Rummu järve saar

Leitud ja logitud!

Aare on hetkel heas korras. Karbi ees olev kivi oli veidi kinni jäätunud nagu ka karp, aga sain kerge vaevaga lahti. Hetkel pääseb mööda lahtilükatud uisurada praktiliselt aarde "treppi". Nii et kellel logimata, kasutage võimalust!

Tänud aarde eest!

Nädalavahetusel sai Paekalda puhkekeskusesse ettevõtte suvepäevadele tuldud ja ma pakin sellised käigud alati geopeitusega kokku. Esialgne mõte tekkis, et võtab töökaaslasega kanuu ja libiseb sellega kohale. Aga see mõte tuli nii hilja, et kanuud enam meile ei antud. Õhtu edenedes, kui saunasoe välja libises ja mõningane alkohol ka oma tööd oli teinud, et juba täitsa külm hakkas, sai korraks autosse mindud soojemate riiete järgi. Ja seal arenes idee. Logisid lugedes sai selgeks, et tahtja saab ka kalamehekummikuga asja kätte. Kuna need kenasti varustuse hulgas olemas, siis egas midagi. Kummikud pihku ja minekut. Kõigepealt jupp maad teed pidi astumist. Siis, ühel hetkel oli vaja järve äärde saada, aga kraav ees. Kummikutega sai läbi vabalt, aga see oli viga, et tossud tee peale jätsin. Kraavi järel tuli selline maastik ja võsa, et lase olla. Kogu aeg kartsin, et nüüd ma kuskil kummikule augu sisse astun. Imekombel jäid terveks isegi. Aga kõige selle lõpuks avastasin kalda äärde jõudes, et seal jookseb rada, mida pidi oleks palju lihtsamalt saanud. Saare peale minek ei võtudki kaua. Küll ühes kohas tekkis hirm, et vesi jõuab ka üle kummikuserva, aga nii 15cm jäi ikka puudu. Aardega läks kiiresti - mingigi lohutus. Nimi sai kirja mõned minutid pärast keskööd. Saare pealt tagasi teele jõudes sain teist korda kiruda oma otsust tossud tee peale jätta. Sest nüüd pidin taskulambi valgel läbi mägede ja maastiku tagasi ronima, selle asemel et rahulikult rada pidi kulgeda. Aga vähemalt ühe probleemi ma lahendasin selle käiguga. Pärast seda oli jupp aega soojus naha vahel ja kannatas veel mitu tundi peol passida. Aitäh peitjale!

Jeee. Mõni päev tagasi vaatasin oma mõistatus aarded üle ja valisin randomiga ühe Tallinna/Harjumaa aarde välja. See ostus täitsa lahendatavaks aardeks. Täna tahtsin kodust välja saada ja otsustasin seda aaret otsima tulla. Oli ilusti ka kaasa võtnud vee jalatsid, aga ei viitsinud neid vahetada ja siis sai paljajalu läbi vee mindud. Ühes kohas said lühkarid äärest märjaks, muidu seal üsna madal vesi. Leid tuli kiirelt. Sellised väiksed seiklus aarded on toredad. Aitäh!

Karp sai hetkel teibiga parandatud. Katsun sinna uue karbi panna lähiajal. Hetkel aare kenasti kättesaadav üle jää. Logiraamat on ilusti kuiv. Palun kivi mitte karbi peale panna, vaid ette. Siis ei lähe karp rohkem katki.

Rummu kandis olles sai ka siinsed mõistatused kõik korraks lahti tehtud, et äkki mõni kohe lahenev. Ja mu suureks rõõmuks üks lausa oligi. Asi see saar siis üles otsida. Ega polnudki, täitsa mõnus astumine mööda metsateed ja väike suts veel mööda jääd. Aare sai ruttu leitud, aga natuke läks aega karbi kättesaamisega. Karbi põhi oli küll katki, aga kuna ülespoole jääv külg oli korras, siis sisu oli täiesti heas seisus. Igaks juhuks vahetasin minigripi tutika vastu välja, ehk aitab paremini logiraamatul säilida. Tänud peitjale toreda mõistatuse ja aarde eest.

ile ei viitsinud enam saarele tulla, kuid siinkandis juba olles, plaanisin täna siin ära käia. Kõhe oli küll järvejääl kõndida, aga tegelikult oli üsna turvaline ja aare leidus kergelt. Tänud peitjale!

Kuna otsustasime mõlemad Rummu järve aarded ühe matka käigus otsida, siis auto jäi puhkekeskuse juurde. Ilmselgelt oleks teiselt poolt lähemale saanud, kuid ilusa ilmaga pole paar kilomeetrit jalutamist mööda teed ka miski raskus. Kaasa võtsime igaks juhuks kummikud ja kahlakad, kuna ei osanud arvata, kui sügavast veest peab läbi minema. Tegelikult saime esimesed veemõnud juba sügavat kraavi ületades, kuna me ei liikunud mööda matkarada, vaid mööda teed ja järve poole suuna võtmiseks pidime esmalt ühe suure kraavi ja ühe suure mäe ületama.
Järve ääres vaatasime, kus võiks madalam koht olla ja selgus, et tavalise kummikuga täitsa tehtav aare. Natuke jalge ette vaadates sumasime saarele ja kohe märkasime ka peidukat. Aardega kõik korras. Tagasi autoni jalutasime siiski mööda tähistatud matkarada, et rohkem takistusi ületama ei peaks.

Aitäh!

Saar leitud, leidsime ka koha, kust järvepõhi üsna madalalt vastu vaatas ja ei olnud mingi probleem oma geotossudega, mis eilsest nagunii märjad, saare peale jalutada. Väike ümbruskonna vaatlus viis kiirelt sihile - aare geokuhjast leitud ja nimed kirja pandud. Tänud peitjale!

Vesi mandri ja saare vahel vaid poolde säärde. Kiirustage, seltsimehed, logima! Tänud!

Parmud tahtsid küll nahka pista aga otsustasime selle Rummuga lõpparve teha.
Kiirkõndisime kohale, kahlakad jalga , karp leitud ja nimi kirja.
Tänud

Edasi SUP-isime siia. Päris äge oli puulatvadest üle sõita - nagu chilliks taevas. Mõistatuse olin päev varem ära lahendanud ja enam-vähem õige kant oli meeles. Natuke geonina järgi kondamist ja oligi karp leitud.

Täna Paekalda puhkekeskuses ööbimise juures oli ka kanuusõit. Nii sai terve järv läbi kanuutatud ja õige saareke ka üles otsitud. Vastutuul oli vahepeal nii tugev, et ühe mõlatömbe peale läks paat kahe jagu tagasi, aga kõik, mis plaanis oli, sai tehtud. Siinse aarde leidmine oli kanuuga avastades käkitegu!

Saare avastasime kontaktivabalt. Logimiseks tulime kohale. Uurisime maad ühelt ja teiselt poolt, sest saar oli ikka saar mis saar ja praegusel aastaajal siin mingeid allahindlusi ei tehtud. Kahetsesime veidi, et järvel paadiga seilanud seltskond oli juba kaugel ning end paadile hääletada oli juba hilja. Üksik luik triivis meile lähemale, et vaadata, mis toimuma hakkab ja loodetavasti ei pidanud ta pettuma. Või noh - ega see maikuus põlvini järves kahlav geopeitur nüüd nii eriline vaatepilt kah pole. Suhteliselt tavaline ikka vast :-)
Aitäh.

Saare leidsin paar kuud tagasi, täna tulime olukorraga tutuvuma. Tutvus oleks võinud kivide peal lõppeda, aga otsustasin siiski kontrollida kas kummikuga pääseb läbi. Esimese sammuga jäi kummiku servani ca 4 senti, teise sammuga ca 1 sent ja jala peale toetada ei julgenud, proovisin pikema sammu võtta ja peale seda polnud võimalik valida, kas toetada või mitte. Hetkega oli kummikus vesi. Murdosa sekundi jooksul otsustasin, et kui trumm läinud, mingu pulgad ka. Õnneks vesi polnudki väga külm.

Auto juurde tagasi minnes pidi kiiresti kand ja varvas tegema, et vesijahutus töötaks piisavalt soojalt. Suurema koguse vett valasin muidugi kohe välja. Õnneks oli päikesepaisteline ilm ja jalad panin armatuurlauale kuivama järgmise aarde juurde jõudmiseni. Oli tore kogemus. Aitäh!

Kui nägin, et eile käidud, siis täna julgesin ikka ise ka jääle minna. Saarest veidi eemal toimetas kalamees, käis oma kolme augu vahet (mõtlen, et aga mis rõõm see nii väikseid kalu püüda on: puur oli küll väikese diameetriga, sellest august sikutab küll vaid väga saledaid kalu välja...) ja vaatas, kuidas ma väga ettevaatlikult jääle läksin. No aga mina ei tea ju, kui hästi seal kõrkjate vahel see jää tegelikult kannab. Kui olin logimas ära käinud, siis küsis, et noh, kas edasi ei saanud läbi. Muigasin ja mainisin, et ma tegelikult saarelt kaugemale ei plaaninudki minna. Soovisime head päeva ja läksin tuldud teed tagasi. Tänan peitjat!

Kunagi sõitsime siit RMK matkateed vändates mööda, täna tulime aarde pärast. Aitäh!

Mulle tundus, et sellel nädalal, on veel viimane aeg kuiva jalaga saarele ära jalutada. Mõeldud tehtud. Kuna jää kalameest kannab, siis ei olnud ka mingit suuremat riski. Vantsisn kohale, logi kirja ja rõõmus meel. Aarde karp tundus nagu oleks kiles viiner, kuna see kripp läks nibin nabin kinni, aga töötab teine praegu. Suured tänud aarde eest.

Tulin vaatama, kas saab veel kiirelt üle järve jää selle sutsaka ära teha. 1-2cm vett oli peal, kuid kalamehe august vaadates 25-30cm jääd selle all tundus igati kindel värk. Tõstsin tõukekelgu jääle ja lihtsalt libisesin kohale.. Suurepärane jää ka matkauisu jaoks.

Aare oli seal, kus lubatud ja sai nime võrra rikkamaks. Tänan peitmast.

Tänud aarde eest!

Saareke leitud ja kohale jalutatud.Aitäh!

Saarekese asukoht sai juba ammustel aegadel välja raalitud. Nulli sattusime aga soodsate oludega nüüd. Hoolimata paksust lumest oli karp hästi leitav. Nimed said kirja ja tuurike jätkus.

Valgusparvele mahtus 6 geopeiturit kenasti ära. Õnneks olid teised paatkonnad meie hobist teadlikud ja matkajuht ei pidanud meid teadmata kadununuteks, kui me ühel hetkel silmist kadusime. Aitäh!

Tänud

Paadiga oli hea külastama minna, tänud

Ilm veel soosib selle aarde otsimist ja pääsesin aardeni üle jää. Saare servas oli küll jää nõrk aga kuna kummikud olid jalas, siis oli saarele pääsemine lihtne. Vahva saar isegi ööpimeduses. Tänud siia juhatamast!

Olen siin lugematu arv kordi sukeldumas käinud, aga saart pole kunagi märganud. Kodus olin siiski koordinaadi välja peilinud ja nüüd kasutasin ära talve võlusid ja kõndisin vee kohal saarele. Tänud peitjale.

Kuna Timmu käis Rummus sukeldumas, siis olime nagunii seal kandis ja muidugi tuli ka mingi aare leida. Jalutasime nulli, natuke otsimist, natuke kirjutamist ja võisimegi tagasi jalutada.

Tänud peitjale. Tore koht aardele. :)

Olin jälle Rootsi maaomaniku kinnistule tulemas, vaatasin, mis alasid kannataks täis istutada ja kuidas prügimäele puid juurde istutada. Eks see üks ränk ettevõtmine ole, seal sodi sees tuulata, haiseb ja lihtsalt õudne. Tee, mis aarde juurde viis, seal süüdimatult hunnik inimesi põletas rehve, neil oli korralik mägi varutud. Kas siis sellestsamasest metallist saadakse nii palju, et see ära tasub?

Igastahes aarde juurde - ma ikka piilusin ja ühel hetkel olin kindel, et ega muid saari siin ju ei tule. Kuiv aeg kah, kummikud jalga ja kahlasin saarele. Mööda matkarada oli päris hea tulla, kaua ka otsima ei pidanud. Üks aare jälle siinkohal võetud ja tänud peitjale.