Kukka põllukivi

Juba tuttavas paigas ja seekord oli aare olemas. Aitäh aarde eest.

Vigade parandus 2020. aastast. Tookord otsisime kaua, nüüd oli vaid kiire leid. Aitäh!

Tänud aarde eest!

Käes!Algul tundus ,et tuleb kivihunnik ümber laduda aga natuke mõeldes paljastus loogilisest kohast.

Tänud aarde eest!
Ka see aare kenasti leitud.

Leitud. Aare korras. Täname!

Teel selle aarde poole sain infot, et olin mandril ühe aarde logimisel kirjutanud aastanumbriks 2023. Ikka juhtub :P Täna tegime siin vigade paranduse ära ja lisaks ronisin veel kivi otsa ka. Aitäh!

Kukka kivi ja Suuremõisa mõis on mulle lapsepõlvest juba tuttavad kohad, kuhu mu vanemad meid lastena tõid. Sest need kohad on seotud nende tutvumise ja armumise looga. Siiski polnud ma siin käinud nüüdseks vast isegi 30a. Mäletan, kuidas siia vanasti pidi mööda kruusateid logistama ja mööda võsa ronima.

Praegu viis kena asfalttee parklani ja parklast viisakas metsarada kivideni. Meie lähenesime mööda põlluäärt, sest põllult kostis mingeid huvitavaid hääli ja me siis keerasime kohe sinna suunas. Hääled kuulusid kahele sookurele, kes seal omavahel midagi valjuhäälselt arutasid. Algul meie lähenemist vist ei märganud, aga veidi aja pärast otsustasid koosoleku eemale kolida. Esmalt vaatasime üle põllukivi ja sealse aarde. Aare oli kenasti korras. Aitäh peitmast!

Mõnus väike jalutuskäik. Aitäh

Nii vist peabki olema, et enne väiksem ja siis peamine mürakas. Tänud

Leitud ja logitud. Sinna kivi otsa ei hakanud ronima. Täname aarde eest!

Seekord õnneks leidsin,panin punase kivi taas aarde juurde.Aitäh!

Naaberkivi juurest tulime siia. Läks aega, pidime juba loobuma, äkki jäi võõrkeha silma!

Samuti esimese ringiga ei leidnud, põhjalikuma otsinguga sai ka aare leitud. Rästikuid ei tuvastanud. Täname

Seekord oli aare olemas. Aitäh!

Matk ümber viljapõllu päädis piraka põllukiviga. Ilm tegi põllu kuldseks ja kivi soojaks - oli kokkuvõttes kuidagi cinemaatiline kogemus.
Aitäh peitmast!

Esimese ringiga ei leidnud. Teise põhjalikuma ringiga lõin silmkontakti aardega, õnneks mitte rästikuga. Aitäh!

Siin lihtsalt joppas, oli vist viienda kivi all, mille alla kiigata sai; mingit "geokuhja" küll ei tuvastanud. Tänud kivi tutvustamast!

Leidsime!

Metsa vahelt jõudsin põllule. Rukki vahelt ei hakanud otse rada rajama, vaid sammusin kaarega põlluveerest kuni üle niidetud heinamaa viis otsetee. Ehhee, otsi kivi kivide kuhjast. Eks ma teadsin, et siin nii lihtsalt ei lähe. Kõik kivikuhjad, mis minu jaoks meenutasid geokuhjasid, olid lihtsalt kivikuhjad. Mõtlesin et teen veel ühe ringi ja siis aitab. Aitaski. Sest leidsin üles. Nüüd on vihjeks - Otsi punast kivi! Tagasiteel oleksin raja ühes kitsamas kohas ussi otsa komistanud. Uuhh! Trampisin jalgu ja rada vabanes

Kuna see kivi oli teisele suhteliselt lähedal, kõndisin põllu äärt mööda kohale. Tegin kaks ringi ümber kivi, mõne koha pealt uurisin lähemalt ka, aga silma ja näppu ei jäänud midagi. Ju ei olnud õiged kohad. Kuna kive päris ümber laduma hakata ei tahtnud, kivi alla ronida ka mitte, nii ma sellest aardeleiust loobusingi. Kripeldama ei jäänud, aga mine tea, võib-olla satun siia kunagi veel, või siis mitte.

Leitud jalgsimatka käigus.Tänud peitjale.

Kolm ja pool aastat varem, minu kõige esimesel Hiiumaa geotiirul, jäi see põllukivi ainsaks leidmata aardeks kogu kaheksapäevase küllalt intensiivse tuuri jooksul.

Täna siis tagasi uue lootusega. Geokuhi oli täitsa märgatav, kuid aare jäi sellegipoolest esimesel ringil leidmata. Topsini jõudsin alles mitukümmend minutit hiljem, pärast logide lugemist. Mu meelest ikkagi mitte kõige sobivam peiduviis siin kaitsealuse rahnu kõrval. Aga skooritud!

Siia sai sörgitud juba otse üle põllu teise kivi juurest. Olin juba alla andmas, kui otsustasin ühte kohta veel veidi sügavamale kaevuda ja seal see aare oligi. Pärast tegin natuke silmatorkavama torni õigesse kohta. Aitäh!

Leitud

Leitud. Tänud!

Kolm aastat tagasi sai siin põhjalikult tuuseldatud, kuid ilma leiuta lahkutud. Seekord oli kindel plaan logi ikkagi kirja saada. Ausalt öeldes tüdinesin mina küll juba üsna ruttu kivide lappamisest ära ja olin kuni lõpuni täitsa geopime, kui kaaslasel aare juba ammu leitud oli. Aga eks ma ootasin ka hoopis midagi teistsugust. Nimed me igatahes kirja saime. Tagasiteekonnal lõikasime üle põllu ja endale iseloomulikult põdesin seal kaootiliselt vedelevate herneste tallamise pärast. Kui põld ületatud, ilmus välja traktor, mis kogu maa segi pööras. Vähemalt on see nüüd tehtud.

Marko leidis selle nõela kivikuhjast.

Tänan peitmast.

Tänud aarde eest!

Meil läks aardega nii, et ei pidanudki otsima - lebas teine kivi peal. Tundub, et (laps)mugud olid ta leidnud ja nimed kirja pannud. Vaatasin maa-ameti kaardi ja gps-i alusel, kus ta peidukas võiks olla ning panin ta kivide alla, kuid nii, et jäi paistma. Täname.