Kalendrikirjanik

1853. a sündis Paistu kihelkonnas Aidu vallas Tatramäe popsiperes Eesti rahvusliku liikumise tegelane, kalendrikirjanik MATS TÕNISSON. Ta tegi kaastööd C. R. Jakobsoni ajalehele „Sakala“, ajalehtedele „Perno Postimees“ ja „Eesti Postimees“.

Tõnissoni esimene raamat oli "Vaimulikud maasikad" (1879). Peale selle kogus ta rahvaluulet, avaldas nii laulikuid, kui mitmesuguseid käsiraamatuid. 1883. a ilmus Tõnissoni sulest populaarne kukeaabits - „Tõnissoni ABD-raamat“.

Aastast 1881 hakkas Tõnisson C. R. Jakobsoni ettepanekul välja andma kalendrit pealkirjaga „Rahva tähtraamat". 1884–89 ilmusid paralleelselt Tallinna, Tartu ja Pärnu tähtraamatud ning 1890–1916 „Tõnissoni tähtraamat", mille lisas avaldas ta ka rahvapärimusi.

Kuna kalendrite käsikiri oli koostatud aastani 1931, ilmusid need ka pärast Tõnissoni surma. Suure populaarsuse tõttu jätkati tähtraamatu väljaandmist Tõnissoni nime all 1940. aastani.

Ühes tema kalendris ilmunud seletus sõna "kurat" päritolu kohta tõi kaasa kohtukaasuse, mille tulemusena määrati Tõnisson kaheksaks kuuks Petrogradi vanglasse, kus ta 1915. a suri.

Tema haual Türi vanal kalmistul on graniitplaat tekstiga:
„Tõeütleja suud suudetakse küll väevõimuga sulgeda, aga räägitud sõnad jäävad elama ja tekitavad teisi juurde." /Mats Tõnisson/.

Aare on peidetud Mats Tõnissoni sünnikohas oleva mälestuskivi juurde.

Lisalugemist:

1. H. Raudla. „Kalendrimats ja filosoof“ (Sakala kalender, 1998)

2. (https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65849110/kilde-mats-tonissoni-eluteest-1123031853-1023111915)