Laulvad Raketid

Tere tulemast Muhumaale ühte väga mitmekülgsesse paika!

Militaarajalugu

Nõukogude ajal paiknes sel territooriumil 210. Punalipuline seniitraketibrigaadi koosseisu kuulunud 7. seniitraketidivisjon, mille relvastuses oli maa-õhk-tüüpi keskmaa raketisüsteem S-125. Õhukaitseraketikomplekse oli Saaremaal mitmeid. Neist suurim asus Saaremaal Karujärve kandis, kuhu praegu on loodud Karujärve disc-golfi rada.

Täpsemalt Ain Tähtse ja Mart Mõniste materjali põhjal

1964 aastani oli polgus 5 divisjoni: 4 tuledivisjoni (1.–4.: Maantee, Oriküla, Kallemäe, Piiri) ja 1 tehniline divisjon (5. allüksus – Karujärve?). Tehniline divisjon suutis ette valmistada 8–10 raketti tunnis. 1964.a sügisel formeeriti 5., 6., 7., 8. ja 9. kadreeritud stardidivisjonid, mis aasta lõpuks said ka tehnika (tõenäoliselt juba uued kompleksid S-125) ning muu varustuse. 1966.a osales suur hulk väeosa ohvitsere ning ajateenijaid Vietnami sõjas. 15. juunil 1968.a formeeriti polk ümber 210. seniitraketibrigaadiks. (1966. aastal moodustati vähemalt üks uus divisjon kompleksile S-200, aastail 1967–68 õppis selle isikkoosseis tundma oma tulevast lahingutehnikat ja ehitas positsioonid, 1969.a sooritas lahinglaskmise ning asus lahingvalvele.) 1968.a augustis viidi väeosa täielikku lahinguvalmidusse, seoses Tšehhoslovakkia sündmustega. Asudes diviisi esimeses ešelonis on brigaad igal aastal jälginud igal aastal üle 1200 sihtmärgi viidi välismaiste lennukite tõttu lahinguvalmidusse enam kui 250 korral aastas, sealhulgas üle 80 korra strateegiliste luurelennukite SR-71 lendude puhul. ( Ain Tähiste, Mart Mõniste: "Liiva (Levalõpme) raketibaas Saare maakonnas Muhu vallas" )

Maavarad

Kruusaaugu olemasolu on mainitud juba seoses 1990ndate aastatega. Lähemast ajast kaevandas Päelda karjääris Muhu vallavalitsus kruusa aastatel 2003–2012. Pärast kaevandamisloa lõppu uut luba enam ei taodeldud ning aastaks 2017 oli karjääri maa-ala korrastatud. Tulevikus on plaan endise karjääri ala metsastada. Suuremate vihmasadudega tekib karjäär põhja vahel kiht vett, mis meelitab ajutiselt ligi ka mõnda veelindu. See on aga siiski pigem haruldane sündmus.

Kultuur

Hoolimata piirkonna suures militariseeritusest on siin aset leidnud ka erinevaid kultuurisündmuseid alates jaanituledest lõpetades diskode ja laatadega. Selle peamine tõestus on suure betoonist vabaõhulava olemasolu ja varemed ehitatud tualettidest (tualetid jäävad laululava ees seistes kella 14 suunas). Vabaõhulaval ja selle ümbruses toimusid erinevad üritused peamiselt 1990ndate esimesel poolel. Õige pea jäi aga koht unarusse, sest rahvas seda omaks ei võtnud - küll kulutas lava pätitaldu (pätid ehk muhu keeles jalavarjud), küll puhus karjääris kõva tuul, küll puudus elekter. Muhu rahvas räägib laululava kohta järgmist:

• "Esinesime seal 1992.a. suvel koos Taani rahvatantsurühmaga jaanitulel. Hästi kuiv oli ja tolmu keeras näkku. Valatud lava kulutas päti- ja kingataldu"
• "1996.a.suvel peeti seal jaanipäeva"
• "Seal ka paar öö discot oli"
• "Rahvas ei võtnud seda platsi kuidagi omaks, ei tekkinud sellist kodust tunnet ja kuna tol ajal oli seal puid veel vähevõitu, siis oli plats külmadele tuultele avatud."
• "Minu meelest on sinna autodega ligipääs ka raskendatud. Mööda kitsast ja käänulist surnuaia teed."
• "Ei tundunud energeetiliselt õige koht olevat selliste ürituste jaoks."
• "Viga oligi selles, et endine kruusaauk. Mäletan, et noorena küll vahet polnud kus olla sai aga vanematele inimestele see koht kohe üldse ei meeldinud. Mäletan jaanipäeva kui Eesti kroon tuli. Ja mingi suvi kui seal tuld tehti oli värske hitt Dr. Alban"
• "Sel ajal olidki suured jaanituled seal kruusaaugus. Hljem kolisid Hellamaale. Ma täpselt ei mäleta, aga kas mitte algul (90-ndate teises pooles) ei tahetud siis kultuurielu Linnuse vallidele viia? Aga selle kohta tuli jälle toodutamist, et nüüd tantsivad esivanemate haual."
• "Üks puudus, mis oli kruusiaugus ja mis on maalinnal - seal pole elektrit. Kemspude jm elementaarse infra puudumine sinna juurde. Ja lava kulutas pätitaldu jah, see mure oli ka."

Tänapäev

Praegusel ajal saab aarde läheduses näha Õhuseiredivisjoni radari torni. Tornis on 2013 aastal Prantsusmaalt hangitud kolmedimensiooniline keskmaaradar Thales Ground Master 403. Radar on võimeline õhusõidukeid avastama kuni neljasaja seitsekümne kilomeetri kauguselt ja kuni 30 kilomeetri kõrguselt. Tegemist on n-ö mobiilse süsteemiga, st vajadusel on võimalik radar oma alalisest asukohast mõne tunni jooksul ära viia ja teises kohas uuesti töökorda seada ( mil.ee ).

Lisaks radarijaamale asub sel alal praegu ka Muhu Jahiseltsi lasketiir. Lasketiir jääb aarde asukohast veidi eemale ega ole aarde asukohast nähtav. Tiirus on laskmiseid korraldatud ka viimaste aastate jooksul.

Aardest endast

Aare asub vanas sõjaväe kaitserajatises. Aarde konteiner paigast ei liigu ja seda ei ole ka tarvis liigutada. Palun jõudu mitte tarvitada!