Veetsime kaunid päevad Vilsandil sõprade külalislahkust nautides. Omaltpoolt tutvustasime geopeitust ja peitsime siis üheskoos ka ühe aarde. Meid köitis ennekõike koha omapärane nimi, selle päritolu on meilegi seni teadmata. Aardeni jõudmiseks tuleb kasutada RMK poolt märgistatud matkarada, sama rada viib Teid ka teiste Vilsandi geopeituse aarete juurde, tutvustab saare huvitavat loodust ja näitab ka kätte parimad ujumis- ja lubatud telkimiskohad
Veetsime kaunid päevad Vilsandil sõprade külalislahkust nautides. Omaltpoolt tutvustasime geopeitust ja peitsime siis üheskoos ka ühe aarde. Meid köitis ennekõike koha omapärane nimi, selle päritolu on meilegi seni teadmata. Aardeni jõudmiseks tuleb kasutada RMK poolt märgistatud matkarada, sama rada viib Teid ka teiste Vilsandi geopeituse aarete juurde, tutvustab saare huvitavat loodust ja näitab ka kätte parimad ujumis- ja lubatud telkimiskohad
Nii kaua kui mina igat puud hoolega uurisin jooksis Marili aardele otsa. Pank oli ka täitsa alles :)
Pank oli alles. Leitud ja logitud. Aitäh :)
Tänud taastajatele väga äge koht ja korras aare. Kui aarde juurest tulin, lõin telo lahti ja kohe tuli blondiini logi selle sama 'Lammastepank' aarde kohta:) Väga huvitav kokkusattumus! Aitähhid aarde eest!
Tuletorni poolt tulles üritasime ratastega läheneda, aga otsustasime varsti, et sel pole mõtet. Jala saab lihtsamini. Aardeni oli kena jalutuskäik mööda rannaniidul kadakate vahel kulgevat matkarada. Tagasiteel saime aru, et olime kasutanud jupikese mingit erateed - tuletorni juurest oleks pidanud otsime õige teeotsa. Seda vale rada oli vast paarkümmend meetrit, eratee silt oli vaadeldav tuletorni poole liikudes ja siis sai selgeks ka ohukolmnurga tähendus teel. Ma arvasin, et see oli hoolitsevalt raja kõrval olevat auku tähistama sätitud.
Suur tänu peitmast! Ja tänud ka taastajatele!
Siinne parajalt kivine matkarada meenutas mulle väga Põhja-Soome matkaradu. Jätsime rattad veidi eemale ja jalutasime aardeni. Tõesti kena vaade laius siit! Alles tagasiteel saime aru, et ohukolmnurk teel ei tähendanud mitte auku teekattes vaid hoopis kellegi erateed, millest kümme meetrit kõrvalt läks matkarada. Õnneks rumalad mandriinimesed kellegi käest pragada ei saanud selle kuriteo eest. Aardega oli kõik täitsa korras, aitäh peitmast ja taastamast!
Nii palju kui seal mingeid silte oli võib neid uskuda,need pole tehtud kiusu pärast.Kui on ohukolmnurk siis võib ohtlik ka olla.Tänan.
Väga ilus loodus ja matkarada, soovitan. Aitäh peitjale ja taastajale.
Jalgrattad jätsime eemale sest tundus, et siia tulles on need vaid koormaks. Suured tänud Lepalinnule taastamise eest, vastasel juhul ei oleks ju midagi enam otsida olnud. Ning tänud peitjale muidugi!
Sõnadega tuleb jah ettevaatlik olla. Jõudsin just kiita, kuidas aare püsib ja kohe sattus see agressiivse ründe alla. Aitäh Kaupole ja Liisile aarde taastamis eest. Loodame, et keegi ikka väga vihane pole ja korduvat rünnet ei korralda.
Kaupo märkas eeltöö käigus, et aare võib olla jalutama läinud. Pakkisime kodus aardekarbi kaasa ja Vilsandile jõudes viskasime rattakorvi. Siinsetele maadele jõudes jätsime rattad tuletorni juurde ja edasi matkasime siia. Proovisime aaret leida, aga ei miskit. Hakkasime taastama ja ups, karp oli jätkuvalt rattakorvis. Egas midagi, Kaupo jäi veel otsima ja ma rändasin tuletorni juurde tagasi karbi järele. Hooldamiskatse 2 õnnestus märksa paremini, tegime mää ja jätkasime Vilsandi puhastamist.
Juba 7 aastat möödunud eelmisest ja esimesest Vilsandi külastusest. Siis sai aare kergelt leitud ja tundus ka täna kerge leid tulevat, aga tõepoolest, sarkofaag on tühi kui tühi. Saime peitja abikaasalt loa taastamiseks ja panime uue komplekti.
Kiilu juurest tulles jätkasin vaadete ja matkaraja nautimist, kuni peagi jõudsin järgmise aardeni. Kohe hakkas silma imposantne sarkofaag, mis tundus selgelt geopeidulise iseloomuga. Harutasin laiali, aga aaret polnudki. Uurisin logisid - võiks ehtne olla. Pole ka vihjet, et keegi oleks siia maailma lõppu mingit kavalat tünga ehitanud. Suhtlesin peitjaga, kes samuti kinnitas, et aare peaks olema sarkofaagi all. Ladusin selle veel kord laiali, ikka aaret polnud. Ümbruskonnas ka ei leidnud. Kui keegi oleks rüüstamas käinud, siis ta ju ei laoks kogu seda kupatust ilusti tagasi? Ehk siis mingi müstiline juhtum, kus mul on kas täielik geopimedus või on aare eriti imelikul viisil kaduma läinud. Jään järgmisi logisid ootama. Igatahes aitäh kutsumast ja nüüd on midagi Vilsandil järgmisteks kordadeks seemneks alles. Aitäh!
Mõni aare tõesti lihtsalt püsib. Karp oli küll lageda taeva alla aga kuiv ja korras oma originaal logiraamatuga. Tegime siis karbile uue sarkofaagi, puhastasime karbi ja soovime kõigile otsijatele ilusat matka
Leitud teel Vesiloole.
Tänud
Mööda matkarada kohale jalutatud.Aitäh!
Peale vaatetorni, ujumisranna ja majaka külastamist võtsime ette matkaraja. Ühtlasi leidsime kaks aaret. Keegi on peidukoha kallal jõudu proovinud. Karp sai uue koha kaks meetrit eemal loogilises kohas. Aitäh!
Vilsandi aaretest kõige lahedamas kohas, saare looja pole kuidagi kokkuleppele jõudnud milliseks see saar teha. Küll on metsa,kadakaid ja segipaisatud kõrgendikke, mida kõike on vürtsitatud paekiviga. Lahe koht.
Aastad on läinud kiiresti ja seda enam oli taas nauding sõpradele jaanipäevaks külla tulla. Igasugu Vilsandi tegemiste juurde kuulub ka meie esimese aarde hooldusretk. Tegelikult nagu polnudki eriti miskit hooldada. Natuke kuivatasime logiraamatut päikese käes ja asetasime karbi tagasi. Hämmastavalt vastupidav on aardekarp olnud.
Nuputame ja nuputame... aga siis polnudki vaja enam nuputada.
Leidsime, tänu peitjale.
Peale tuletorni külastamist asusime mööda matkarada Lammastepanga poole astuma. Kuni siiamaani olid jalad veel tossudes imekombel kuivad, siis nüüd läbi märja rohu astudes said ka varbad lirtsuma. Nulli jõudes vaatasime esmalt ühte potentsiaalikat peidukohta, kuid seal polnud midagi. Vaatasime siis natuke ringi ja märkasime karpi lihtsalt puude all maas vedelemas. Sisu oli kuiv ja korras, karp terve ning panime ta peale logimist natuke peitu. Aitäh matkarajale kutsumast!
Matka järgmine olulisem punkt asus siin. Meil läks ikka omajagu aega, et õige null tuvastada, kuid aare avaldas ennast see-eest esimesest vaadatud kohast. Sipelgad olid võimust võtnud, logisime ruttu. Aitäh!
tore leid, aitäh!
Jalutasime mööda mõnusat rajakest läbi metsmaasika ja muuluka lõksude kohale. Peale logimist viis tee sellel mõnusal saarel edasi tuletorni poole.
Tänan peitmast.
Selle saare elanikel tundub olevat iga koht, kus peab jalga käies veidi kõrgemale tõstma, kohe pank :)
Leitud, tänud!
Tuletornist tundus tee aardeni täitsa sõidetav. Reaalsuses oli see raskendatud ja kolin oli küll selline, et kohe kukuvad rattad koost. Õnneks jäid kõik terveks ja aare sai ka leitud. Aitäh!
Ratastega saime mööda kivist rada peaaegu aardeni sõita. Vaid viimased meetrid tuli läbida jalgsi. Täname siia juhatamast, vaade on siit ilus.
Peale majaka juures randumist saime kokku Maarikaga kes just plaanis tagasisõitu Atlasse. Lobisesime pisut kohalikust eluolust ja saime mõned näpunäited. Kurb, kui mõnele see eraomand ikka nii hullusti mõjub. Aardeni sammusime täpselt mööda RMK rada ja jälgisime, et ühtegi valet sammu ei teeks. Karbi leidsime kenasti ja tagasi paadi juurde jõudes teostasime mõnusa supluse. Täname peitjaid!