Orajõe Piltsi Rändrahn [KLO4001154] (ka Piltsi kivi; Riiselja-Ikla rändrahn; Orajõe kuusekivi). Edela-eesti kõige suurem rändrahn.
Mõõdud:
pikkus 7,6m;
laius 6,8m;
kõrgus 2,1m;
ümbermõõt 22,3m;
Graniit
Haruldane on see veidi hiidrahnu mõõtmetele allajääv rändur seetõttu, et teadaolevalt lõunapool enam nii suuri jääaegseid rändrahne pole. Nime on see kivi saanud kauaaegse Orajõe metsavahi Udo Piltsi järgi. Rahn on lapik, rattakujuline, lõhenenud kaheks osaks, lõunapoolne osa on allapoole libastunud, moodustades astangu. Küljed püstised. Kivi pealispind on peaaegu täielikult kaetud paarikümne sentimeetri paksuse sambla ja kõdukihiga. Rahnul kasvab kuusk (u. 50 aastane), juured lõhes. Seetõttu on rändrahn tuntud ka Orajõe kuusekivi nime all.
Võetud kohaliku looduskaitse alla 21. okt. 1988 (Pärnu Raj. RSN TK otsus nr. 312). Kivist läheb mööda endise kitsarööpmelise raudtee tamm. Kivi pärast olevat insenerid kaardil kunagi raudteed projekteerides isegi joonlauda pidanud nihutama. Rahnu otsa palun mitte mingil juhul ronida, sest see rikuks kivi katvat samblakihti. Samblasse kogunenud niiskus on aga kuusele ainus viis toitainete ja niiskuse kogumiseks. Aare on peidetud kivi alla. Kaevata pole vaja, kuusejuurte all urgitseda samuti. Rahn on raudteetammi pealt nähtav, kivile pääseb ligi nii jala kui ka autoga (muidugi olenevalt aastaajast). Meeldivat matka ja aardeleidu.
Orajõe Piltsi Rändrahn [KLO4001154] (ka Piltsi kivi; Riiselja-Ikla rändrahn; Orajõe kuusekivi). Edela-eesti kõige suurem rändrahn.
Mõõdud:
pikkus 7,6m;
laius 6,8m;
kõrgus 2,1m;
ümbermõõt 22,3m;
Graniit
Haruldane on see veidi hiidrahnu mõõtmetele allajääv rändur seetõttu, et teadaolevalt lõunapool enam nii suuri jääaegseid rändrahne pole. Nime on see kivi saanud kauaaegse Orajõe metsavahi Udo Piltsi järgi. Rahn on lapik, rattakujuline, lõhenenud kaheks osaks, lõunapoolne osa on allapoole libastunud, moodustades astangu. Küljed püstised. Kivi pealispind on peaaegu täielikult kaetud paarikümne sentimeetri paksuse sambla ja kõdukihiga. Rahnul kasvab kuusk (u. 50 aastane), juured lõhes. Seetõttu on rändrahn tuntud ka Orajõe kuusekivi nime all.
Võetud kohaliku looduskaitse alla 21. okt. 1988 (Pärnu Raj. RSN TK otsus nr. 312). Kivist läheb mööda endise kitsarööpmelise raudtee tamm. Kivi pärast olevat insenerid kaardil kunagi raudteed projekteerides isegi joonlauda pidanud nihutama. Rahnu otsa palun mitte mingil juhul ronida, sest see rikuks kivi katvat samblakihti. Samblasse kogunenud niiskus on aga kuusele ainus viis toitainete ja niiskuse kogumiseks. Aare on peidetud kivi alla. Kaevata pole vaja, kuusejuurte all urgitseda samuti. Rahn on raudteetammi pealt nähtav, kivile pääseb ligi nii jala kui ka autoga (muidugi olenevalt aastaajast). Meeldivat matka ja aardeleidu.
Koordinaat suunas teisele poole teed, aga kuna sealt kivipoegagi ei leidnud, asusime seda põhikivi poleerima. Karp oligi lubatud kohas. Aitäh!
leitud!
Aitäh aarde eest!
Tegelt olime selle rändrahnu juurde korra ennegi sattunud,aga siis geopeitust veel ei harrastanud,nii et nüüd oli põhjust teinegi kord tulla.
eks oli varasemastki teada, et terve Eesti neid rändrahne täis on, aga kus nad kõik on, pole õrna aimugi. Nüüd tänu geopeitusele on nii mõnegi juures ära ka käidud. Siia oli õnneks tee kohe kõrvale tehtud, nii et ei mingit probleemi kohale tulemisega. Otsimisega ka ei olnud. Tänud peitjale aarde eest
Leitud, tänud!
Tulime täna siia lõunamaale seiklema, liiga tihti siia just ei satu. Mööda kõrvalisi teid kulgedes aarde juurest aarde juurde saime päris mitu aaret leitud. Meie täname!
Sai siiagi mööda head raudtee teed sõidetud.Aitäh!
Leitud
Ei teadnudki, et siinkandis selliseid kivimürakaid leidub. Tore, et kohe sihi kõrval on "maandunud". Tänud!
Hiidlastel on selline sõna nagu piltsima ;) Meie ei pidanud seda kivi ja ümbrust siin piltsima, sest aare hakkas kohe silma.
Aitäh!
Kui ma juba siin kandis olin, siis tulin seda rahnu ka vaatama. Tänan.
Leviga on siin tōeline ikaldus. Aga maps näitas kaardil kivi ja ma mäletasin, et selle juures on aare. Läksimegi siis lihtsalt umbes kohale ja tegime rahnule pai. Aare näitas end vabatahtlikult. Kivi ise on kaetud ōitsvate sammaldega. Varsti saab sellelt ka vaarikaid. Aitäh!
Leitud, logitud täiesti pimedas ja paduvihmas.
Olime just kivi juurde jõudnud ja hakkasime vaatama, mis varustust peaks selga panema, et sinna kivi juurde läbi rohemassi murda, kui silmasime selja tagant lähenemas üht autot. No kuidas saab sellisele teele just sel hetkel veel üks sõitja sattuda? Tee on väga kitsas, kuid õnnestus kuidagi ikka teepervele end tõmmata ja väga pahura näoga autojuht sai meist mööda. Tunne oli, nagu me oleks Tallinna linnas tipptunnil keset ristmikku end parkinud ja saad hukkamõistvaid pilke möödujatelt. Aga aardega oli kõik korras ja pärast nägime veel kitsekest teel silkamas. Tema õnneks pahane polnud. Aitäh peitjale!
Leitud ja logitud. Aitäh!
Kivile tiir peale ja leitud. Tänud aarde eest!
Hooldus. Kuivatasin ja puhastasin, eemaldasin pügi ja grippisin raamatu, silica pakid ja teritasin pliiatsid. Nüüd kõik korras.
Leitud nelja tunnisel jalgsimatkal. Aardega nüüd kõik oki, karp on puhas ja logi kuiv. Tänud peitjale ja tänud taastajale!
Kivi päris purakas ja silt selle kõrval oli veel toredam. Aitäh peitjale! Aare korras.
Nii suuri kive tõesti iga päev siinkandi metsades ei näe - tänud peitjale seda näitamast!
Huvitav koht jaanipäeva tähistamiseks valitud. Aitäh!
Hetke olukorda rahnu ümber vaadates on natuke raske ette kujutada seda aega, kui külamehed just sellel kivil jaanipäeva ootastid.
Tänan peitmast.
Tänud peitjale siia kutsumast!
Üllatas kui lähedal oli rändrahn sõidetavale teele (kuigi jah, paaris kohas see sõidetav tee oli küsitav isegi linnamaasturile). Kohapeal läks aega sest ma ei tahtnud kuigi kaevuda aardeni. Õnneks ei pidanud rändrahnu poleerima ja geokuhja alt tuli siiski karp välja.
Muigasin sama silti mis Tunkki. Külmaga kättesaamine natuke keerukam, aga ei midagi hullu.
Mõned tiirud ümber kivi ja eelmiste otsijate käidud radu ja käes ta oligi :)
Kiire leid ja logi. Pirakas kivi. Täname!