Naaruti

Jäi küll hämara peale. Aga lootusetu üritus.

Uus päev, uus geotuur. Siin olime korra käinud, aga siis lumega ei leidnud ja oligi täitsa lootusetu. Täna lund ei olnud ja õnnestus kohe otse aarde suunas jalutada, kus geotuur paistis eemalt silma. Koordinaat on üpris täpne ja vana vihje "aare ei ole maas" ei pädenud enam üldse. Nüüdseks vihje uuendatud ja lumeta otsides midagi hullu ei ole. Ühtlasi oli see ka mu vanim leidmata aare enne tänast geotuuri.

Tegelikult olid see ja järgnevad aarded plaanis juba eile, kuid kottpimedas oli täpselt null huvi siia kooserdama tulla. Korra varem olime siin lumega valusa mitteleiu saanud ja nüüd valisime eriti hoolikalt, millal revanš teha.

Strateegia töötas ja täna saime peale pikemat rännakut kiire leiu.

Leitud

Leitud

Ka siin olen kunagi mitteleidmas käinud. Täna päevavalgel oli rohkem lootust. Ehkki, see lootus kippus hääbuma, kui kohapeal juba tund aega tühja tammunud olin. Logidest abi otsides jäi silma üks teatav pilt, mis tegelikult lõpuks leiuni viis, ilma selleta otsiksin vist siiamaani :D Olgu öeldud, et aardekirjelduses olevad pildid enam mitte kuidagi ei klapi ja vihje on lausvale :o)

Leitud, tänud.

Olime teisel katsel ja leidsime! Koordinaadid on õiged aga vihje ei vasta tõele. Mõnus jalutuskäik.

Kulgesin tasapisi mööda mereäärt siiapoole. Kui avastasin, et olen peaaegu juba et õigest kohast mööda läinud, nii et pöörasin metsa. Seal aga avastasin, et olen valel pool oja. polnud probleemi või vähemalt nii ma arvasin, ojake väike. Tegin pika sammu ja jalg mis esimesena oleks pidanud teisel pool oja maanduma, sukeldus hoopiski poole sääreni porri. Jupi aega sikutasin teist sealt välja ja et ta sealt ikka koos mu papuga väljuks. Väljuski, lõpuks. Haisev ja porine. Aga polnud hullu, meri ju siinsamas, vett kui palju. Otsimisest niipalju, et polnud vajagi otsida, esimeses vaadatud kohas kohe oli. Koos minu telefoni nulliga muide, kuigi see ei ütle veel midagi, eks see null oleks võinud ka veel ümber mõelda, kui talle aega oleks antud. Aga tuleb tõdeda, et talvel pole siin midagi teha, see tähendab lumega talvel. Muidugi võib ka siis näkata, aga keeruline. Tänud peitjatele aaret peitmast ja jalutuskäigule suunda andmast.

Tegime mõnusa kevadelõpu rattamatka (kohati oli rada liivasevõitu) ja kuulutasime ühtlasi ka suvehooaja alanuks :) :) :) PS: aarde peidukas ei vasta vihjele. Täname matkale kutsumast!

Niuniuniu, peab uuesti tulema. Nuux.

Autost juba pikk matk tehtud, paneme nimed kirja ja suundume tagasi. Kui ainult saaks neid nimesid kuhugi kirja panna. Otsisime pikalt, sest kuidagi ei tahtnud leiuta lahkuda. Kahjuks ei suutnud leida. Tuleb lumevabal ajal tagasi tulla.

Autost juba pikk matk tehtud, paneme nimed kirja ja suundume tagasi. Kui ainult saaks neid nimesid kuhugi kirja panna. Otsisime pikalt, sest kuidagi ei tahtnud leiuta lahkuda. Kahjuks ei suutnud leida. Tuleb lumevabal ajal tagasi tulla.

Otsisime väga pikalt. Jalad said täitsa märjaks. Aare jäigi leidmata.
Tundus et seal oli palju käidud ja trambitud, aga viimane sissekanne aasta tagasi tehtud.
Tekkis küsimus, kas see aare ikka on veel olemas ja leitav? Ootan järgmisi postitusi. Kui keegi leiab, siis lähen proovin mõne aja pärast uuesti.

Ilus rand ja koht. Tänan

See oli meie rannaäärse matka kaugeim punkt. Aarde leidsime peale väikest võsas müttamist. Märg ta oli ja enne logimist tegime kiire hoolduse. Tagasi otsustasime liikuda mööda metsateed, milleni jõudmiseks tegime paar kraaviületust ja ragistasime natuke võsas. Mõnus ja väsitav matkaring oli, kokku sain siinses metsas jalutatud umbes 7 kilomeetrit. Kuna päeva peale oli kogunenud juba üle 20 000 sammu, siis autosse jõudes oli väsimus päris suur, kuid tuju mõnusa koha külastamisest suurepärane. Aitäh!

Olime juba auto juurest lahkunud, kui Salme teatas, et sellel aardel on hooldusvajadus. Seega spetsiaalselt valmistunud ei olnud ja hooldasime vahenditega, mis geokotis olemas oli. Karp jäi endine, aga puhastasime ta seest ära ja eemaldasime kogu märja kraami ja läbiligunenud logiraamatu. Panime uue minimärkmiku logimiseks ja geopeituse juhendi. Mõlemad said ka minigrip kotti.

Keskmise suurusega karp vajab välja vahetamist. Logiraamat vajab uut minigrip kotti. Logiraamatu kuivatamiseks tasub lisada mõned kuivatuskotid. Vihje ei pea paika. Ehk aare karjub appi ja järgnevad leidjad võiks sellega arvestada.

Jalutuskäigu kaugeim punkt kulmineerus just siin. Juba enne nulli jõudmist kargasin ühe potensiaalse peidukoha juurde. Kui miskit otsitavat ei tuvastanud ja gepski nõudis edasi liikumist, tegin veel paar sammu. Täitsa omapärane langenud puude nurgake ootas nüüd ees. Kuna olin vihjet vaadanud, siis keskendusin enamjaolt tänu sellele vastavalt. Jupp maad tiirutasin tühja, kuni tänu nõutusele asusin logisid lugema. Kui selgus, et vihje ei pea paika, muutsin strateegiat ja see kandis vilja. Eest leidsin aga kergelt väsimuse märke näitava aarde. Karp ei pea vett, minigripp puru ja logiraamat niiskumas. Minu pastakas hakkas õnneks paberile peale ja sain nime kirja. Kuivatasin karbi, jätsin logiraamatu kotist välja, loovutasin oma viimased salvrätikud aardest niiskust välja imema ja proovisin aretada aardele mingisuguse katuse, et otsene vesi aardeni ei jõuaks. Äkki on natukenegi sellest toimetamiset kasu ja aare mutub paremasse konditsiooni. Pikk maa sai siia tuldud, aeg oli ots ringi keerata ja parklani tagasi jalutada.

Tänud.

Koperdasime paksus lumes mõnda aega ringi, aga ei miskit. Mingi hetk hakkas koera klähvimist kostuma. Vähe aja pärast nägime teisel pool oja suurt metssiga ja koera teda häälekalt jälitamas. Kui metsast juba tee suunas tagasi trügisime, kõlas eemal ka üksik lask. Ju läks notsu jahisaagiks. Pisut kõhe oli seal niimoodi jahipidamise keskel viibida. Istusime autosse ja tegime sääred.

Veidi sai pimedas metsas tuulatud. Võtsime vihjet tõsiselt, kännu juures sai ka tiirutatud. Õnneks tuli lõpuks leid ka, vihje ei pea paika.
Tänud

Hull jalutamine oli nulli ja nägime üht maasturit teel, huvitav kas saaks autoga sisse minna aga nullis otsimist oli kaua, hirm oli ka loomade eriti pruunkaru kohtumisega kui neid seal jalutab, putukad lendasid külge ja hammustasid, keha oli nagu puugil või ämblikul aga olid tiivad küljes :D

Entide aarde juurest parklast jalutasime siia meiegi, et noppida kõik need 5 aaret siinses rannas. See aare oli neist kõige kaugem ning kui algul tundus, et vihma võib sadama hakata, siis siia jõudes nii see oligi. Tõsi, esialgu tibutas vihma vähevõitu, aga jalutades tagasi parkla poole, saime osa ka päris tugevast vihmast.

Aarde ja selle vihjega on küll nii, et kui maast ei oleks otsinud, siis seda aaret me ei oleks ka leidnud. Vihjet tasub võtta praegu jah täpselt vastupidiselt. Täname!

Leitud. Logiraamat suht märg.

Auto jäi Entide juurde parklasse üksi konutama. Korralik matk tuli siia ja tagasi. Ainult mina üksi ja loodus. Teel kohtasin ühte nastikut ja ühte vaskussi, kes ei kavatsenudki teelt ära roomata vaid peesitas soojal liival mõnusasti edasi kui mina möödusin. Tänud jalutuskäigu eest.

Siin läks ikka jupike aega, eelkõige tänu sellele, et vihje on täpselt ristivastu tegelikule olukorrale ja tänu sellele keskendusin esmalt vähe teistele kohtadele. Peale mõningast pimesikutamist sai tops siiski leitud ja nimi kirja. Tänud aarde eest!

Jalutuskäik mööda rannikut sai jätku.Aardeleid tuli kiirelt,ainult vihje enam ei päde.Näiteks jalad maas leitav sobiks palju paremini :) Logiraamat oli ka väheke niiske.

Ja jääbki veel päeva viimane etapp 3 km jalutamist autoni.

See oli päeva viimane aare ja kokku oli saanud märkamatult 20km.

Täna tahtsin näha merd kuna oli ka ju ilus ilm. Jee, ma Entide juurest tulles merd nägin ja soe oli pärast vaid mu autos.

Logiraamat oli nätsakas, nime sai siiski kirjutada.
Koht oli ilus, tänud jalutama kutsumast!

Ekstra geotuurile tulles olime uue ilmakodaniku jaoks kaasa võtnud kõhukoti. Siin saigi seda edukalt rakendada ning väike tüdruk nohistas emme rinnal mõnusasti magada, samal ajal kui teised matkasid. Külm oli, seega katsusime ennast kiirelt liigutada ja mitte väga kaua aega veeta. Aare leitud, nimed kirja ja tagasi autoni.