Samblikumännik

Panime end telkimisalal väikseks matkaks valmis, minna üle seitsmesaja meetri. Asusime juba teele kui märkasime et sealtpoolt kuhu plaanisime minna tuli keegi autoga. Märke ees polnud ja proovisimegi autoga aardele läheneda. Jõudsimegi aardest umbes saja meetri kaugusele, läbi metsatuka ja olimegi kohal. Aardega kõik korras.
Täname peitjat peituse eest!

Leitud

Kuidas aru saada, et seda rajaosa oled juba läbinud? - Enam ei takerdu ämblikuvõrkudesse!

Riided said sitikamuumiatest kirjuks, aga jalutuskäik oli tore. Aitäh!

Geps tahtis natuke vingerpussi mängida, aga ega see aare ka kauaks end peitma ei jäänud. Jumal teab mitmes põdrakärbes mul juba jälle peas ronib. Mõnus rada siin. Tänud! ☺️

Johhaidii kus on Hiiumaal priskeid ämblike. Aare leitud ja logitud.

18350.

Oli väike mõte, et pisikese matka-moodi jalutuse võiks ju ka Hiiumaal teha. Kuna Kaleste telkimisala oli varem välja vaadatud kui üks võimalikest laagripaikadest, aga see ei realiseerunud, siis oli ikkagi huvi see siin üle vaadata. Eriti kuna RMK kiidab siinset randa kui väga peresõbralikku. Seega sai see õpperada siin valitud, aarded ju ka boonuseks.
Parklas mädaneva adru haisu tundes oli kohe hea meel, et ei üritanud siia telkima tulla. Vette põhimõtteliselt ei pääsegi, sest see mädanev adru hulk oli ikka päris meeletu. Tegime mingil põhjusel matkaraja vastupidi soovitule. Ma läksin ees ja mängisin Shreki pulka. Oh neid Hiiumaa ämblikke, see on ikka metsik. On päris kindel, et vot Hiiumaale ma ei tule mitte kunagi orienteeruma. Aarde leidsime pärast väikest otsimist valede puude ümber. Tagasitee oli oluliselt võsasem, pidevalt oli Maru kuhugi maltsa alla ära kadunud.

Päeva esimene leid. Ilm oli ilus ja matkarada meeldis ka väiksematele.

Alguses hakkasin Kaleste telkimisalalt siia samblamänniku poole astuma, aga varsti pöörasin otsa ringi ja kulgesin hoopiski autoga lähemale. Tänaseks oli neid samme kogunenud juba omajagu ning tundus, et võib endale sellist väikest luksust neljarattalise näol lubada küll. Viimase otsa murdsin siis kuusetihnikust läbi ja edasi läks juba ruttu. Kohe sattusin absoluutselt õigesse kohta, kust aare rõõmsalt vastu vaatas. Tänud peitjale aarde eest.

Lähenemisviis ja lähenemistee said ikka väga valesti valitud. Aga pikapeale saime kohale ja mõne aja pärast saime isegi logi kirja. Otsisime siin päris hea tüki aega. Kui leidsime, ei saanud ise ka aru, mis nii pikalt läks. Mõnus samblapehme koht. Aitäh peitmast!

Ilus mets, kus jalutuskäi teha. Täname aarde eest!

Hommikune jalutuskäik.Aitäh!

Leid tuli kiirelt aga aga aardeni lähenesime jälle valelt poolt läbi tihniku ja ämblikuvõrkude. Tagasi mööda õpperada nagu normaalsetele inimestele kohane. Täname

Üks tahtis mind tee peal nahka pista. Aga ei - suur amps ajab suu lõhki. Võrgu jätsin alles, las püüab väiksemaid.
Männid olid võimsad. Tänud kutsumast! Tagasiteel oli teine täpselt samasune kaheksajalg kahe suure puu vahel jahil. Tervitan siinkohal lisaks Marisele kõiki arahnofoobe!

Leitud, tänud!

Leitud, tänud!

Leidsime!

Rada läbitud, aare korras, peitjale tänud!

Auto parklasse pargitud jäime kõigepealt natukeseks lahedat looduse muusikat kuulama: kuidas laine jääsupis mängis. Enne aardeni jõudmist saime ka mõnuga võssis ragistada. Koht ise oli tõesti vägev vaatepilt omapäraste mändide ja kõrval tihedalt pead tõstvate noorte kuuskedega. Nimed kirjas oli tagasitee mööda rada juba märkimisväärselt lihtsam. Aitäh peitjale kohale meelitamast!

Mere ääres oli väga äge, lumesupp lainetas ja kaldal olid lumevallid justkui vahuvall. Aardele lähenesime geopeituri kombel läbi võsa ragistades ja tagasi parklasse ilusti rada mööda. Aitäh peitjale.

Nullile lähenesin otse mere poolt, mis tähendas mõningaid keerulisemaid maastikulõike. Lõpus oli samblikke ka, aitäh!

Aega läks, aga asja sai. Täitsa kena koht, tänud juhatamast!

Leitud. Tänud!

Samblikumännikud minule väga meeldivad, eelkõige kuumal suvepäeval. Parkimiskoha otsimisega oli veidi pusserdamist, sest kaaslane tahtis tingimata neljarattalisega aardele võimalikult lähedale trügida. Õnneks sai pärast seda ka piisavalt jalutada, kuigi mitte kogu rada läbi. Kodus olime vahetult enne just avastanud järjekordse Lord of The Ringsi lauamängu, kus metsarada viis rändajad üha kaugemale sügavasse metsa, kus valitsevad igasugused karmid elukad... Seetõttu oli rajal hiiglaslikke ämblikke sisaldavate võrkude kohtamine päris kõhe kogemus. Õnneks tasakaalustasid seda huvitavate teadmistega infotahvlikesed. Oli tore jalutuskäik. Aitäh!

II päeva esimene aare. Inimesed telkides vaikselt virgusid ning asusid asju kokku pakkima. Mina imestasin siiani konkurentsitult Eestis kohatud kõige suuremate ämblike üle.

Eks see lõpp oli selline tuhlamine, eriti kuna geps näitas mingeid muid puid ja põõsaid, mitte mulle vajalikku. Aga muidu oli näha, et siin öösel RMK platsil oli ikka palju külalisi olnud. Endal oli hea meel - siin tundus väga tuuline, meie olime poolsaare põhjarannikul, kus polnud tuuletibakestki ja meri oli peegelsile. Eriti meeldisid ühed noored, kes olid jawa-ga otsustanud matkata mööda Hiiumaad. On ikka tahe. Mul endal selle idabloki mototehnikaga on selline allergia, et ka 20 aastat hiljem võtab seljanaha higiseks, kui mõtlen, millist krdi vaeva sellega on nähtud. Aga vähemalt võib öelda, et kuigi närvid pole tänasekski taastunud, oli lükkamisest vähemalt sportlik vorm hea tol ajal. Tänane tehnika püsib liiga hästi ühes tükis ja õllekõht on hakanud juba ette kasvama. Niiet ei ole head ilma halvata. Aitäh!

Jalutasime õpperaja läbi ja logisime selle jooksul ka aarde. Aitäh!

Peale lõunatamist Kalana Ääres, sai see jalutaskäik ette võetud.

Tänan peitmast.

Leitud!

Seda aaret iseloomustavad megasuured ja tugevad ämblikuvõrgud ning suured ämblikud võrgu keskel. See oli lausa vastik. Ei mäleta, et oleksin varem nii suuri ämblikke ja nende võrke Eestis näinud. Ja kits, kellega kohtusin lühidistantsil. Tänud nende elamuste eest!