Küttejõu aare

Leitud.

Leitud

Vihjetest erilist tolku polnud, aga lõpuks jäi kahtlane ese ikkagi silma.
Tegelikult masendus tuleb ikka peale kuidas loodus on täiega pekki keeratud siin Ida-Virumaal.

Sumpasin läbi looduse kohale. Ei õnnestunud

No oli jah ikka otsimist lõpus. Täitsa lõpp, see aeg ka mööda läinud ja kirjeldus enam hästi ei vastanud. Aga kui lihtsalt otsimisraadiust korralikult suurendada, siis aare ise hästi leitav. Tänks.

Logitud. Aitäh!

Müttasime kohale ja panime nimed kirja.

Tänan peitmast.

Tänud aarde eest.

Veidi vaatasime siit ja sealt ja leitud saigi.
Tänud

Kaupo hoiatas ette, et siin ilmselt maastik vähe keerulisem ja tasuks tossud jalga panna. Jäin siiski plätude usku ja platserdasin kohale. Eks see pinnas hakkas jah vähe lainetama, aga sain enamvähem oma nappides jalavarjudes hakkama. Ainult paar tiiru tegid need ümber jalalaba ja taganedes, laskudes kadus korraks üks puhta jalast ära. Ka otsimine tundus lappama minevat, kuna aaret silma ei jäänud. Aga siiski, mingi ümber-organiseerimise käigus paistis midagi kahtlast ja seda näppides ilmutas ka karbike ennast. Auto juurde tagasi jõudes noppisin endalt 3 pirakat puuki. Võimalik et neid oli rohkemgi, kuna hilisõhtuse kontrolli käigul leidsin neid veel enda ihult lausa 2 tükki.

Tänud.

Minu jaoks vanim leidmata aare Ida-Virumaal.

Kaupo andis juhtnöörid kätte, et koordinaat omajagu möödas ja et kuskilt vanast logist tulevad ka täpsemad numbrid välja. 45kraadist puud enam ei kohanud, aga peale pikemat otsimist suutis Silver aarde siiski loogilisest kohast välja võluda.

Lõpuks jõudsime ka aarde juurde, sai mitut erinevat teed pidi proovitud. Algul ei saanud nullis üldse aru, kus see aare nüüd on. Aga õnneks hakkas veidi kaugemalt silma.

Tõsine võsaaare. Teekond oli vaevaline ja märg. Puude latvadest pidevalt kukkus midagi krae vahele. Null suht täpne. Viltuse puu juurest näeb aarde ära. Tänud peitjale

Tänud.

Tore, prügine ja porine koht. Turnimine meeldis.

Leitud sai kiiresti aga taastamine oli omaette kunst, tänud :)

See, mis kaardi peal märgitud teeks, osutus täna täiesti arvestatavaks tiigiks. Niisiis pidas kindlasti paika kirjelduse esimene lause - kuiva jalaga kohale ronimine kujunes tõesti küllalkti vaevaliseks. Nulli ümbruses liikumine enam probleeme ei valmistanud, küll aga koordinaatide fikseerimine. Osaliselt eelmiste logide abil jõudsin lõpuks selgelt tuvastatava peidukani, kuigi minu gepsu järgi jäi see tervelt 24 meetri jagu eemale - asukoht N59 20.763 E26 59.664 - vahest on kellelegi abiks. Lahkudes valisin "tiigi" teiselt kaldalt ringiga mineku, ehkki õigupoolest polnud see üldsegi kergem maastik, järsul kallakul üle murdunud puutüvede astudes ei puudunud palju tahtmatust suplusest :D Täitsa tähelepanuväärne küngas küll, aitäh juhatamast!

Kummaline jah, mina otsisin oma nullist ja Kaupo enda omast. Meie vahele jäi vähemalt paarkümmend meetrit. Kaupo null oli parem. Aga see koht siin on kindlasti aaret väärt. Vana tehismaastik, aheraineküngastik, millel nüüdseks juba suur mets peale kasvanud. Koha peal tundub uskumatu, et see kõik on inimeste poolt tehtud, mille loodus hakkab üle võtma.

Lähenesime lõunast ja saime 40m peale pargitud. Vist oli vanadest logidest täpsustatud koordinaat olemas ja seetõttu näitas gps aarde juures 2 meetrit. Suur geokuhi hakkas kohe silma, ainult selle taastamine võttis palju aega, ei tahtnud nõlva peal üldse püsida.

Puhkuse esimese osa üheksas aare. Ei taha seda kohta ega teekonda kommenteeridagi. Autot keerasin ringi maha maetud klaasihunnikutes nagu pärast tuvastasin, kui neid turritavaid pudelikaelu ja -põhjasid nägin. Aga hunnikutesse suundumiseks (jalgsi, loogish) oli see kõige mõistlikum koht kindlasti. Ja nägin ilmselt ära ka selle peitjate viidatud puu, oli jah üks voor eespool longustüveline olemas. Igatahes sain kivihunniku tegelikult kiiresti kätte, aga see paik oli ikka ekstra masendav.

Kõrvalepõige Suveseikluse radadelt. Kui poleks logisid lugenud, oleks vist leidmata jäänud. Kuhi jäi õnneks lõpuks ikka silma, kuigi veidi kaugemal, kui oleksime oodanud. Tänud!

Sai turnida :)

Veel üks iseseisvat elu elama hakanud aare, mille kirjeldus otsijat segadusse võib ajada. Aarde reetis korralik geokuhi :)

Natuke sai ikka turnida enne, kui õigesse kohta sain ja tops paistma hakkas. Tänud peitjale!

Leitud. Tunne oli nagu oleks prügimäele sattunud. Aarde enda ümbrus oli isegi korras

Kiire leid ja edasi Aidu suunas. Aitäh!

Aku oli viimase 4% peal, seega viimased 200m läbisin sörgiga, et jõuaks enamvähem nulli ära enne kustumist. Jõudsin tegelikult veel ühe pildigi teha nullist sinnasuunda, kuhu aare tegelikult jääb. Äkki kellelegi on abiks.

Tee aardeni pani ohkima - appi, kui jõledad on inimesed, ja appi, kui palju prügi siin oli. Turnida saime ka korralikult. Vihje ei kehti vist enam ammu ja leid tuli peale Karli logi lugemist. Lause peale, mis rääkis veel järgmisest vallist, suunasin pilgu kaugemale ja muidugi jäi karp kohe silma. Puistangu tutvustamise eest aitäh, aga no on ikka kole koht. Siin saaks mitu koristustalgut teha.

Paistab, et aeg on selle koha juures oma raske jala peale pannud. Peale selle, et siia on kokku veetud hunnik kaevandus jääki, on ka siia ladestaud hunnik prügi. Aarde ümbrus on ka aastatega vist tugevasti muutunud. Aga huvitav siiski vaadata, kuidas ida osariikides elatakse. Tänud.

Midagi ilusat siin näha polnud. Liiga palju prahti ja prügi oli igal pool, mis ei lasknud tegelikult nautida ei looduse ilu ega mängu võlu. Väikse turnimise järel sai leitud.