Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 1.5 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
On 1805 aasta. Teomehed, kes päev läbi põldu olid kündnud, keeldusid öisest rehepeksust. Algkoordinaatidelt leiad mõisa, kus asi läks kõige tõsisemaks. Parun üritas järsult korda majja lüüa ning tema pahameele alla sattus Kõlli Toomas, kes vangistati ja taheti karistamiseks Tallinna saata. Teised teomehed aga jõudsid tee peale ette ja vabastasid ta.
Kui haagikohtunik ja kihelkonnakohtunik kohale saabusid, et vastuhakkajaid peksuga karistada, tulid oma
kaaslastele appi ka Ravila mehed. Hüüdes: "Üks kõigi, kõik ühe eest!" keeldusid teomehed ükshaaval kohtunike ette astumast ja kohtunikud olid sunnitud neil minna laskma.
Seepeale saadeti Tallinnast kohale ligi 200-meheline sõjaväekomando. Teomeestele tulid aga appi Ravila, Ojasoo, Triigi, Kuimetsa, Habaja, Kaiu, kokku 18 mõisa teomehed. Teomehed kogunesid ja nimetasid samas tol ajal veidi üle 20-aastase, Karla külast pärit teopoisi Kõlli Toomase Eestimaa kuningaks! Seejärel marssis umbes 250 meest, kes olid relvastatud teivaste, kuue jahipüssi ja ühe püstoliga, kolonnis mõisa. Sõjalippudena kanti ees kaht teiba otsa kinnitatud särgitükki, rünnaku muusikat tegid kaks viiulit ja vanal ahjuuksel löödi trummi.
Mõisa juures avasid sõdurid teomeeste pihta tule, viimased omakorda tungisid ahelikku hargnedes peale. Võitluses langes komandoülem kapten Muskein ja üks allohvitser, 11 soldatit sai haavata. Teomeestest langes kuus meest, kolm suri haavadesse, neli sai raskesti haavata.
Kõlli Toomase tabajale lubati 50 rubla. Toomas, kes ei soovinud kellelegi juudateele asumist, ilmus ise mõisasse. Kohtus, kus mässulisi üle kuulati, paistis Kõlli Toomas silma sõnaosavusega ega rääkinud sisse ühtegi oma vabadusse jäänud võitluskaaslast. Viimaks määras kohus 32 kinnivõetud mehele ihunuhtluse ja 12 nendest saadeti koos oma juhiga Siberisse.
Leia hoone, kus teomehed enne rünnakut kogunesid.
Selle hoone seinal on mälestustahvel, leia suurim kuupäev ja väikseim kuu (teisenda numbriks)
Liigu suuremat teed pidi ida suunas täpselt (kuupäev + kuu - 4) x 0,1 kilomeetrit ja leia kaev
Otsi lõplikud juhised aarde leidmiseks!
Lisatud 08.08.2023: Jälgi, et liigud mööda teed, mis oli olemas aarde peitmise aastal.
Edu otsijaile!
Vihje: Põhjas, aga mitte kaevus. Maad kaevata ei ole vaja!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1N98J
Logiteadete statistika:
98 (86,7%)
15
6
5
1
0
0
Kokku: 125
Lõpp ootas juba mitu aastat,täna lõpuks siis logitud.Kena rada viis lõppu.Aitäh!
Väga raske oli: lumi oli küll juba madalamaks sulanud, aga see-eest tugevama koorikuga ja nõudis tööriista kasutamist. Peaaegu oleks leiuta lahkunud, sest põhjast ei leidnud midagi ja lumekühveldamine ei andnud tulemust. Poolkogemata jäi vahetult enne loobumist kaanenurgake silma ja saime nime kirja. Aitäh!
Päris pikalt vaatasin sellest aardest täiesti tundetult mööda, sest need Kaevu seeria asjad on ikka parajad pähklid olnud. Ühel hetkel hakkasin siiski piirkonna kohta infot uurima ja esimene punkt sai seekord virtuaalselt läbitud, sest on ju sellest kohast tohutult palju möödutud. Edasine oli paras peavalu, sest võrreldes aarde peitmise ajast on siin ümbruskond ikka märkimisväärselt muutunud. Mingi loogika abil mõtlesime enam-vähem edasise välja, kuid tegudeni ikka ei jõudnud. Täna siis otsustasime päeva lõpetuseks natuke asja edasi uurida. Päris mitmed kaevud sai nii lähi- kui kaugvaatluse teel tuvastatud. Aga õiget mitte kuskil. Saime kiire konsultatsiooni varemleidnult ja nii me lõpuks õige kaevu juures olime. Kahjuks olid edasiliikumiseks vajalikud numbrid nii tuhmid, et suuri vaevu lugesime sealt midagi välja. Taaskord geokolleegiga kiire kontroll, et suutsime õiged numbrid tuvastada ja kirjutasime need ka markeriga üle. Lõpu osas oli väikseid kahtlusi, et kas ikka viitsime, aga õnnestus mingile loomarajale sattuda ja täitsa lihtne jalutamine oli. Piibelehti hakkab siin metsa all ka muljetavaldavalt palju olema, seega soovitaks seda aaret lähiajal külastada. Aare oli ilusti leitav ja kuna teda nii harva otsitakse, siis sisu väheke kopitanud olemisega, kuid ei midagi hullu. Hea meel, et lõpuks see kaevusaaga otsa sai. Aitäh!
logidest justkui saime aru et oleme öigel teel aga geps jooksutas mööda ilma ringi. peitjalt saanud kinnituse, et oleme öigel teel siiski, tegime ka silmad lahti. tänud! :)
Oh sa raks, kus see oli ikka ragistamine. Kõik selle vahemaa sisse jäävad kaevud sai külastatud telefoni valgel. Hea küll, mitte kõik, elanike kaevud aedades jätsime välja. Tuleb välja , et seda kaevu meie kaardil ei olnudki. Kammides metsaääri läbi, jõudsime lõpuks õige kaevuni. Lõppu läksime teiselt poolt. Tänud
Taas yks m6istatus mis ootas pikka aega välit66de järele. Siin Kaupo kaasa tulema ei hakanud vaid ootas meid viisakalt autos. Eks praktika on näidanud jah et ei tasu alati k6ige otsemat teed m66da hakata koordinaadile pressima. See ju vana klassika et läbi v6sa ja kraavide kohale ja siis pärast sirge seljaga m66da teed tagasi :D Seekord olime siis kavalamad ja saime ka esimeses pooles sissetallatud radu kasutada. Tänud peitjale
Selle aarde juures õpetas Tarmo mulle elutõe - tasub minna väikse ringiga, siis võib leida ka teeraja. Täpselt nii oligi ja saime igavese võsaraiumise lõpetada.
Aastate eest sai esimesi vahepunkte külastada ja kodus mõtlemise aega võetud. Kuna vahepeal mul Tallinn-Tartu trassile üldse asja polnud, siis lõpu vormistus ootas tänaseni. Pärast Tarekese külastamist suundusime aarde otsingutele. Henriko jäi autosse ja meie Annega asusime teele, Anne teejuhiks. Vahepeal jõudsime hakata kahtlema aarde asukohas sest mina tahtsin minna metsa aga Anne raiesmikule. Võrdlesime omi koordinaate aga kõik tundus korras olevat. Seega tuli suunduda ikkagi metsa. Aitäh!
Mõistatuse pusimisega sai oi-kui-ammu algust tehtud, teomeeste kogunemiskoha tuvastamise järel oleks kaevu otsimisega ilmselt veelgi hoogu võtnud, aga täna pärast meeleolukat ronimispäeva tulime üheskoos asja uurima, oli ju kaevuhuvilisi mitu. Info leidmisega läks kiiresti ning läbi võsa trügisime järgmise sihtpunkti poole. Tagasitee autoni oli palju oksavabam. Aitäh!
Küll sai selle aarde noppima tulekuks ikka hoogu kogutud. Kuna täna oli ka teisi huvilisi, oli aeg küps. Algust sai juba ammu nokitud ja kuhu edasi tulla, oli teada. Ka vahepunktis läks kõik libedalt kui olime selle lõpuks üles leidnud. Kuid lõpu vallutamine osutus parajaks ooperiks. Nii tihedast võsast polnud juba ammu läbi pidanud pressima, kui see seal mis teele jäi. Õnneks ei olnud kogu tee säärane ja võis vähe kergemalt hinnata. Kuigi tagasi tulime peaaegu samast kohast, siis nüüd oleks võsa nagu peoga pühitud ja pääsesime väiksema vaevaga.
Tänud.
Oli see vast võsas ragistamine. Karl läks ees ja mina lonkisin järgi. Paaris kohas mõtlesin, et jään sinna kinni, nii tihe võss oli. Maas oli näha päris palju looma jälgi, meie paraku ühtegi loomakest ise ei näinud. Peale aarde logimist leidsime mingi täistatud väikese teerajakese mimda mööda oli mõnusam auto juurde tagasi liikuda.
See aare oli ikka pikalt plaanis aga kuidagi ei mahtunud või ei jäänud teekonnale. Seekord siis sai see spetsiaalselt ette võetud. Teomehed viisid õigele kohale, rehkendused viisid ka kaevuni aga no ei olnud õige kaev. Vähemalt sai üks mugu põõratud geopeituse teele. Tuli siis teha geokõne ja uurida, milles konks. Ja no selgus, et ega orienteerujal on keeruline aru saada õigest suunast kui see päris selles suunas ikka ei ole. Peale vihjet läks juba kergesti, õige kaevu juures tuvastasime lõpu koordinaadid ja tegime ka väikese jalutuskäigu, et nimed kirja saada. Aitäh.
Veel üks iidamast-aadamast vana mõistatus, mida aastate jooksul ampshaaval korduvalt puretud. Loomulikult õiges vahepunktis kohalgi käidud, kuid seal midagi nägemata ümbruses veel 5 erinevat potentsiaalset kohta kontrollitud :D Ikkagi midagi nägemata.
Täna käisin esimest korda spetsiaalselt hoone juures kohapeal ka :o) Igaks juhuks. Kuid targemaks ei saanud. Miski sundis siiski vanu tuttavaid kohti veelkord üle kontrollima. Alustasin kõige loogilisemast ning sain kohe hoobilt otsa peale, sest taipasin vihjet õigesti tõlgendada. Vahepunktis olid kõik numbrid üsna ähmaseks kulunud, üks puhta puudu, aga õnneks logidest leitav. Tegin paremaks ja marssisin lõppu. Praegu polnud mingit hullu võsa tundagi, võibolla suvel hakkab vaikselt maastik 2 poole kiskuma. Peidukoht veidi väsinud, aga aardekarp on heas korras. Harjumaa vanade kirstunaeladega on hakanud nii ludinal minema, et varsti võiks äkki jälle 4-5-6 uuesti ette võtta :D
Seda kaevu olin korra juba otsinud, aga ei leidnud. Juba siis tundus, et olin liiga kaugele liikunud, aga nüüd sai see ilmselgeks. Olles saanud abistavat infot, polnud aarde leidmine enam suur probleem. Aitäh!
Koordinaadid olime väljanihverdanud ja vaatamata sellel läks kohapeal aega palju aga läks. Vihje isegi segas. Aga nüüd tehtud
Esimeses punktis käisime kunagi Timmuga ära, saime vajaliku info, kuid kuna see oli natuke kulunud, siis uurisime Karlilt üle kas on ikka kõik õige. Kõik oli õige, nii et suundusime lõppu. Kuna sellel ajal oli paks lumi maas ja pime ka, siis pidime mitteleiuga leppima.
Nüüd sattusin uuesti siia ja ei jäänud muud üle kui, et tuli uuele katsele minna. Kuna lumi ja pimedus enam ei seganud, siis sain ka nime kirja.
Tänud peitjale!
Algus oli paljulubav. Lugu huvitav ja sihtpaik põnev. Loogiline koht sai virtuaalselt külastatud ja sealt vajalik info kaevu asukoha leidmiseks välja nopitud. Täna olin kaevu kandis asjatamas ja otsustasin siis selles pisut kahtlases paigas olematut kaevu otsida. Minu üllatuseks leidsingi kuusekeste vahelt kaevu. Ja kaevu juures olid lõpu juhised ka täiesti olemas.. Nüüd aga algas tõeline pein peale. No ei suutnud ma kuidagi välja veerida kõiki numbreid. Järgmistele teadmiseks, et alumine olematu number on 8. Mingisuguse sihi ma siiski sain ja kohale end murdsin läbi puukallistajate lemmikmetsa, kus valgustusraie tegemata ja metsaalune risti-rästi langenud tüvesid täis.. uhh. Aare sai leitud ja logitud, kuid igasugune tahtmine täna rohkem aardeid otsida kadus täielikult. Tänan.
Kaua aega tagasi lahendatud aare, aga kuna kordinaadid endiselt kahtlased ja asukoht veel kahtlasem siis jäigi kuni siiamaani see aare võtmata. Nüüd sai see matk ette võetud ja aare ära toodud, ega väga ei saagi aru mis sunnib sellisesse kohta aaret peitma...
No on alles selle aardega pikalt toimetatud ja mitte kuidagi pole lõpule lähedale saanud. Peale väikest suvist vihjet, et olen täiesti õigel teel, otsustasime täna siis siia vaatama tulla. Vahepunkti leidsime üles, aga mida pole on koordinaadid. Hetkel, kui otsustasime, et aitab tänaseks, saime ka nägijaks. Näha sa võid, aga vaa koordinaadid on veitsa heledaks kulunud. Natuke jõllitamist natuke fantaasiat ja lõpuks saidki mingid numbrid telefoni. Lõppu liikudes tutvustas Aino mulle kohalikke maasika kohti ja näe imet konteiner oligi omal kohal. Suured tänud mõnusa mõistatuse eest.
See aare ootas lume sulamist, sest mulle öeldi seda raske lumega kätte saada. Aga koha peal selgus, et ei olnudki nii tegelikult. Tänud peitjale.
Ei läinud üldse lihtsalt selle mõistatusega, kui aus olla, siis ise ma sellele vahepunktile pihta ei saanudki, aga õnneks oli Ergol asukoht laias laastus teada ja nii saime välitöödele minna. Õues oli juba kõik konkreetne ja saime nimed raamatusse. Tänud peitjale!
Selle aardega oli ikka parajalt jamamist. Kunagi ammu ammu ammu käisin ja tegin loendamised ja arvutused ära. Liikusin siis ka omaarust ida suunas, kuid ei leidnud midagi. Mingi aeg hiljem selgus, et ma ei tea midagi ilmakaartest ja läksin valesse kohta. Lisaks saime vihje, et mille juurest esimest punkti otsida. Kahjuks tundub, et vihjele vastav objekt on läinud ja tänu sellele ei leidnud me midagi, kui üritasime eelmise aasta viimasel päeval seda otsida. Vahepeal sain jälle targemaks ja kinnitust kohale kus peaks miskit olema. Seal ka olid numbrid olemas, kuigi mõni oli nii kulunud, et esialgu jäi mulje, et aare on 16km kaugusel. Siiski toodi meid maa peale tagasi ja enne kui jõudsime täiesti valesse kohta minna, saime õiged numbrid ka klappima ja edasi oli ainult nulli jalutamise vaev. Känd oli piisavalt suur, et paistis lume alt kaugele välja. Aare ise oli ka korras ja kergesti kättesaadav. Seal taas hea näide miks, mulle ei meeldi aarded kilekotis....kilekott oli kenast vett endasse kogunenud ja nüüd oli sellest saanud siis selline paras jääkott...võtsime jää välja, logisime ära ja panime kõik tagasi nagu leidsime. Tublid olete kes suudate selle aarde ise üles leida, ilma vihjeteta :D Meie jäime jänni :D Peitjatele aarde eest tänud!
Priidu challenge ajas meid üht peitmiskuupäeva taga ajama ning seetõttu tuli siis lõpuks ka see kolmas kaev üles leida :D.
Nu ma arvan, et see nr 3 ongi kõige pikemalt leidmist vajav aare mul listis olnud, pusisin kaevud 1 ja 2 üles leida kunagi juba 2014 ja kohe kindlasti umbes samal ajal sai (esimest korda) käidud ära siis ka selle aarde leidmiseks vajaliku hoone juures; seal, kus teomehed enne rünnakut kogunesid. Pigisse jäin toona ja kui poleks olnud täna koos Lauriga, oleksin vist jäänud nüüdki... Sest teedeskeem on seal ju kõvasti muutunud ja visadust ühte tõrksalt lahenevat mõistatust järjepanu lahendusse kangutada mul ka nii pikka omapead pole :D. Nüüd aga on igatahes kogu kaevude neliplokk üles otsitud, aitäh Hel'ile kunagi peitmast.
See on ikka tõeline PITA-aare meie jaoks. Seda sai kord lahendatud ja seejärel kaevu otsitud. Ei leidnud. Sai uuesti arvutatud, jõudsime samasse kohta, kaevu ikka ei leidnud. A me ei andnud alla ning täna olime jälle objektil ning leidsime kaevu ja leidsime ka vajaliku info. Bingo! Ning, et lõpp oleks lõpp-hea, leidsime ka selle aarde lõpuks ometi! Täname!
Korra olime Allaniga otsimas käinud, aga tookord jäi kaevuni jõudmisest ainult natuke puudu. Seekord siis nägime selle kaevu ära. Edasine teekond polnud just otsesuuna võtmisel kiita, aga tops oli vähemalt kergesti leitav. Tänud.
Korra on varemgi juba ringi tuuseldatud,kuid siis edu ei saavutanud.Seekord oli Kaupo meile geokontrolliks ja saime kah läbi rägastiku lõpuks aardeni.
Eelmine aasta ei suutnud ma seda kaevu millegipärast leida. Täna nii kui metsa pöörasin oli kaev mu ees. Täitsa huvitav leid. Tänan.
Vahepunktis on ahvatlusi palju, õnneks jäi otsitu silma. Lõpus on ikka vägev kaev. Aitäh.
Teatud kaugusel kogunemise kohast natuke ala kammimist ja lõppes edasi suunava leiuga. Kindluse mõttes helistasin Marisele. Kontrollimaks, kas ikka õigesse kohta markeriga 8 kirjutan, tänud Marisele. Karbini minnes sai korralikult liga-märga oksapesu. Tänud tänasele karbi hooldajale ja peitjale.
Läksin mina täna numbrit kirjutama aga see oli juba tehtud. Käisin ka korra veel aarde juures. Tõmbasin karbi paberiga üle kirjutasin nime ka peale. Logiraamatule panin ühe koti veel ümber ja karp sai ka suure minigripi sisse!
Oli see vist juba kolmas kord kui sai teises punktis käidud. Täna sai siis uuele katsele mindud ja natuke teise nurga alt. Ja kohe jäi kõik vajalik silma. Paraku endal ka hetkel markerit kaasas polnud aga kuna olen kohalik siis astun mingipäev sealt läbi ja kirjutan vajaliku numbri üle. Ja nagu kombeks ikka siis miks minna ringi kui saab otse. Oli see vastu seiklus. Karpi kuivatasin ka natukene varrukaga aga muidu päris heas seisus oli teine. Tänud!
Kaevuga läks ikka aega. Leides ilmnes, et üks number ei ole ajale vastu pidanud. Oletasime midagi ja läksime vastavasse punkti. Seal ei olnud midagi. Sai helistatud peitjale ning puuduv number välja selgitatud. Numbri värskenduseks vajalik jäi kahjuks puudu.
Seega järgmised: palun võtke market ning puuduolev number on 8.
Otsingute käigus sai leitud palju meeldivaid metsmaasikaid ja vaarikaid. Aitäh!
Otsisime seda aaret ka enne sündmust, aga siis saime ainult esimese punkti külastatud ja muud ei leidnud. Pärast sündmust läksime tagasi ja hargnesime. Mina hargnesin kogemata hoopis mööda metsmaasikaid täis rada ja olin omast arust kaua ära, aga kui auto juurde tagasi jõudnud, ei olnud keegi ikka midagi leidnud. Ühesõnaga aega kulus palju, aga lõpuks leidsime siiski selle, mida otsima olime tulnud. Aitäh aarde eest!
See oli ikka korralik kannatuste rada. Lõpuks suure vaevaga jõudsime karbini välja, tänud.
See aare oli mul põhjusega ignoorlistis :P Täna aga oli suur seltskond koos, kes enne alla ei andnud, kui karp käes oli ja logi kirjas. Vaevaliselt, väga vaevaliselt tuli see. Kaevu leidsime, aga seal oli üks number piisavalt kulunud ning läksime alguses valesse punkti. Seal aga midagi ei leidnud, seega tuli peitjale helistada ning täpsustust paluda. Teine variant oli juba sobivam :) Järgmistele teadmiseks - kulunud nr on 8, võimalusel kirjutage see markeriga üle. Lõpus läks ruttu, karp vedeles maas ning paistis kaugelt silma. Logi kirja ning paigutasin karbi natukene kõrgemale. Aitäh paraja seikluse eest!
Päris huvitav otsimine oli. Sai võsas ragistada, marju pugida ja kaevu otsida. Arvasime, et kaevu leidmisega sai aarde raskem osa läbi, aga eksisime rängalt. Lõpuks sai siiski logi kirja. Aitäh!
Selle kaevu otsimisele kulutasin ma nii palju aega, et selle ajaga oleks jõudnud uue kaevu kaevata. Eks kunagi tagasi.
Vanas karbis oli pisut vett ja jääd sees. Ostsin suvel karbi, aga kuhugi ei osanud seda panna. Siia aardesse sobis see hästi. Vana gripkott oli läbi, aga donotiidi abil kuiv. Panin uue gripkoti, aga see pole tugev ning võib varsti puruks minna. Kui järgmistel võimalik siis võiks korralikuma normaalsuuruses gripkoti panna. Unustasin markeri maha ja karp sildistamata.
Koht oli välja arvutatud, aga kunagi ei julgenud seisma jääda sest arvasin, et kaevu on raske leida ning mu koordinaat on möödas. Seekord jäin seisma ja edasine läks väga ruttu. Lõpuks see saaga läbi.
Matu ütleks selle asja peale kohe isver-susver! Aga Matut ju polnud... Polnud kordagi kaasas kui ma selle aarde vahepunkti otsisin kordi ja kordi ja kordi ja kordi. Vahetus mitmeid kaaslasi, tulemus ikka null. Lõpuks lõin kahtlema ka oma vahe koordinaadi matemaatikas.
Kasutasin siis ükskord juhust ja käskisin Tanelil siia sisse keerata, et las arvutab üle. See aga võttis arvuti lahti ja vahepunkt oli sealsamas kus mul. Läksime otsima, loomulikult mitte essugi. Paar korda käisin veel, oli juba hulk vihjeid ka aga mida pole seda pole.
Ükskord anti mulle tund vabaaega ja ma lihtsalt kammisin ala läbi. Täna jõudsin alles lõppu. Isver kui hea, et seda enam kaelas ei ole. Tänud, oli mu kõige pikem mõistatusaare!
Geotuuri lõpetuseks sai ka sellele saagale punkt pandud. Null oli õnneks täpne ja hoolimata lumele jäi karp kiirelt silma. Paraku oli ta oma kohale kinni külmunud. Tegin siis karbi lahti tema pesas. Seest tuli välja purk, millele oli jääkamakas külje peale külmunud. Eks katsu niimoodi keerata. Kui kaane lahti saime, siis selgus, et ka sees on jäá. õnneks oli logiraamat siiski kuivas kohas ja sai ilusti nimed kirja.
Algust sai tehtud, aga see oli esialgu ka kõik. Kui otsingud järjest enam kirvemaiku hakkasid omandama, siis jätsin ürituse katki ning otsustasin enne järgmist katset rohkem kodusele eeltööle panustada.
Hoone ja vajalikud kilomeetrid arvutasin mitmed kuud tagasi välja, aga muidugi ma tulemust kuskile kirja ei pannud ja seekord tuli otsast alustada. Õnneks läks kiirelt ja kui mõned möödarehkendamised välja arvata, siis lõpuinfo leidmine läks võrdlemisi kiirelt. Isegi tee lõppu polnud midagi hullu, aga tagasitee suutsime kõige "õigema" valida. Vähemalt oli lõbus. Aitäh.
No oli see alles kaev, upu või kõrimulguni ära. Pärast tee veel korralik kontroll, et keski sulle ennast külge pole pookinud. Kogu otsingusaagat saatis üks korralik naerusümfoonia, kus sai tõdetud, et issand kui rohelised geopeiturid me ikka oleme. Aga õnneks on ees veel tükk maad sooja eestimaa suve ja loodetavasti ka korralik arenguspurt :) Kommunaalkulude vähenemisele kahjuks lähiajal lootusi panna ei saa.
Logiraamatule sai seltsiks pandud hiiglasuur niiskuskoguja. Sobiva suurusega karpi minu esmaabi paunas kahjuks polnud.
Aitäh!
Mõistatus oli mõnus, ei olnud seda kohta varem näinud. Tänu Taivo täpsele meetrite lugemisele ja teravale silmale tuli lõpp-punkt ka kiirelt. Lisasime natuke värskust juurde. Tänud!
Oi kus ma nüüd kirjutaks, aga mõistatusaarde puhul pole seda ohutu teha, kuna kes teab, mis vihje võib välja lipsata. :) Seega piirdun vaid nentimisega: varem kolm korda otsitud ja pikalt pinnuks silmas olnud aare lõpuks leitud.
Kuna karbis ujus kogu nänn vees, millel ilmnesid juba mõned roostetamise märgid, võtsin kogu krempli kaasa ning puistasin selle järgmisesse kuivemasse aardesse. Katkisesse karpi jäi endiselt moosipurk veidi niiske minigripistatud logiraamatu, lühikese harliku ja teritajaga. Karp sai tagasi pandud külili, katkise põhjaga allpool, et üleujutust vältida. Aga korralikumat konteinerit, kui see kahekihiline värk, oleks vaja küll. Ma kahjuks unustasin kogu oma GP arstipauna koju.
Käidud ja leitud... igati meeldiv pooltund...:) ja ega elu ei peagi lihtne olema...:) aare talve ilusti üle elanu, ainult üks nurk karbi kaanel kannatada saanud ja vist pole enam päris veetihe. Teine nõu täitsa Terve...:) EV. J- poola raha:)
"Kose jalakäijate sild" FTF alustas planeerimata geotuuri (2/9). Jõudsime järeldusele tänu sellele aardele, et ilma kodutööta me mõistatusi enam ei otsi. Siblisime palju mõttetult ringi ja isegi kaevuni ei jõudnud. Vihmane ilm ei ajanud meid autost välja seda otsima. Kunagi ilusamate ilmadega võib üritada jätkata otsimist.
Sai külastatud mõis ja peale internetist õige koha välja peilimist olime mälestustahvli juures. Jätsime oma asukoha nullpunktiks ja asusime kaevu otsima. Kuna seljataga olnud pikk geopäev näitas end väsimuse märkidena, jätsime lõpp-punkti asukoha kodutööks. Seevastu linnulennult õiges kauguses avastasime ühe põhjatu kaevu, seda siis auto bensiinipaagi näol.
No ega siis neid kunagi leitud andmeid enam meeles polnud üles otsida, käisime kõrtsu juures uuesti ära. Siis sõitsime läbi väga mitmeid erinevaid teid ning lõpuks küsisime Speedylt vihjet, kas oleme ikka õigel teel ja kas Tallinn on veel kaugel? Tuli välja, et olime liiga vara teelt maha astunud. Lõpuks leidsime ka kaevu, kuid juhendeid ei tulnud ka hoolsaima otsimise peale välja. Helistasime Märdile. Selgus, et koht on õige, kuid juhend loetamatuks kulunud. Tõime autost markeri ja tegime Märdi etteütluse peale juhendi üle. Nüüd on jälle leitav. Lõppu otsisime ka ikka päris tükk aega enne, kui õige asja otsa komistasime. Andreas tahtis väga-väga kollast miilitsaautot, kuid meil polnud miskit kaasas ja kaup jäi katki. See aare võttis küll enamuse meie ajast täna, õnneks ei pea uuesti tulema. :)
See aare on meil mõlemal aastaid pinnuks silmas olnud. Lihtsalt pole tee siit mööda viinud. Nüüd otsustasime selle käsile võtta. Teomeeste kogunemise koha leidsime vaevata, käisime ka tiiru ümber hoone, otsimas selle taga olevat kaevu (Hoone taga on kaev, mitu metallist toru otsa paistab - vastus on X), kuid asjata. Ei soovinud umbes kuhugipoole minema hakata ning otsustasime aarde ka selleks korraks sinnapika jätta. Nüüd, logi kirjutades näen, et GP lehel olev ja GC lehel olev kirjeldus on veidi erinevad. Kuna meil gepsus vaid GC lehel olev kirjeldus oli, siis tuleb välja, et otsisime taga seda, mida enam pole ja mida ei peagi enam otsima. Kahju. Vähemalt infotahvli peal olev info on meil nüüd olemas. :)
Palun parandada GC lehe kirjeldus ka õigeks.
Käisime Kose-Uuemõisas poes ning siis käisime nullis, kust me loomulikult midagi ei leidnud. Ega kirjeldus seda ju lubanudki :) Siis küsisime kohalikelt, kas neil on aimu, kus vajalik koht olla võiks. Kaks esimest saatsid meid valedesse kohtasesse. Kolmas vanem meesterahvas teadis aga täpselt, kuhu me minema peame ning sealt me ka otsitava leidsime. Ma ei saa aru, kuidas selle üldse üles peaks leidma ilma abita? Edasi tegelesime mõningate sõnade kahetimõistmisega ning leidsime muuhulgas ka kaevu ning edasised juhised. Tee aardeni oli jah võsa, aga mulle täitsa meeldis, polnud ju päris kaua aega võsakat olnud. Olin pettunud, et lõpus polnud seda, mida ma seal ootasin olevat. Aga muidu väga mõnus asi. Mulle sellised aarded väga meeldivad. Aitäh!
Pärast seda läksime Tuhala poole. Nõiakaevu (kus veel kahetsusväärsel kombel aaret pole) juures tegime peatuse, sest natuke hakkas tibutama. Peagi see jäi aga järgi ning läksime edasi ja kui siis hakkas kallama siis olime me täiesti läbimärjad, ja siis tuli veoauto ja sõitis läbi loigu meie kõrval... jah, Tuhalasse me ilmselgelt ei läinud. Peagi sai ka selgeks, et ka kivikolmik tuleb seekord unustada, sest oli külm ning nii polnud üldse tore otsida. Sõitsime Kohilasse, sealt rongile ja koju :) Järgmiseks korraks peab ka midagi jääma.
Alguses käisin Kose-Uuemõisas poest juua ostmas. Oli vist tipptund, sest kassa järjekorras oli umbes 15 inimest. Jook käes suundusime infotahvlit otsima. Midagi leidsime aga see polnud see päris õige. Otsustasime kohalikega natukene suhelda. Iga kohalik juhatas erineva infotahvli juurde. Kuni üks vanemat sorti meesterahvas oskas antud sündmusest pikalt ja laialt rääkida ja suunas meid õigesse kohta.
Infotahvel leitud, arutlesime päris pikalt, et mis teed mööda antud kilomeetrid minna. Otsustasime ära ja õnneks oli tee õige ja Tanel silmas kaevu. Vastutasuks leidsin ma koordinaadid ja suundusime võssa aaret otsima. Natukene ragistamist, natukene ronimist ja olimegi nullis kohal.
Pärast seda aaret läks aga kõik metsa. Plaanid olid suured ja laiad aga vihma kätte jäime. Mõtlesime, et Tuhala nõiakaevu juures katuse all laseme vihmal mööduda. Pärast mõningast ootamist kui vihma kallama ei hakanud, otsustasime siiski edasi sõita. Umbes kilomeetri pärast hakkas paduvihma sadama nii, et jube. Varjusime tee äärde võsa vahele. Autotee äärde tekkis hiiglaslik lomp ja muidugi pidi tulema veoauto, kes kogu selle hiiglasliku lombi meile kaela valas. Pärast seda oli veidi niiske olla ja otsustasime pigem Kohilasse ära rongi peale sõita.
Teist punkti oleme otsinud ikka päris mitmeid kordi, kuid lõpuks, saades paarist logist vihjeid, mis suunal see tegelikult peab olema, läksime õige kaevu juurde ning koordinaadid olid kerged tulema. Kuid lõpp-punkti ei hakanud seekord ronima. Kuna suvel mind igasugused satikad väga armastavad, mina neid aga mitte, siis lükkasime mineku sügise peale.
See oli nüüd juba kaevu 4 või 5 või 8. Igatahes lõppu jõudsime. Selle aarde juures oli kõige lahedam võmmi auto aardelaekas. EVEJ
Õnneks polnudki metsa all liiga palju sääski veel. Tänud!
Ega me seda eelmine kord poleks saanudki leida, numbrid olid täitsa lännu. Mari oli need pastakaga kirjutanud, tema õpetuse järgi tegime nüüd markeriga kenasti uuesti. Kirjutasime karbi peale ka kõik värskelt üle ja osa teksti kribasime kogemata hasartselt Merily valge pluuse peale ka. Ei tea, kas see pesus välja tuleb või jääbki geopeituse pluusiks! Minge nüüd kõik otsima, ilus värske aare!
Kunagi ammu olen seal juba ringi kolanud ja kaevu otsinud. Nüüd igatahes kaevu leidsime, kas ka õige, igatahes täpselt lubatud kaugusel. Edasi ei saanud, no ei leidnud mingit asja, mis edasi juhataks. Viitsime seal ikka jube palju aega, vahepeal käisime ilusa jõe juures, siis jäätist söömas ja puuke eemaldamas ja muudkui jätkasime otsinguid. No mida värki?!
Seda olen mitu korda alustanud, nagu siin enne teisedki rääkinud on. Esimene punkt sai üle vaadatud, kui esimese punkti kaev veel kenasti alles oli. Aga siis oli ikka nii, et olime nõutud suunast juba tulnud või oli vaja kiirelt kuhugi mujale minna. Täna sai lõpuks teine kaev leitud ja zee pizikene puuriidake ka. Vihjest arusaamine oli väga keeruline, sest numbrid enam välja ei paistnud. Mina tänan Merikest, kes neid dešifreerida aitas (kirjutasin üle). Lõpu leidmine läks lihtsalt, mul Neerutist ja Pariisist korralik võsakoolitus käes. Aitäh!
Njah. Selle praeguseks juba ilma kaevuta hoonega polnud probleemi algusest peale, aga sealt edasi ... Väga hulk aega kulus arusaamiseks, et õiget ilmakaart ei määra mitte kaart ega kompass, vaid autonina, tuule suund ja peitja tahe. Enne selle arusaamiseni jõudmist tuli 2-3 niisamahulkumist valedes kohtades, koertehaugutamist, valve ärritamist jne jne jne. Olgu, täna jõudsime õige kaevuni. Aga seal oli juba lund omajagu ja lisaks üks bizikene puudevirn. Selle koha peal tuleb öelda aitäh, Alex! Lõpp läks mööda jänesejälgi - see elukas oli ilmselt endale numbrid kuidagi sisse lugenud ja vedas täpselt õigesse kohta. Hulk aega soojendasin purgikaant, et ta siiski logiraamatu kätte annaks - no ei olnd tahtmist sinna tagasi minna. Aga hakkama saime, nimed said kirja ja karbikaas jäi kah terveks. Olgu peitjad tänatud!