[EST] Ühel sumedal suveõhtul võibolla juunis aga võibolla juba ka juulis (kes seda enam mäletab, too suvi oli ju nii pikk ja nii soe kui veel olla andis), tuli tahtmine ennast kuuma päikese eest merevette kasta. Linnatolm autorataste alt asendus kohalike kruusateede omaga ning seiklus nimega: otsime endale oma privaatse rannakese, kus mõnusalt mererõõme nautida, võis alata. Oh seda mõnusat rappumist nendel auklikel teerajakestel mis meie mälestustes viisid kõik mere äärde, nüüd aga viimane kui üks lõppesid paremal juhul vaid sildiga eramaa, halvemal juhul aga suure villaga otse mererannas.
Nii otsides möödus kõigepealt tund, siis teine ja märkamatult pool kolmandatki. No ei olnud olemas enam neid radu ja randasid, ning kui mõni teeots isegi viis kaua tagaigatsetud veesilmani, siis oli see juba päris kindlasti kellegi poolt hõivatud. Nii juhtuski, et sellel õhtul jäid rätik ja rannariided päris puutumata - aga ega siis õhtu sellepärast veel raisku läinud. Oli lihtsalt üks sulnis õhtu mööda mälestuste radu, mis andsid lõppkokkuvõtteks ajendi sellesamuse aarde peitmiseks.
Aare juhatab teid jalutama mööda neidsamu radasid - ei pea ilmtingimata ootama sumedat suveõhtut aarde leidmiseks - siin on äärmiselt mõnus igal aastaajal. Aga kui nüüd võiks arvata, et lõpp punkt on selles salapärases rannas, mida sai taga aetud, siis ei. Lõpp punkt asub hoopiski ühes täitsa avalikus rannas, kus suve jooksul selgus korduvalt, et vesi on märg mis märg ja kuivaks seda mõelda, ei õnnestu - kõigil soovijatel on lubatud teha inimkatseid ja see teooria isiklikult järgi proovida ;)
Hoolikat otsimist! Midagi kaevata ega lõhkuda ei ole vaja - maskeering teeb oma töö!
[ENG] On one summer evening, perhaps in June, or perhaps already in July, we decided to dip ourselves in the sea. City dust from car wheels was replaced by local gravel roads, and the adventure called: Let’s find our own private beachfront, could start. Oh, this nice shake on those bumpy paths that in our memories all led to the sea, but now every last one of them ended at best with just a label saying private land, or at worst with a big villa right on the beach.
While searching first an hour passed, then a second, and unnoticeably half of a third. Well, there were no more of those trails and beaches, and even if some of the roads led to a long yearned water, it was definitely already occupied by someone. So it happened that the towel and the beach clothes were pretty much untouched that night – even so the evening was not wasted. It was just a delightful evening full memories that ultimately gave us a motive to hide this cache.
The treasure guides you along the same trails - you don't necessarily have to wait for a foggy summer evening to find the treasure - it is extremely enjoyable in every season. But if you now think that the end point is on this mysterious beach that was being searched, then no. The end point is on a public beach where, over the summer, it was repeatedly found that the water is wet as wet can be and it is impossible to think it dry - anyone who wants are more than welcomed to do human tests and try this theory personally;)
Careful searching! No need to dig or break - disguise does its job!
[EST] Ühel sumedal suveõhtul võibolla juunis aga võibolla juba ka juulis (kes seda enam mäletab, too suvi oli ju nii pikk ja nii soe kui veel olla andis), tuli tahtmine ennast kuuma päikese eest merevette kasta. Linnatolm autorataste alt asendus kohalike kruusateede omaga ning seiklus nimega: otsime endale oma privaatse rannakese, kus mõnusalt mererõõme nautida, võis alata. Oh seda mõnusat rappumist nendel auklikel teerajakestel mis meie mälestustes viisid kõik mere äärde, nüüd aga viimane kui üks lõppesid paremal juhul vaid sildiga eramaa, halvemal juhul aga suure villaga otse mererannas.
Nii otsides möödus kõigepealt tund, siis teine ja märkamatult pool kolmandatki. No ei olnud olemas enam neid radu ja randasid, ning kui mõni teeots isegi viis kaua tagaigatsetud veesilmani, siis oli see juba päris kindlasti kellegi poolt hõivatud. Nii juhtuski, et sellel õhtul jäid rätik ja rannariided päris puutumata - aga ega siis õhtu sellepärast veel raisku läinud. Oli lihtsalt üks sulnis õhtu mööda mälestuste radu, mis andsid lõppkokkuvõtteks ajendi sellesamuse aarde peitmiseks.
Aare juhatab teid jalutama mööda neidsamu radasid - ei pea ilmtingimata ootama sumedat suveõhtut aarde leidmiseks - siin on äärmiselt mõnus igal aastaajal. Aga kui nüüd võiks arvata, et lõpp punkt on selles salapärases rannas, mida sai taga aetud, siis ei. Lõpp punkt asub hoopiski ühes täitsa avalikus rannas, kus suve jooksul selgus korduvalt, et vesi on märg mis märg ja kuivaks seda mõelda, ei õnnestu - kõigil soovijatel on lubatud teha inimkatseid ja see teooria isiklikult järgi proovida ;)
Hoolikat otsimist! Midagi kaevata ega lõhkuda ei ole vaja - maskeering teeb oma töö!
[ENG] On one summer evening, perhaps in June, or perhaps already in July, we decided to dip ourselves in the sea. City dust from car wheels was replaced by local gravel roads, and the adventure called: Let’s find our own private beachfront, could start. Oh, this nice shake on those bumpy paths that in our memories all led to the sea, but now every last one of them ended at best with just a label saying private land, or at worst with a big villa right on the beach.
While searching first an hour passed, then a second, and unnoticeably half of a third. Well, there were no more of those trails and beaches, and even if some of the roads led to a long yearned water, it was definitely already occupied by someone. So it happened that the towel and the beach clothes were pretty much untouched that night – even so the evening was not wasted. It was just a delightful evening full memories that ultimately gave us a motive to hide this cache.
The treasure guides you along the same trails - you don't necessarily have to wait for a foggy summer evening to find the treasure - it is extremely enjoyable in every season. But if you now think that the end point is on this mysterious beach that was being searched, then no. The end point is on a public beach where, over the summer, it was repeatedly found that the water is wet as wet can be and it is impossible to think it dry - anyone who wants are more than welcomed to do human tests and try this theory personally;)
Careful searching! No need to dig or break - disguise does its job!
Väga tore maskeering
Mõnus meelerahu koht kevadiseks jalutuskäiguks. Täname!
Tänud aarde eest!
Uus minigripp, kuivatasime logiraamatu ja konteinerile sai lisatud puuduv kummitihend.
Tore lihtne multi, vahemaad läbisime autoga ja lõpu konteiner oli äge. Ootasin millegipärast pikemat aga kaks vahepunkti olid kergesti leitavad ja lõpp tuli natuke üllatusena. Tänud peitjale aarde eest!
Väga nunnu väiksem ja ka suurem,lahe koht Ö täht ja puha.
Aastaid oli plaan, et sõidame lähedale suvitama, aga nüüd ei suutnud enam kiusatusele vastu panna ja panime nimed kirja. Aitäh!
Mandri Eesti vanim leidmata aare mu jaoks, kui mõned tsällensid ja ujumised välja jätta. Eks algul oli plaan, et tulla lähedal olevale suvitajale külla ja siis otsin aarde üles. 6 aastat aga mööda läinud ja nüüd oli geotuuri raames siia asja. Meil tulid kõik punktid hetkega, mingit otsimist sisuliselt ei olnudki. Aitäh siia juhatamast, ujuma täna ei läinud.
Leitud, tänud!
Täna sai tõustud natuke varem kui oleks tahtnud, aga kõik ikka geopeituse nimel. Kuna niikuinii oli vaja Haapsalust läbi sõita, siis asi see väheke kaugemale veel kulgeda pole. Seega plaan paigas, käime enne koristustalguid selle multi juures ära. Saadana Waze suunas meid seda rada pidi nulli, mida mööda peale koordinaatide teadasaamist oli vaja taas tagasi tulla. No oki, kui vaja seda teekest kaks korda läbi sõita, eks siis saab sõidetud. Auto küll hädaldas muudkui, et kuidas sa ei näe, kivi seal ja teine kohe kõrval ja et siis ulatuvad ju rohukõrred mu anduriteni. Aga ma ei teinud väljagi, küll harjub, et metsas vaja ka sõita ja seal teistsugused teeolud. Ta mul veel naa uuekene, et ei tea, mis tähendab geopeituri autoks sattumine.
Aga aarde eest tänud, nii selge ja lihtsalt leitav kõik, et lausa lust. Ja rannad siis ilusad, ka lausa lust.
Mulle see multi meeldis. Leitud sai vajalik info ja lõppaare oli nunnu ja vihjele vastav. Lisan ka lemmikpunkti. Tänud peitjale nostalgilisse kohta juhatamast!
Tänud aarde eest!
Sõitsime punktist punkti.Aitäh!
Mõnusad rannad, kahjuks sügis-tali-kevad_suplusega ma ei tegele ja ega enamasti suvel ka eriti selleni jõua, sest vesi on märg ja külm :D Punktid tulid ilusti kätte. Kuna päev oli pikk olnud, siis sai autoga punktide lähedale sõidetud jalutuskäigu asemel. Hea, et lõpu kohta kirjas oli, et tegemist on avaliku rannaga, muidu poleks arugi saanud. Tuttav konteiner lõpus tagas selle, et kaua otsima ei pidanud. Aitäh!
Korra olen siin juba käinud, aga siis ei suutnud nullist midagi leida. Ei teagi, kas oli midagi puudu vÕi omal fookus vale. Seekord läks kõik isegi ootamatult libedalt. Auto jäi nulli juurde ja suurema osa trajektoorist läbisin ühel rattal. Lõpus jäi ka tuttav topsik kiirelt silma. Aitäh peitjale.
Geopäev Läänemaal. Aitäh!
Kui ikka täpselt ei tea, mis hetkel tuleb aaret, mitte enam koordinaate otsida, siis kammidki kogu piirkonna vale asja otsides läbi. Olime juba alla andmas kui lõpuks siiski midagi kahtlast silma jäi. Läks ikka üsna napilt, et me leiuta ära ei tulnud. Ujuma nüüd küll ükski koht täna ei meelitanud, aga tänud siia jalutama kutsumast!
Leitud, logitud, tänan!
No nii randa me pole vist autoga enne veel sõita saanud! Ujumiseks oli vesi tahkevõitu, aga see soosis jälle merelkõndi. Eelpunktid leidsime kiiresti, lõpuga läks kauem. Keegi oli seal valedes kohtades ringi tammunud. Mikk luges poole aasta vanuseid logisid, heitis nulli kõhuli ja kangutas jääkaane maha. Pistis käe vette ja tõi võiduka näoga tilkuva konteineri päevavalgele. Logiraamat samas täiesti kuiv! Lume-jääga peidukohast midagi välja kaevandada nõuab keskmisest suuremat vedamist, poole meetri kaugusel on end rünnakuvalmis seadnud mitu tonni tahket vett. Aitäh!
Mõnus multi. Logisüsteem oli kuiv ja korras. Tänud peitjale.
Tegime kogu logisüsteemi natuke ümber - ehk nüüd püsib ka niiskel ajal oma peidikus kuivana ;)
Keerasin logirulli sisse silicapaki, et natukegi kuivataks.. lisaks jätsin paar lehte veekindlat paberit.
Usaldasime Google mapsi ja korjasime koordinaadid mööda metsaradu. Madalama autoga oleks praegu siin keeruline olnud, aga saime hakkama. Lõpuni läksime mööda adruvalli ja jalad jäid õnneks kuivaks. Rannal roiskus priske hülgepoiss… Tagasi autodeni liikusime kellegi aia tagant ja polnud väga kindel, et seal olla tohtis.. Peidukas juba tuttav teostus, kahjuks siin asukohas sisu läbivettinud. Saime nimed läbi häda kirja ja keerasin logirulli sisse silicapaki, et natukegi kuivataks.. lisaks jätsin paar lehte veekindlat paberit. Aitüma!
Oli sel vast mitmeid punkte. Lastele aga meeldis, sest noh, kellele ei meeldiks mere ääres. Eriti kui saab kive vette loopida.
Päeva multiaardeks sai täna see valitud. Tuul oli mõnus ja merel paistis nii Tiiu, kui mõnusalt glissis kihutav purjelaudur. Aarde vahepunktid olid kenasti leitavad. Lõpus on merevee tase nii kõrge, et aarde leidmisega läks selle tõttu liigagi kaua aega. Hoolimata veeloigus olnud aardest, õnnestus siiski täiesti kuiva logiraamatusse nimed kirja panna.
Tänan peitmast.
Lõpus on kenakene uputus ja aare vajaks paremaks püsimiseks kuivemat peidukohta.
Hommikul enne Hiiumaale suundumist läksime randa seiklema. Päris palav oli ja oleks tahtnud kangesti ka ujuma minna, aga selle jätame teiseks korraks.
Oli täiesti jõukohane jalutuskäik. Tänud aarde eest!
Kuna mõtlesime, et siin on ilus jalutuskäik mööda randa või metsateed, siis sai esmalt läbimärjad püksid kuivemate vastu vahetatud. Kahjuks selgus juba esimeses punktis, et märg rohi on siingi põlvini. Tegime vapralt siiski kogu jalutuskäigu läbi ja kõik punktid leidsime ilusti. Peale ühte järjekordset punkti ei saanud enam aru, kas oleme juba lõpus või taas vahepunktis. Hakkasime pikas märjas rohus mõlemat varianti otsima ja õnneks varsti aarde leidsimegi. Tänu vihmasele ilmale polnud ühtki inimest läheduses ja saime omaette tegutseda. Suplemise isu täna küll polnud, isegi merevett ei käinud katsumas. Päikselise ilmaga oleks siin kindlasti veel ilusam, aga tänagi oli vihmasabinaga jalutamine täitsa tore. Aitäh!
Mõnus väike jalutuskäik.