk sel käänulisel jõel kujuneb 25km ja 7h 15min pikkuseks, ei saanud otsustamisel takistuseks. Teadsime, et see retk paras katsumus tuleb, aga mis siis ikka. Eks selleks väljakutsed ongi, et neid ületada.

ilm oli super, seltskond niisamuti ja nii me esimese peatuse siin kõrtsi juures tegimegi. Ootasime küll elavat muusikat, kõrtsimelu, pidu, naisi ja noh, kogu komplekti, aga kuna on koroona, siis mõistame, et hetkel sellega keeruline. Otsisime siis vaid aarde üles, sellega läks hästi. Meie täname.

Ühel õhtul tuli teade, et me lähme nüüd pühapäeval kanuumatkale. Rohkem ma plaanidest ei teadnud midagi. Matka ühe otsa koordinaate korra vaatasin ja oletasin, et lähme sealt siis teises suunas kanuuga. Tegelikkuses viidi meid siis Kuusekäära parklast hoopis üles voolu Osju luha peale, kust saime kanuud vette lükata. Linnulennult ei tundunud see parkla isegi nii kaugel aga kaardilt jõe käänusi vaadates oli aru saada, et see kõige lihtsam ei saa olema. Ei olnud julgustav ka kanuurenditüübi jutt, kes ütles, et see ikka selline osa jõest mida heal juhul mõni seltskond aastas läbib. Ei osatud ka pakkuda kui läbitav see üldse hetkel on. Saime siis kiirelt targemaks, et puid on teel ristirästi küll ja küll. Sain tehtud nii limbot, kui üle nühitud, kui üldse kanuud välja tiritud korduvalt. Jõest enamus oli ikka hullult käänuline küll. Vaatad, et aardeni veel 1,8 km, lased umbes 2km edasi ja siis on veel aardeni 1,4km :D Umbes selline tunne jäi igatahes kanuus :D Aga tegelikult oli väga lahe matk ja kokku tuli seda kanuutamist umbes 25km. Kui rendimees arvas, et meil läheb selleks 10 tundi, siis tegelikkuses saime hakkama umbes kaheksaga. Numbrid on kellelgi teisel kindlasti täpsemad logis pärast :)

Aga see oli siis meie esimene jala sirutus peatus ja ka kiire leid :) Tänud peitjale!

Leitud, aitäh!

Kas ma tean, et Soomaal pole levi? Jah.

Kas ma tean, et lähenemistee tuleb soovitavalt kodus välja mõelda? Jah.

Kas ma tean, et õhtul läheb pimedaks? Jah.

Kas ma tean, et täislaetud taskulambist pole kasu kui see on kodus laua peal? Jah.

Kas ma tean, et Kõpu teed tasub iga hinna eest vältida? Jah.

Ega ma just kõige varem siiapoole liikuma ei hakanud. Koer oli väsinud ja sisetunne ütles, et Taavi ei viitsiks kaasa trampida, isegi siis kui ma oleksin startinud sealt "oleks võinud parkida" asukohast. Aardeni jõudsin veel enam-vähem valges aga tagasiminek jäi üsna pimeda peale. Korra juba ehmatasin, et purk nii tugevalt kinni keeratud, et ma lahti ei saagi aga õnneks siiski õnnestus. Ei ole Salvest oma kergelt avanevate purkidega veel jõudnud mind ära rikkuda. Keegi alles hiljuti ühes logis mainis ajuskannerimise ja mingi muu asja sarnasust. Siin ma avastasin endal üsna sarnase nähtuse. Et niikaua kui ma vaatan jalge ette või veidi kaugemale otse, on kõik ok. Kui ma aga vaataks kõrvale pimedasse tundmatusse, siis pulss tõuseks omajagu ja ei oleks üldse tore olla. MRI-s ma silmi lahti teha ei julgenud üldse nii et hea, et pimedas metsas jalutatud sain.

23376 sammu sain päeva peale kokku nii et kokkuvõttes kõik hea. Täna meefestivalile minnes panin taskulambi igaksjuhuks käetkotti, kunagi ei tea, millal ma jälle pimeda peale jään.

(512) Aitäh!

Parkisin: 58 23.223,25 18.020

Oleksin võinud parkida: 58 23.210,25 16.979

Autoga sai peale õigete teede otsimist päris lähedale, lõpuks lõikas tee katki elektrikarjus. Veidi jala ja oligi tops haardeulatuses.

Õhtusse veel mõnus jalutuskäik. Huvitav koht aga vajaks väheke "teeme ära"-tamist. Aitäh :)!

Loomad olid lahti, aga meil oli oma geoloom ka kaasas ning ööpimeduse varjus paljastasid lõpuks ka kuuselühtrid oma aarde. Kõrtsist vaid kaev, vaikivad kadunud mälestused ja hunnik kive. Täname tutvustamast! :)

Esialgu panime rappa, siis uus katse teist teed ja siis õnnestus ligi pääseda. Tänud

Ilus ilm, mõnus seltskond ja maa vähe kahutanud, hea jalutada... Igavesti tore ja rahulik, peale meie polnud rajal kedagi... Aare väga heas seisus... Aitäh peitjale siia juhatamast!

Päris tore koht. Ilm ilus ja mõnusalt vaikne... Parim päev otsimiseks ja ka leidmiseks... Huvitav, kes siin kõrtsis käis nii kaugel... Aitäh peitjale siia juhatamast!

Leitud.

Hooldus tehtud. Aare paistab muuhulgas olevat hallivatimeeskonna püsiva valve all.

Tõsi see on, et alles nüüd sai lõpuks ära käidud. :-)
Mõnus jalutuskäik õhtuse päikese käes.
Päikselised tervitused peitjale! :-)

Kunagi ammu plaanisime korduvalt seda kohta külastama minna aga jäigi.. Nüüd peale jääaega meie tegemistes, sai kohale mindud. Kahjuks oli mul ainult koordinaat, muuga kursis polnud ja aarde hoolduseks vahendeid ei leidnud. Logiraamat vajab kuivatamist. Tervitame peitjat!

Kõrtsi ala on särtsuaiaga ümber piiratud, esines rohkesti pannkooke ja natuke mutta tambitud sodi-pudi. Sealt leidsime ka jupstüki, mis topsi kataks. Üsna vesine oli siin täna. Tänud peitjale.

Vesine oli see teekond kõrtsini.Kohapeal imetlesime puid.Aitäh!