Naabri Valve

Vabariigi aastapäeva eel tulime suuskadega esimest korda Pühajärve jäärajale ja muidugi kasutasime võimalust, et sealsed saareaarded ühtlasi ära korjata. Kolm tundi ja 11km hiljem päiksepaistes kulgemist võime tõdeda, et meid saatis 100% edu. Saime kirja 5/5st. Aitäh peitjale!

See saareosa oli juba huvitavam. Sellega, et see oli nii kõrge. Üllatavalt kõrge koht keset eestlastele Püha järve. Päike hakkas juba töölt lahkuma. Läksin hotelli tagasi, et teeselda töö tegemist.

2018 mitteleid, 2026 leid. Jalutasime siia mööda saart, mis kohati oli jälgedes lihtne ning seejärel korralik sumpamine. Aare õnnestus kiirelt tuvastada. Aitäh!

Tulime naabri juurest mööda saart ja saime lumes sumbata. Ilmselt oleks mööda jääd veidi lihtsam olnud. Aare paistis tänu korgile juba eemalt silma. Aitäh!

Pärast Salmega tutvuse tegemist jalutasime siia Valvele külla. Päike säras taevas ja oli väga mõnus jalutuskäik. Aare sai kiirelt leitud ja seejäral jalutasime ka saare teisel pool ja sealt siis randa tagasi. Tänan saarte aarete peitjaid meid loodusesse kutsumast.

Alustasime Pühajärve tühjendamist. Jääle oli ehitatud stardikoridor tõukekelkude matkamaratoniks ja astusime sirge selja ja ilma kelkudeta rajale. Medaleid jagav onu jäi küll järele vaatama, et kas veidi hilja stardiks pole, aga ei lasknud end segada. Etteantud rada järgisime vähe, sest suundusime üle lume saarte poole. Logid kirja ja tagasi parklasse. Napilt oleks medalid ka kaela pandud 😂
Logiraamat täis, mahutasin külastuse teiste vahele. Kahjuks lisalehte kaasas polnud.

Nii, Salme elukoht üle vaadatud, tulime ka Valve oma kaema. Seegi oli niisugune mõnus väikene saarekene, midagi pole öelda. Huvitav, kui on lõkkeplats, kas siin ikka lõket ka käiakse tegemas. Ju siis vahel ikka. Aga see saar oli oma olemuselt väheke rohkem iseloomuga. Polnud midagi, et astu aga saarele ja tore on. No saarele tegelikult sai lihtsalt, aga kui lahkuma hakkasime, selgus, et enamus kaldast on ikka väga järsk. Mina siis läksin taas sinna saareletuleku kohta tagasi, aga kaaslane, kel ka geograaf oli külastamata, libistas end siiski sealt nõlvast alla. Nii, sõsarad külastatud, oli aeg end saare teise otsa toimetada, et ka kolm ülejäänud üle vaadata.
Tänud peitjale siia Pühajärvele neid aardeid sokutamast, tore siin kulgeda päikesepaistelisel talveilmal

Tänud aarde eest!

Esimene leid siis pühajärve aareteretkel. Eesmärk on kõik saared läbi kimada ja aarded üles leida

Kiire leid. Vahava koht. Aitäh karuonu!

Logiraamat üsna täis, kokkuhoidlikul kirjutamisel mahub ehk 1-2 logi veel.

Minu möödundsuvisest katsest seda ja sõsar-aaret leida ning vetelpäästja ennastsalgavast tegutsemisest, on õekesele pühendatud aarde juures pikem kirjedus. Seega uue katse leide kirja saada, julgesin teha alles nüüd - vesi on sügaval jääkatte all ja vetelpäästjad puhkusel.

Selgus, et praegu on aaret leida kergem kui olin arvanud - otse parkla kõrval, järve ääres oli avatud tõukekelkude laenutus. Lisaks olid lahked laenutajad ümber järve sisse lükanud kena laia raja, kus tõukekelguga kulgeda lausa lust ja rõõm. Ning rada kulgeb otse ümber sõsarsaare. Telefonis tehtud eeltöö - Pühajärve matkabaasist küsitud pisike konsultatsioon - andis mulle teada, et tänasel laupäeval oodata olev krõbe (-15C) ja päiksetu ilm arvatavasti laulupeoväärilist rahvahulka järvele ei töö ning sõiduvahendeid on tõenäoliselt volilt saada. Rada lubati (eilse lumesaju tõttu) umbes lõunaks uuesti puhtaks lükata ja saarele pääsemise lootust anti ka.

Võtsin siis omad ja ka ühe külapealt leitud noorgeopeiturid sappa, venitasin nad lõunaks järve äärde ja seiklus võiski alata.

Matkatõukekelguga sõitmine on lihtsam kui vanal hallil ajal Soome kelguga. Vähemalt sel juhul kui selleks on ees sobiv tee. Läbi lume see väga libiseda ei tahtnud. Aga läbi lume polnud ka eriti põhjust liikuda, sest sisse aetud lõbusõidurada viis aardest u 80m kaugusele (saareni vast 50m). Ainult üks noorgeopeitur tahtis minuga aaret otsima kaasa tulla - teised pidasid lund liiga sügavaks. Tegelikult oli ainus sügav koht see vall, mis oli raja tegemise käigus raja äärde lükatud, sellest läbi sumades oli ülejäänud osas pehmet lund maksimaalselt pahkluuni ja saareni liikuda vaid nii 50m.

Saareni jõudnud, sain aru, et lähima koha otsimine polnud vist kõige targem tegu - seal saarele pääsemiseks mäkke ronida oli paras tegemine. Rada, mis ülepoole viis oli libe ja lumine, kinni hoida polnud õieti millestki ja pidamist oli ka vähe. Meenus, et saare teises servas oli üks sillalaadne moodustis, kust ilmselt oleks olnud kergem saarele saada. Samas oli mul küll hea meel, et noorgeopeitur juba üsna suureks ja tugevaks on sirgunud. Vaheldumisi üksteise mäest üles sikutamine ja tagant lükkamine kulges täitsa meeleolukalt.

Saarele jõudes tervitas meid üks taburett. Miks ta seal ilutses, ei tea. Võibolla mõne kalamehe istease? Saarel oli lumekiht üsna õhuke ja liikumine väga lihtne. Külm pures küll paljaid käsi, kui üritasin gepsu käest aru pärida, et kuspoole see topsike võiks jääda. Kui suuna kätte sain, siis tuli leida täitsa kiirelt - tops paistis üsna kaugele.

Logid kirja ja läksime järgmiseks mäest laskumist harjutama. See oli õnneks gravitatsiooni kaasabil palju lihtsam. Aitäh peitmast!

See aare jäi meile kanuutamise viimaseks. Siin olid inimesed natuke ees, suplesid. Meie läksime nõlvast üles ning liikusime mööda georada. Aare sai leitud ja logitud. Aitäh peitjale!

Rentisime kanuu ja läksime teele. Ilm oli ilus - vahelduv pilvisus, mitte liiga kuum. Ver peal olles putukad ei tülitanud, kuid saartel olles sääski jagus. Kui Salme haarasime esimesena, siis Valve jätsime tagasiteel ärs nabimiseks. Teisigi veelaevukesi oli siin palju, kuid maabumist ja otsinguid ei segatud. Aitäh!

No selle Valve juurde tulekuga nagu ei tahtnud täna üldse vedada. Et kui esimest korda siia maanduda tahtsin, siis oli kari noori siin aerutamas. Teisel korral jõudsin maabuda napilt enne kui kohe järgmine paat sabas KA SIIA otsustas maabuda. Einoh .. olgu. Ma siis lidusin ruttu plätudega sellest suht järsust mäest üles ning õnneks sain aarde ka kähku kätte ning nime kirja. Sellele paadi seltskonnale jäi vist küll mulje, et ma oma supiga tulin siia künka otsa s*tale vms. et ruttu mäkke jooksin ja sama ruttu vette tagasi :D

Ahjaa .. Valvet ka kodus polnud.

Sellega sai ka tänane aardejaht otsa. Kuidagi nagu tunniga õnnestus kõik saared läbi sulistada ning edasised 3 tundi nautisin kehva ilma ning soendasin soojas vees varbaid ( sest õhk oli külmem kui vesi ). Järvelt ära tulles hakkas üldse vihma sadama .. säh sulle Eesti suve.

Tänud!

Rentisime vesijalgratta ja logitud

Leitud.

Viimane saare-aare. Siit suundusin vana Geograafi võlga parandama. Aitäh peitjatele!

Sõudsime, leidsime, logisime. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Randusime ära ja valisime välja puu, kuhu paat siduda. Siis aga hakkas mingi tants pihta. Margus näitas oma puutantsu kava. Küll libistas end ühele poole ja siis jälle teisele poole. Ei noh, jätkaku samas vaimus, harjutamine teeb meistriks.
Tänud

Uus kork.

Kuna tõukekelkude rentija ei olnud veel saabunud siis külastasime kahte lähimat aaret jalgsi. Aitäh!

Hea inimene, kes tuleb aaret noppima, võtku kaasa PET pudel kork, sest närilised on selle ära söönud. Aare ise kuiv ja paigaldasin pea alaspidi rippuma, nii et vesi sisse ei voolaks.

Kaunid on need Pühajärve saared, tule või suvel siia suvitama. Saarelt lahkudes sain ühe jala puhtalt omast hooletusest märjaks, tegelikult oli väga turvaline, lihtsalt kalda ääres peab tähelepanelikum olema.

üle pragiseva jää ja läbi kohati väga paksu lume sumbates avaldas aare end kiirelt

Robinson Reedet saarel ei leidnud. Meil oli öömaja poolt paat millega me siis Pühajärvele sõudsime. Found it: 14.Jun.2021 18:07 Naabri Valve. Täname

Suvine lõkkeplats, kus lastega kalal käies hea ööbima jääda. Kuiv, korras, tänud peitjale.

Pärast hommikusööki viisime lapsed tädi juurde ja sõitsime Otepääle. Ega me veel kindlad ei olnud, kas läheme jääle jalutama või mitte. Parkisime auto Mõisakääru juures olevasse parklasse ja uudistasime, kas keegi jääl ka liikumas on. Vahetasime jalanõud kummikute vastu ja jalutasime kuni rannani. Järvel sõitis pisike traktor, mis uisurada puhastas ja tõukekelkudel liikus mitmeid inimesi. Näha olid ka üksikud kalamehed. Seega võtsime julguse kokku ja tegime oma esimesed sammukesed Sõsarsaarte suunas. Jää oli kaetud päris paksu vesise lumega, kuid aluspind oli kindel. Peagi jõudsimegi esimese aardeni ja olime õnnelikud. Naabri Salme aarde leidsime kenasti üles ja panime nime kirja. Naabri Valve juurde kõndisime mööda maismaad ja ka seal sai nimi logiraamatusse. Kloostrisaarele ei hakanud otse mööda jääd minema, vaid võtsime suuna Murrumetsale, et matkarajal minna kuni Angunina tipuni. Väga mõnus ja tuulevaikne oli mööda metsarada jalutada. Poolel teel tegime väikse peatuse grillimiskohas. Angunina tipus olles vaatasime järvele juba veidi kahtlevalt. Aga märkasime kauguses üht kalameest ja see andis julguse jälle jääle minna. Võtsime suuna Kloostrisaarele ja kindla sammuga olime varsti saarel. Aarde leidsime loogilisest peidukast ja panime nime kirja. Nüüd leppisime kokku viimase marsruudi ja võtsime suuna Inimsööjate saare aarde suunas. See oli meie pikim lõik jää peal. Ka siin sai nimi kenasti kirja. Ja nüüd viimase Kurrunurruvutisaare aarde juurde. Siin oli aarde kättesaamiseks vaja pikemat käesirutust. Kahjuks oli meil kaasas olev harilik pliiats liiga pikk ja aardesse ei mahtunud. Nüüd aga jäi meil veel jalutada viimane lõik üle jää. Võtsime suuna lähima maismaa ehk Liivanina suunas. Oli ikka hea tunne küll jälle kahe jalaga kindla maa peal olla. Tehtud! Nüüd aga oli vaja tagasi autoni jõuda. Otsustasime seda teha mööda maanteed. Kõndisime siis üle põllu tee suunas ja jõudsime Raasiku bussipeatusesse. Puhkasime veidi jalga ja nii huvi pärast vaatasin bussigraafikut. Ja paari minuti pärast pidigi tulema kohalik buss. Otsustasime, et läheme sellele. Panime viisakalt maskid ette ja piletiraha valmis. Ning peagi nägimegi lähenevat bussi. Meie positiivseks üllatuseks oli tegemist tasuta liiniga ja nii me siis saimegi oma seikluse lõpetatud mõnusa ajavõiduga. Tulime küll üks peatus varem maha, aga see oligi lahedam. Saimegi rahulikult käsikäes jalutada ja päiksepaistelist kevadilma nautida. Täname aaretepeitjaid, et andsite põhjust mõnusaks seikluseks! Meile meeldis!

Kiire leid, sai koos Valvega läbi võpsiku kalamehi silmatud.