Raudtee Urverahule

koordinaatidega natuke mässasin, kuid varasem kogemus aitas koordiaadid paika panna! kiire leid muidu

Madalapõhjalisega sai edukalt nulli. Koordinaadid käes, sukeldusin võssa, kus leid tuli kiirelt. Tagasiteel sai loomulikult tõdeda, et kõige vingemast võsast saab tegelikult kenasti ümber minna, nagu tavaliselt. Seejärel vaatasime igatsevalt Urverahu suunas ja nentisime, et raudtee oleks praegu sinna saamisel suuresti abiks. Tänane ilm oli kehvavõitu ja sobivad jalatsid saarele jalutamiseks olid ka maha jäänud, seega selle nalja jätame teiseks korraks. Täname peitjat!

See oli üks võsasemaid ja nõgesemaid raudteesid, mida ma olen kohanud. Vaprad seiklejad siiski tagasi ei kohkunud ja leidsid üles, mis vaja. Väga põnev värk selle vana raudteega, polnud varem aimugi, et sellised asjad on kunagi siin saarte vahel toiminud.

////
Mees lamab raudteel.
Mööduja küsib: "Miks te ometi rööbastel lamate? Rong sõidab ju üle!"
"Seda ma tahangi!" vastab lamaja süngel häälel.
"Aga mis teil selles kotis on?"
"Võileivad! Ma ei või ju ometi rongi oodates nälga surra!"

Raudteetammidel, nii uuematel kui ka vanematel, olen kõndinud ka varem. Kuid sellisel olin esimest korda. Põõõ-neev!
Aitäh peitjale, et juhatasid meid sellisesse kohta.

Ma olen vist kõik oma geopeituritest sõbrad-tuttavad ära tüüdanud oma juttudega, et ma tahan Saaremaa servas laidudele kõndida ja eriti Urverahule. Nüüd siis õnnestus leida vaprad kaaslased. Otsisime selle aarde algkoordinaadi välja ja olin valmis alustama teed mööda vahvat raudteed... Leid tuli kiirelt. Kui ma ütlesin, et "minu meelest me oleme nüüd lõpus", siis sirutas Targo käe ja noppis aarde üles.

Aitäh peitmast ja seda huvitavat kohta näitamast!

Lõpus sai veidi ikka otsida, sest geps juhatas siia-sinna aga leitid ta sai. Peitjale tänud!

Täna on Saaremaa läänenurga aarete päev. Aitäh!

Sel aastal esimesed külastajad sel aardel. No siia küll tavaturist ei satu. Vaatasime üle vee ka, kuid kõva tuul ja lained ei kutsunud.
Aare korras, oma pliiats kaasa!

Leitud. Tänud!

Saaremaa teine geopäev algas selle aardega. Kuskilt oli kõlama jäänud võss, mis päeva temperatuuri ja suvist puugirohkust arvestades eriti ei ahvatlenud, kuid õnneks osutus tegelikkust oodatust normaalsemaks ja saime päeva esimese logi kirja. Aitäh kohta näitamast!

13762.

Jailbreak ‘23

Nullis olevast autost polnudki aardeni palju maad. Inge ja Marko olid ähvardanud hullu võssiga. No pärast Urverahul käimist oli täitsa mõnus vahepeal metsa vahel mütata. Õnneks usse ei kohanud, sääski ka mitte. Puuke nägime ka alles hiljem. Tänud Marisele siia peitmast!

Kuna sai juba siinkandis oldud, siis tasus ka see aare ära logida. Alguse leidmie kiirelt üles, ning hiljem võssa ragistama. Kuna päästevestides läksime võsaa, siis jätsime need üks hetk maha. See oli hea otsus, sest saime hiljem ilusti õiges suunas tagasi. Aitäh!

Enne Urverahule liikumist tegime soojenduse maa peal oleva raudteetammi jupiga. Alguses vaatasime kadakapõõsad igast küljest üle ja oligi info leitud. Edasi liikusime õige kohani ja oli ka see karp kiirelt näpus. Aitäh!

Leidsime!

Leidsime!

Ma siia aarde leidmisesse mitte teragi ei panustanud. Küll aga panustasin, et läksin senikaua seda laiul olevat aaret pusima, Anne jäi siia algusesse ja hakkas selle aardega tegelema. Ma jõudsin läbi mere kahlata ja end märjaks saada, kummarid vett tagasi ei hoidnud, ikka Anne alles tuhlas kadakates. Tagasi minnes jaa, nägime, et tegelt see aare ikka kenasti õige liini peal ja saab ka viisakamalt tagasi mindud. Aga no tulles ikka läbi risu ja räsu.
Aitäh kultuurkihtide juurdetekitamise eest mu ajus.

On jh nende multidega nii, et kui ei tea mida otsida, on kadakates raske. Hiljem muidugi leidsime ja siis läksime lõppu.

Johhaidii kus oli võsa ja risu ja tuustitud maa. Mittemidagi ei leidnud. Aga Geomängus on tark kui oled kõikidega sõber ja omad peitjate telefoni numbreid. Loomulikult nii sai leitud.

Tänud ajaloo eest, no kust mina seda pidin teadma!

Raudteel käidud..igatsevalt sai ka saart uudistatud aga seekord ei.
Tänud maapealse aarde eest.

Leitud ja logitud. Tänud huvitavasse kohta juhatamast!

Multidega on ikka nii, et alguses ei tea ju, mida otsida, aga varsti oli koordinaat käes. Lõpp oli kuidagi võsane, aga mis seal ikk, eks peitja teab paremini, miks just nii. Aitäh.

Kiirelt läbitud multi, raudteetamm on rohkem kujutletav, kui nähtav. Kui poleks teadnud, siis kes teab, kas olekski aru saanud. Lahe koht. Tänan.

Just enne loobumist leitud

Urverahule meil vaja oli saada tõesti, kuid raudteed meil tänastes oludes vaja poleks läinudki. Kuigi jah, piki endist raudteelõiku, oli just sellel joonel vesi väljas ning ligipääs kuiva jalaga mööda seda keeruline kohale jõuda. Soenduseks võtsime aga suuna Urverahust eemale ja tutvusime ajaloolise lõiguga.

Tänud.

Raudtee oli t6esti palju aega tagasi. Elasin isegi lapsep6lves ju vana raudteetammi k6rval mis siis osaliselt oli jäänud tammiks ja osaliselt ka ära asfalteeritud. Aga mis k6ige huvitavam oli kymme km sirget triipu nagu joonlauaga kaardile t6mmatud Kärlalt Vikini. Leidsime nii tammi kui ka omajagu v6ssi ja loomulikult ka aarde enda. Tänud peitjale ajalugu tutvustamast

Ja Kaupole veelkord 6nnesoovid 5k täitumise puhul. Alles see oli kui NKT rajal 3k täis tiksus. Huuh kll ikka aeg lendab ;)

Kaupo GC#5000. Ta oli seda hetke nii pikalt oodanud ning seetõttu sai ka väike tort talle eelmisel õhtul valmis mäkerdatud. Seda siiski keset tuuri sööma ei hakanud, vaid ootasime, mil päev läbi saab.

Ahjaa, telekaga seoses meenub, et kunagi oli ühe tähtsa riigitegelase tütar küsinud, et kas ta võib isa kabinetis telekat vaadata. Isal oli parasjagu vaja süveneda ja ütles, et võid ikka telekat vaadata, ära ainult käima pane.

Saaremaa tuur oli ammu plaanitud antud nädalavahetuseks, aga nädal enne tuuri selgus, et GC-s on ainult ~60 aaret puudu 5000st leiust. Mitte et GC nii oluline on, aga oli põhjust vaja tähistamiseks ja tordi söömiseks, seega tuli pingutada. Täitsa õnnestus ja selle aardega tuligi 5000 täis. Õhtul sai seda tähistatud Liisi tehtud küpsisetordiga. Raudtee on alati huvi pakkunud ning see koht oli väga huvitav. Muidugi käisime ka Urverahul telekat vaatamas.

Nulli jõudsime kiirelt ja leidsime vihje üles. Edasi läks raskelt ja võsa tõttu jube kaua aega, kuid hakkama lõpuks saime.

Esimeses punktis läks kiiresti. Seejärel jalutasime koertega koos lõppu. Seal veidi tiirutasin, enne kui karp silma jäi. Aitüma paika tutvustamast, sain jälle tarkust juurde.