"Doktor K. Rauch (Kornelius von Rauch tuli Sangastesse 1911 ning sai kõigi siinsete inimeste armastatud tohtriks) oli haige juurest õhtul lahkunud. Patsient oli juba poolsada aastat tagasi kuulmise kaotanud, mõne aasta eest ka pimedaks jäänud. Meelekindlalt ja rahulikult oli ta veel 16. veebruaril hõredaks jäänud sõprade ringis oma 93. sünnipäeva pühitsenud.
Siis oli aga tõbi ta voodisse viinud.
Ööl vastu 22. märtsi valvasid ta haigevoodi juures vaid kaks inimest – Saksamaalt kohale rutanud pojapoeg René ja teda kõigil elurännakuil saatnud eestlasest teener Jakob Suit.
Kell 3.20 suikus väsinud töömees igavesele unele. Veidi enam kui aasta oli jäänud ajani, mil tema saatusekaaslased olid sunnitud ka neile kodumaaks saanud Maarjamaa tolmu jalgadelt raputama ja Saksamaale ümber asuma.
Missioonid olid jõudnud lõpule – järelpõlvede ülesanne on neile hinnang anda.
Sel ööl lahkus elust mees, kes polnud päevagi olnud Eesti Vabariigi kodanik, kuid kes oli eesti rahva oma südamesse võtnud ja keda omakorda luges omaks eesti rahvas.
Lahkus mees, kes oli avaldanud kümneid ja kümneid teadusartikleid ning reisikirjeldusi, kuid mitte ühtegi trükirida omaenese elust."
Juhan Kahk. Sangaste "rukkikrahv" Berg. 1992
Koordinaadid võetud maa-ameti kaardilt!
Seotud lingid:
"Doktor K. Rauch (Kornelius von Rauch tuli Sangastesse 1911 ning sai kõigi siinsete inimeste armastatud tohtriks) oli haige juurest õhtul lahkunud. Patsient oli juba poolsada aastat tagasi kuulmise kaotanud, mõne aasta eest ka pimedaks jäänud. Meelekindlalt ja rahulikult oli ta veel 16. veebruaril hõredaks jäänud sõprade ringis oma 93. sünnipäeva pühitsenud.
Siis oli aga tõbi ta voodisse viinud.
Ööl vastu 22. märtsi valvasid ta haigevoodi juures vaid kaks inimest – Saksamaalt kohale rutanud pojapoeg René ja teda kõigil elurännakuil saatnud eestlasest teener Jakob Suit.
Kell 3.20 suikus väsinud töömees igavesele unele. Veidi enam kui aasta oli jäänud ajani, mil tema saatusekaaslased olid sunnitud ka neile kodumaaks saanud Maarjamaa tolmu jalgadelt raputama ja Saksamaale ümber asuma.
Missioonid olid jõudnud lõpule – järelpõlvede ülesanne on neile hinnang anda.
Sel ööl lahkus elust mees, kes polnud päevagi olnud Eesti Vabariigi kodanik, kuid kes oli eesti rahva oma südamesse võtnud ja keda omakorda luges omaks eesti rahvas.
Lahkus mees, kes oli avaldanud kümneid ja kümneid teadusartikleid ning reisikirjeldusi, kuid mitte ühtegi trükirida omaenese elust."
Juhan Kahk. Sangaste "rukkikrahv" Berg. 1992
Koordinaadid võetud maa-ameti kaardilt!
Seotud lingid:
Lossi juures on varasemalt saanud korduvalt käia, nüüd logisime siin vaid aarde. Tänud peitjale!
Olen Sangaste lossis ja siinses kenas pargis käinud jalutamas mitmeid kordi. Olen ka kaugemalt külalistele siinset kaunist kohta tutvustanud. Hulk aastaid tagasi püüdsin ka seda aaret kätte saada, kuid tookordsest asukohast selle kätte saamine osutus mulle võimatuks. Täna jälle siin ja selgus, et palju on ajaga muutunud. Juba kaugelt hakkas silma lossi mümbritsev tara. See andis sõnumi, et inimesed siia oodatud ei ole. Õnneks on veel mõisa allee piiranguvaba. Aarde juures avastasin, et aaregi on oma asukohta muutnud ja pisike abiline ei ole kohustuslik selle kätte saamiseks. Seega kerge leid. Mõisa juurde enam ei kipu ja sõidan edaspidi rahumeeli sealt mööda.
Tänud aarde eest!
Leotud, tänud!
Kunagi ammu jäi logimata, kuna üks herilasepesa takistas. Nüüd oli vist aarde asukoht muutunud, kuigi ei ole päris kindel. Igal juhul mingeid herilasi ei olnud ja saime logida.
Geojaanilt kodu poole tüürides käänasin teekonna seekord läbi Sangaste, et siinsele lossile aaretest suurpuhastus teha. Esimesena siis Rukkikrahvile küüned taha. Selle mehe elust olin ma ikka nii üht koma teist kuulnud, aga täitsa tore oli mälu värskendada ja uuesti juba ammu külastatud radadel jalutada.
Tänud peitjale Sangastesse kutsumast ja aaret peitmast.
Leitud
Leitud :)
TFTC!
Aitäh!
Leitud! Aitäh!
Jätsime logiraamatule kilekoti ja karpi mängujuhendi. Omanik võiks aarde suuruse ka mikrost "normaalseks" muuta. Aitäh!
Lootsime lossi külastada, aga avastasime, et olime hiljaks jäänud. Väravad juba seitsmest kinni. No olgu, logime siis ja tuleme teinekord tagasi.
Leitud!
Leitud ja logitud
Leitud, logitud, tänan!
tarkade klubi viktoriinist hiljaaegu meelde jäänud, et Sangaste rukkisort on maailma vanim sort, mis aktiivses kasutamises. Eks neid sorte tuleb ja läheb, aretustöö käib kogu aeg edasi. Aga vot, siin ta siis on. Kivi all. Aitäh põneva aarde eest.
Kui ma siia lossi parklasse tulin, siis käis aare nulli kõrval mingi lumme uppunud maasturi metsoveo auto palgitõstukiga välja urgitsemine. Käisin otsisin teised aarded üles ja vahepeal oli maastur välja urgitsetud .. küll aga oli metsaveo auto endiselt täpselt nulli kõrval ja seal istus härra juht sees. Ei hakanud ta nina all seal aaret otsima. Eks tule tagasi kunagi :)
Uus karp on omal kohal. GP juhend jäi hetkel puudu.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Pean ikkagi üle vaatamata
Aare pole päris omal kohal, kuid siiski leitav. Kahjuks käisin just eelmine nädal seal, kuid jaanuari jooksul saab kindlasti korda.
Vihje oli, aardetops oli, seega kohapeal ei osanud kahtlustada, et aardega midagi valesti oleks. Nüüd varasemaid logisid lugedes jäi mulje, et õige peidukoht on siiski kuskil mujal ja aare praegu vales kohas. Äkki peitja vaatab millalgi asja üle?
Eelnevaid logisid lugedes,kahtlustan, et aare oli vales kohas, sest kättesaamine oli lihtne. Ei teadnud teda aga ka kuhugi mujale panna, jäi seega sinna samma...
Leitud
Leitud-logitud!
Kükk ja käes. Tänud peitjale.
Täname huvitava ajaloolise info eest rukkikrahvist endast. Lossiski ja siinses pargis oleme varem käinud, lausa giidiga, kes samuti pikalt ja põhjalikult krahvist rääkis, aga ega siis sellest enam paljukestki ei mäleta. Aardega kõik hästi.
See oli päris hea :)