Mõdriku boonus

Seekord võetud aardeotsing ette
lõunapoolikul ja ihuüksi, saatmas ainult muruniidukite ja trimmerite laul mõistatusaarde suunas, mida ise nimetaks pigem multiks? Sel korral tuli kasutada "Adventure Lab" ja talu juures mugu kohaoleku ajal tundsin end nagu kunagi popis noortemängus "Pokemon" nähtamatuid aardeid püües. Monumendile suutsin endaleomaselt läheneda jälle valelt poolt, seega tatsasin kogu kõrgema heina läbi kui monumendi juures ka reaalne ligipääsutee avanes. Urni juures mõtlesin, et mängu omanik on värvipime, sest ma olin juba kõik sarnased värvid nimetanud aga ükski ei sobinud, siis nägin, mis vimka vastuse puhul taheti ja ma leebusin. Aarde avamisel lootsin esmakordselt pliiatsi olemasolule...küll tulutult aga käisin hiljem Älisiga lõppunktis ja sain pastakaga oma nime Mõdrikusse jäädvustatud. Tänud peitjale. Täna aare #1. Teistele soovitus pastakas/pliiats kaasa võtta!

Väga ilus mõisakompleks ja ümbrus nii hästi hooldatud! Suvises roheluses oli lust jalutada - sai nii päikest kui varju. Jah, hiljem logisid lugedes sain aru, et mälestusmärgi juurde oleks talu postkast juurest paremini saanud kui valitud otsetee kõrgetes naatides, aga just sealt keerasime tagasi.

Boonuse tops oli end rohu sisse peitnud, saime hea peitja Mariga konsulteerides ta uuesti "koju".

Kuna kaaslase ema on siin koolis käinud - hm, vast oma 60 aastat tagasi -, siis tekkis ringil mitu küsimust kaasa võtta, kuidas tol ajal see või teine koht välja nägi.

Oli ülimalt mõnus avastusretk, suur-suur aitäh!

Lumega ja pimedas oli siin täitsa teistmoodi ringi kolada. Aru on saada, et kõik on maru hooldatud ja hoitud, aga kõik majad olid väljast valgustatud ja seest pimedad. Pole ühtegi inimest ega autot näha, kusagilt ei kosta peale tuule kohina mingeid hääli, ka mitte maanteelt. Jalutuskäik ise oli lummav. Öö oli tuuline ja tähine, pimedas läbi lume monumentide juurde raja otsimine võttis uskumatult kaua. Igatahes väga pärl koht. Topsik kuiv ja korras, aitäh peitjale.

Leitud

Jube lahe koht, mu meelest. Julgen väga soovitada, eriti just seepärast, et tavapäraselt ju ei ootaks säärast pärlit nii suhteliselt kõrvalisest ja tundmatust kandist. Jah tõesti, juhtusin siia täna alles esmakordselt, küllap teadlikumad inimesed on juba ammu kursis ja sada korda käinud. Tänagi toimetati mõisahoone renoveerimistöödega. Parki läbides jäi silma objekt, mille juures arvasin lõppaaret asuvat, aga jätsin selle siiski "magustoiduks". Kusjuures, oleksin oma oletustes eksinud, niisama huupi ei kirveta siin midagi :o) Suur tänu tähelepanu juhtimast!

Päike on igavesti tore, kui ta paistab, eriti kevadet oodates. Aga ta kaotab kogu oma võlu, kui ta sõidu peal otse silma paistab. Seega oli vaja kuskil aega parajaks teha, et jõuaks loojuda ja mina saaksin kodu poole teele asuda. Mõdriku nime nagu oleksin kuulnud, aga kui aus olla, siis polnud aimugi, kas ma nüüd sattusin Mõdrikusse või Mõdrikule. No igatahes siin ma nüüd olin ja koht oli kohe üllatavalt tore. Niisugused kohad, kuhu selle seikluse punktid juhatasid, mulle ikka väga meeldivad. Kuigi tavaliselt mulle eriti ei meeldi, kui järjekord kohustuslik, siis siin oli kõik paigas. Punktidest moodustus paras jalutuskäik ja lõpetuseks veel boonusaare ka, mida sa hing veel ihaldad. Viimases punktis jäin väheke jänni, aga kui olin appikarje teele saatnud, sain üheaegselt koheselt tulnud vastusega ise ka juba aru, mida veel katsetada. Mina tänan väga, uudistamist ikka jagus ja aega kulus kah täpselt niikaua, et päike oli end metsa taha veeretanud ja ma sain kodu poole veerema hakata.

Jalutasime, mõnda hoonet imetlesime, mõnd sammast mitte. Pardid palistasid jõekääru ja uusi teadmisi saime ka. Aitäh!

Ilus koht see Mõdriku. Kenasti hooldatud mõisaümbruses oli mõnus jalutada. Monumendi juures saime küll veidi võsas ka ragistada, ilmselt oli paremaid kohti lähenemiseks, aga mis seal ikka. Aardeleid oli peale koordinaatide saamist juba kiire. Aitäh peitjale nii seikluse kui aarde eest!

Oli väga tore jalutuskäik. Nii rahulik ja vaikne kohake. Aitäh!

Mõnusalt kombineeritud lab! Jättis kompaktse ja väga hea mulje. Kõik oli hästi läbi mõeldud. Aitäh peitjale!

Väga kena mõis, hoolitsetud ümbrus. Kõik niidetud lausa lust kulgeda. Sinna monumendi juurde oleks paremini saanud (minul) sealt mäe otsast, talusildi juurest. Seal ka kitsad niidetud rajad. Soovitused ja tänud siinkohal.

Leitud.

Midagi ma Mõdriku kohta ju teadsin. Midagi uut sain ka teada. Tänud peitjale aarde eest.

Leidsime. Tänud peitjale

Olime juba koduteel, aga kuna siinne Lab tundus kiiresti läbitav, põikasime ikkagi Mõdriku mõisa juurde sisse. Mõisa, talli ja kauni naisfiguuriga skulptuuri ärakülastamine osutusid tõesti kiiresti läbi hüpatavaks aga vot need krediidiseltsi monument ja kivisammas… :D. Ühe juurde igatahes murdsime (otse) läbi minupikkuse maltsamassiivi (teiselt poolt oleks vist läbi niidetud heinamaa ka saanud :D) ja teise juurde (otse) saamiseks forsseerisime nõgesemäge (hiljem nägime, et kõrvalt läks lai ja ilma igasuguste nõgesteta rada ka :); logimiseks tegime samuti aardeni 2 tiiru, kuna ma kohe ei märganud pastakat kaasa võtta… :D. Oma lollus laseb sulle alati lõpuks endale litri jalga :D, aitäh Marile väga ilusat ja korras mõisakompleksi meid aaretega vaatama toomast.

Uus kork sai peale pandud.

Käisime jala kõik punktid läbi. Enne viimast punkti korjasime põllulilli. Huvitav kant on see Mõdriku.

Nii äge mõisapark. Vau koht. Ühte punkti ründasin otse. Kohapeal selgus, et oli rada ka aga teiselt poolt, kus oli maja mida ma pidasin eravalduseks. No ei tunne seda kõrgkooli majapidamist ja maavaldusi. Tänan

Leitud, pastakas jäi maha, lisasin pildi

Leitud, logitud, tänan!

Punktid sai läbi käidud ja null tuvastatud juba septembris, nulli käisin piilumas novembris ning nüüd sai mõnusa kevadise jalutuskäiguga ka ära korjatud, sest oli kaasas natuke pikem Siret, kes hädast välja aitas.

Esimeses punktis lähtusime sellest, millist vastust tavaliselt selliselt esitatud küsimusele oodatakse. Kui meie vastus ei sobinud, siis korrigeerisime selle lasteaialapse tasemele ja saimegi loa edasipääsuks. Ülejäänud jalutuskäik kulges üsna sündmustevaeselt. Nägime huvitavaid objekte ja saime Mõdriku südamest üsna hea ülevaate. Meeldis, et punktid kulgesid nii, et lõpuks täitsa loogiliselt auto juurde tagasi jõudsime. Aardega oli kõik korras. Aitäh!

Siin oli hea jalutamine pärast Rohtaia kohviku ülirikkalikku hommikusööki. Talvel on kõik mitu korda raskem, muudkui sumpasime ringi. Imestasin nagu Paavogi, et huvitav, et Suveseikluse ajal me siia ei sattunud. Aga ega igale poole siis ei jõuagi, inimvõimetel on piirid ja meie võtame seiklemist ikka mönuga. Põnevad kohad, aitäh kutsumast.

Mõnus sügishommikune väike seiklus Mõdriku mõisa ümbruses. Koolis käisid tunnid ja tiikidel oli palju parte kogunenud. Huvitav tore koht tutvumiseks, täname!

Pidin täna hommikul just selle kooli sotsiaaltöö tudengitele loengut andma. Juhtus aga nii, et selle asemel kutsuti hoopis konverentsile Kuldaja Rock 'n Roll Rakveres neile jpt rääkima. Seda enam oli tore ka siin üle pika aja ringi kõmpida ja kulgeda. Põnevad paigad, ootamatud sambad ja postamendid. Isegi Lääne-Virumaa Suveseiklusest ei meenu, et oleksime mõnda nii varjus olnut külastanud. Lõppki oli nagu tõeline puänt ja kena paik. Tänu sellele tean nüüd prantsuse keeles üht sõnagi :D Aitäh, Mari, paiku näitamast ja maalilises paigas asuva kooli ümbrusse tagasi kutsumast! Aare heas kombes.

Täitsa huvitav jalutuskäik oli, kõiksugu põnevaid asju nägime. Eriti see viimane.

Nagu logidest selgub, siis nii mõnigi on pidanud lähenemiseks teise tee valima, kuna ei ole soovi maha lastud saada. Meil oli aga risti vastupidi. Kuidagi läks hoopis nii, et lahkusime vist peaaegu kellegi eramaa kaudu ja kui tagasi vaatasime nägime seda kõhedaks tegevat silti. Eemaldusin ja hoidsin samal ajal hinge kinni. Margus polnud kuigi veendunud, et kas selliseid silte üldse on sobilik kasutada. Igatahes ei tulistatud. Aitäh aarde eest.

Seiklusaarded on siiani ühed mu lemmikud. Mõru maitse jättis punkt, kuhu me teed ei leidnud, pidime läbi pika rohu sumpama. Tore oleks ikka olnud mööda teed kõndida, sest riiete külge haakunud pisikesi pallikesi andis ikka ära korjata, neid oli tohutult. Lõpp punkti lähenesin teiselt poolt, aarde sain üksi üles otsida, sest teisi silmapiiril polnud. Lõpuks märkasin Kaidot ja Kairit, kes suundusid ka siiski aarde konteinerit otsima. Aitäh! :)

Kõik 5 punkti sai ilusti läbi kõnnitud. Viimase punkti juurde läksime Kaidoga ühelt poolt ja Eveli teiselt poolt. Kui hakkasime tagasi kõndima, siis oli Eveli juba ära loginud. Aitäh!

Siin sai kõik ilusti jalutades läbitud. Viimasesse punkti läks Eveli teiselt poolt ja kadus ära. Kui hakkasime otsima, tuli välja, et ta juba logis. Aitäh peitjale!