Rohekaruvalve

Mõistatusega läks libedalt. Kuna Vanamõisas sai omajagu samme juba tehtud, siis lasin siin sama soojaga edasi. Lõpp oli juba enne avamist lahe üllatus. Pärast avamist aga nunnu üllatus. Aitäh!

Aare avaldus siis loogikast sain kiiresti aru aga siiski 1 jäi puudu ja päris õiget asukohta ei saanud kuigi olin lähedal. Kuna kaardi pealt tundus lihtsalt võpsik ilma teeta siis ei hakanud siin ka kirvetama aga tuleb välja, et täitsa viisakas tee tuleb aarde kõrvale :) Aare ise väga lahe, vaeva on nähtud, aitäh :)

Tänud väga laheda teostusega aarde eest!

Küll on tore mingite hüüber keeruliste mõistatustega jumalast krussi ja tossama aetud ajud vahepeal väheke lihtsamaid ülesandeid saavad. Nii hakkab lausa taas tunduma, et mõnda asja ma lausa oskan, näiteks lugeda ja kirjutada. Igatahes sai see punktike valutult kirja ja täna tundus, et oleks mõistlik oma sammud just siin täis astuda. Väheke porine ja vesine küll oli, aga kevadine värk, normaalne ühesõnaga. Kutsa oli küll nagu mudamölakas, aga õnneks enne autot oli väheke puhtama põhjaga kraav, kus ta natuke ontlikumaks sai. Põhjalikum puhastus toimus muidugi kodus, kevadised koerapidaja rõõmud. Tänud peitjale mõistatuse ja toreda aarde eest.

Tore mõistatus ja eriti uhke aare!
Aitäh!

vaeva oli nähtud palju, tänud pühendatud panuse eest

Selle päeva viimane aardeleid, seda tänu Allanile. Kohapeal oli esialgu nõutus, aga katsetades avanes aardelaegas ja see vaatepilt oli ilus! Suur tänu ilusa aarde eest peitjale! Ja suur aitäh Allanile, tänu kellele me sellest ilust osa saime!

Tegin koos Tiiu ja Mardiga väikese jalutuskäigu ka selle aarde juurde.Kohapeal oli veidi pusimist,kuid lõpuks saime logiraamatule ligi. Igati kena teostus,aitüma peitmast

Elamu koordinaatide kättesaamine oli kordades lihtsam kui kohapeal hoonesse sissemurdmine. Siin saab lihtsalt puudulikku lugemisoskust süüdistada. Kohalikuna teadsin täpselt kuskaudu sinna kõige lihtsamini ligi pääseb seega nulli väntamine ei ole mingi probleem, eriti veel kui kõik lombid on jääs. On ikka vinge elamu isegi tuled põlesid veel ilusasti.

Auto jäi tee äärde ning tegime jalutuskäigu. Täitsa tore. Lõpp oli veidi ootamatu, aga saime siiski hakkama. Tagasi saime veidi paremat rada pidi nagu geopeituses kombeks. Tänud aarde eest!

Peale admini lähetamist (rongi peale, kuhu mujale) otsustasin pikema jalutuskäigu ette võtta. Sest ilm on helge ja silmgi (saaks) selge(ks). Kõmpisin raudteejaama parklast esimese aardeni 1.2 km ja teiseni 2 km. Seejärel tulin täitsa planeerimatult ka siia. Mõnusalt mahe 8 km geokõmp sai kokku 4 leiuga.
Nullis - kui kohe ei avanenud - meenus, et eile oli sellest aardest ju seltskonnas juttu. Kas tõesti vaja AA-patareisid.. Õnneks polnud, lugeda oli hoopis vaja! Kui see oskus omandatud, avanes ka salalaegas. Ossam-tossam, über alles! Aasta Karu ja Aare vaatasid vastu. Nummid ja kiiiduväärt. Kindel AA kandidaat juba aasta alul leitud. Aare parimas korras. Lisasin pastapliiatsi. Tuhat tänu peitjale!

Selle aarde lahendamisega läks aega, tegelikult midagi keerulist polnud, lugemis oskus vajab lihvimist. Aare töötas kenasti. Pimedas oli eriti ilus. Tänan

Aitäh aarde eest!

Tore suur aare nunnuka aardevalvuriga.

Tänan peitmast.

 1 

Eelluure ütles, et autoga saab päris lähedale kuid tegelikult oli viimane tee lumevaiba all ning meie valisime teise tee. Auto jäi suurema tee äärde ning jalgsi tuli vast km kanti üks ots. Tee, mis autost vaadates oli täitsa puhas, osutus parajalt mudaseks. Õnneks kraavilaadse toote ületamiseks leidus aarde lähedal sobiv koht ja siis saime juba uhke meistriteose kallal toimetama hakata. Väga lahe asi valmis meisterdatud - kiitused! Tagasiteel leidsime lumel ukerdava päevakoera, kellest Ingal hakkas kahju ning keda ta kaasa tahtis võtta kuid suutsin siiski veenda teda päevakoeraröövi toimepanekust loobuma. Tänab väga palju!

 1 

Õhtu viimaseks aardeks jäi kodulähedane. Peale lahendamist oli mul selge, kust poolt läheneda, aga kui kaugele neljarattalisega saab, see oli teadmata. Kaardimaterjal andis pisukese lootuse peaaegu drive-in’iks, aga kohapeal oli selge, et selle hetke ilmaoludega ei tule see igatahes kõne alla. Teine valitud variant polnud aga ka sugugi paha ja viis meid ca 300 m kaugusele aardest. Mõned märjad takistused teel olid kahejalgsetele ületatavad – olime nendega sel päeval juba palju silmitsi seisnud. Kogukonna mitteteadaoleva liigina, lad.keeles ursa pes, oli mul igatahes tore kohtumine lambivalguses ;). Uhke töö, aitäh peitjale!

Päeva lõpuks otsustasime vaadata, kui lähedale sellele aardele sõita õnnestub. Parklast jäi aardeni vaid veidi üle 200 meetri ja isegi mingi teelaadne toode läks. Proovisime õnne. Kohati oli metsaalune küll vesine, aga sellega me olime täna juba harjunud. Kui nulli jõudsime, siis oli seal vaid üks kidur kuusk, suurest aardest ei haisugi. Lõpuks jäi pimeduses eemal mingi kast silma, aga paraku oli lai kraav meie ja kasti vahel. õnneks polnud kraav kuigi pikk ja sai ümbert minna. Kasti avamine läks sujuvalt, tutvusime valvuriga ja panime end ka külalisteraamatusse kirja. Tore punkt väsitavale geopäevale. Aitäh peitjale.

No selline asi sellises kohas. Ohhetamist ja ahhetamist jagus tükiks ajaks.

 1 

Nädal tagasi liikusime aarde nullpunkti kandis ning põhjalikult kirjeldusse süvenemata sai seda paika külastatud ning arvatud, et seal see rohekaru midagi valvab. Kohapeal selgus, et see objekt tegelikult ikka valvamist ei vaja, vaid toimetab edukalt ka ilma valveta. Seejärel lugesime kirjeldust põhjalikumalt ning sai selgeks, et polegi välimõistatus. Lahendasime siis käigult selle ära, aga ei viitsinud enam kaugemale seiklema minna. Täna, lähedalasuvaid aardeid külastades põikasime ka siit läbi ning tõesti oli üllatus päris suur sellist aaret leides. Kui mõistatuse osa oli ehk veidi krüptiline, siis aare ise on ikka väga konkreetne. Muidugi saab aare meilt ka pöidla. Aitäh!

Tänud aarde eest

 1 

Väga tore karuteemaline jutustus ja sinna põimitud mõistatus, mis sai peale avaldumist kohe lahenduse. Nüüd oli aeg ka Rohekaru üles otsida. Väike kaarditöö ja otsustasime sõita nii lähedale kui võimalik. Polnudki väga keeruline. Kohapeal ootas ees vägev aare, pole ammu nii kapitaalset kasti näinud. Veel natuke nuputamist ja saime ka logiraamatule ligi. Tõesti tubli töö selle aardega tehtud, ilmselt peab eeskätt poolmugust Karuisa tänama ;)

Nime järgi ei osanud midagi oodata, aga kohapeal oli ikka tõeline vau-efekt. Väga lahe teostus, eriti pimedas! Sildid külge :)

 4 

Nagu juba lubatud - Geokarule, aga põhiliselt siiski endale, siis läksin täna vaatama, kas Rohekaru on oma looja(te) nägu. Oli küll. Hämmastav sarnasus oli! Poleks teadnud, et tegemist on aardemõmmiga, oleks arvanud, et Geokaru istub mingil täiesti seletamatul põhjusel lihtsalt keset metsa kastis mitme-setme luku taga. Nagu Päkamaailma Päka, keda me ka hiljuti läbi trellide vaatamas käisime. Kas äkki on mingi uus ümberkasvatustrend levimas? Võibolla näeme täna Tartus avaldunud Breaking Bad aarde näol ka kongis või ahelates istuvat Aaret/aaret? Ei tea - pole veel jõudnud lahendama hakata, aga eks paistab millal me sellele halvale teele jõuame. Aga karu oli nii nunnu ikkagi ja tema ei teadnud miskit Päka kadedusest ega Walteri kokandushobidest. Kleepisin oma nime logiraamatusse ja tegin Rohekarule paarkümmend paid - las annab need Geokarule edasi - tubli töö ikkagi - hingel hakkab vaadates hea, silmal ilus vaadata ja suunurk hakkab edukalt gravitatsioonile vastu punnima - mida muud ühelt aardeleiult veel tahta! Teel Rohekaru juurde nägime, sadakond meetrit enne kohale jõudmist, kolme metskitse - kes patseerisid võrdlemisi väärikalt puude varju, et sealt meie pihta vargseid pilke heita. Ehk siis - mida iganes see Rohekaru ka ei valvaks, siis samamoodi valvatakse ka teda ennast. Teen ettepaneku avaldada uus ja Rohekaruga suuruselt ja kvaliteedilt samaväärne aare nimega Pruunikitsevalve.

Sellel lootusrikkal toonil lõpetades, väga tänades, tervitades ja käpaga lehvitades - 1 Päikesekaru (tuntud ka kui Cat1berg)

 1 

Kui juba Nõvalt koju sõita, siis jäävad ka need kolm Keila aaret hästi teele. Kodutöö oli hästi tehtud, koordinaat olemas ja õige tee ka teada. Jalutasime kohale, natuke sügasime kukalt ja siis ohhetasime selle teostuse üle, seda küll ei osanud oodata. Aitäh peitmast ja loodetavasti ikka ka kestab, siin metsas ju võiks küll.

Aitäh aarde eest. Täitsa uhke kast.

Tänud toreda aarde eest! Hugo poolt veel eraldi tänud.

Kui aare avaldus sai kohe lahendatud ja lähenemistee vaadatud,nii saigi 40m peale sõidetud.Ees ootas meid Rohekaru oma koopas,isegi valgust näitas.Väga uhke,Aitäh!

Neljarattaline purjetas üle lainete treppi. Kui uhke roheline meid siin ootas. Tänud meistrimeestele.

Täna oli vaja logida suurt aaret, seega võtsin suuna rohekaru juurde. Kast on siin tõesti suur ja sisu uhke. Lemmikupunkt GC-s antud. Palun veel selliseid suuri aardeid!

 4 

Karud on mulle hingelähedased üsna mitmel moel. Tegelikult tunnen kohati, et peaksin vist ise ka talveund magama. Noor Geokaru pole oma graafilisi võimeid laiemale kogukonnale siiamaani veel põhjalikumalt tutvustanud, aga tema kiirust, taiplikkust, vaistu, müramisisu, valjut häält ja laia haaret oleme juba korduvalt kogenud. Karude suguseltsis siiani tundmatu Ursus viridis jahmatas geoteadlasi päris mitmel moel. Uus haruldane liik, suurus, geopeiturite jaoks ainuõige karvkatte värvus, salasissepääsuga territoorium, valvatav südamerõõm, nunnumeetri näidust ei hakka rääkimagi... minge vaadake ise! Aitäh suurepärase teostuse eest, kõik tublid sildid tulevad ka külge kohe!

 3 

Õhtuks oli kerget tuulutust vaja ja nii ma otsa siiapoole keerasingi. Üritasin kll kodust poissi ka kaasa meelitada, aga seekord ei võtnud ta vedu. Takkajärgi muidugist kahju, sest see mis seal ees ootas oleks talle väga meeldinud. Aga eks ongi põhjust korduvvisiidile tulla :D. Eks ta sügeles tegelikult juba avaldumisõhtul aga täitsa tore oli esmaleidjate logisid lugeda. Nendest oli lausa niipalju kasu et sai täna ise ka draivinn sinna sooritatud. Kes teab muidu oleks vbl ise ka esimese valikune seda suurt veetakistust seal trotsima pidanud :D Aga lõpp oli muidugist yliäge. Haarasin ise ka kodust patareisid kaasa, aga kohapeal selgus et vähemasti mõneks ajaks nende pärast muretsema ei pea. Peitjale igastahes kiitused sellise vägeva aarde eest. Aitähhid

 1 

Aitäh aarde eest!

 7 

Jumal tänatud, et ma täna reageerisin. Väga põnev oli! Catiberg sättis ennast kaasa, aga ütles kohe, et kuhugi võssi ta pimedas ei roni. Sobib ainult drive-in. Lõpuks tuli välja, et oligi drive-in, aga kõik see selgus hiljem.

Stardikohaks valisin Vasalemma Külaraamatukogu parkla. Tahtsin olla võimalikult lähedal sirutusele, nii igaks juhuks. Kuna Roman oli ka Vasalemmas, siis andsin teada kus olen ja ta oli nõus samasse parklasse tulema. 19:00 hakkasime rongis nulli poole liikuma, kuna olime perimeetrist väljas. Kui jõudsime rohelisse tsooni, siis tõmbasin auto kõrvalteele ja andsin Romanile teada, et nüüd hakkame mõistatust lahendama. Catiberg oli mingid numbrid paberile pannud, lasin kaks kombinatsiooni kiiresti läbi, mõlemad valed. Pidime kirjelduse uuesti rahulikult läbi lugema. Tegime mõned parandused ning catiberg lasi kontrolli põhja. Selle aja peale oli Roman ka vist koordinaadid juba kätte saanud. Tegime välkkoosoleku lähenemissuundade teemal. Koosolekut pidevalt läbinud kraavide teema hirmutas catibergi päris ära ja ta andis loa meile lõppu minna ilma temata. Otsustasime autod parkida turbaraba juurde ja sealt aardeni jalutada. Hiljem selgus, et uuesti suurele teele välja pöörates sõitsid meist mööda M&M. Nende liikumist takistas ühel hetkel rong ja seisime siis seal, kolm geoautot järjekorras, tõkkepuu taga (ega ma polnud 100% kindel, et need nemad on, pigem umbes 50%). Kahtlane auto pööras kohe vasakule. Mina jäin meie plaanile kindlaks. Turbaraba servas pani Roman kummikud jalga, mina lootsin saabastega läbi ajada. Catiberg jäi kõrsikuid nosima.

Jalutasime siis rahulikult nulli poole ja veendusime otsuse õigsuses mitte autoga edasi liikuda. Pimedal ajal, tundmatus kohas, kahtlasel teel võivad mõned peiturid sõita, aga mitte meie. Üllatus oli suur avastada veidi enne aaret peitjate auto. Sealt edasi läks kergelt. Metsa vahelt paistsid veel mõnede otsijate tuled(M&M). Päris aru ei saanud kas nad on juba kohal või ei. Pärast tuli välja, et nad on teisel pool vett täis kraavi. Kuigi mul suunas geps alguses ka sinna, siis lõpuks meil ikkagi vedas, sest olime õigel pool kraavi. Niimoodi jõudsingi mina esimesena seda vägevat värgindust uurima. Lõpuks kui kõik kohale jõudsid, saime teha tiimitööd, et logiraamatuni pääseda. Tegin karupojale natukene külma ja hüüdsin, et saime STF-i, tunk on eile nime kirja pannud. Pärast andsin talle selle nalja eest kompensatsiooniks 500 eurot. Ehk siis lõpuks tuli kohale neli karu. Hea emotsiooniga pandi {FTF}-ile oma käpajäljed alla.

Natukene veel urisesime seal, jõime glögi ja krõbistasime piparkooke. Hea meelega tulen valgel ajal siia koos catibergiga tagasi. Tore seiklus oli ja üks igavesti tore asi on metsa üles pandud. Kindel FP! Suur aitäh!

 6 

Kuigi eilsel sündmusel sai kuulda, et aare ilmub Kuusalu valda, siis tegime vihjekaardiga veidi maamõõtmist ja jõudsime järeldusele, et Laitse kant on startimiseks parim. Seda, et me stardime täiesti ettevalmistamata, värskelt piparkoogiküpsetuselt tulnuna, ei osanud me oodata. Õnneks banaanimobiilil kiirusega probleeme polnud ning pigem oli oht, et Järveoja ei suuda kaarditööd piisavalt kiiresti teha. Lause “patareisid võib vaja minna” tuli täpselt Vasalemma Meie poe ees ning kurv tuli plaanitust järsum. Õnneks oli pood pühade eel veel lahti. Sealt edasi jäime Kulna rongipeatuses porgandi taha, kusjuures olime stardipositsioonil esimesed, nagu pärast välja tuli. Kõva kiirreageerimine ikka - kogu seltskond ootab punase tule taga. Meie aga valisime tee, mis jäi ka peitjatel ette ennustamata. See muidugi polnud õige 2.0 maastik, mis tõi mitu kurjemat sõna huulile. Täpselt kohakuti aardega jooksime kokku teise reageerimistiimiga ning siis läks kohe väga palavaks, et suurest veetakistusest üle saada. Lõpuks karuisa halastas ning pani tunneli lõpus valguse põlema ning jõudsime kastini. Kuna kaks esikülalist alles avasid laegast, saime ka meie kaasa lüüa ning poolõiglaselt end kell 19:48 {FTF} reale kirjutada. Aare ise oli igati märga matka ja võssi väärt - ökokaru oli väga muhe. Kuulasime juttu aarde valmimise osas ning muljetasime ka muud geoloba, asja juurde käis ka maitsev glögi ja piparkook. Tagasi banaanimobiili juurde saime juba peitjapere taksoga - väga täname! Ja muidugi kestvad kiiduavaldused peitja(te)le! Sobis enne pühadesöömingut nagu rusikas silmaauku!

 6 

Kes seda karu juttu siis usub… Ühesõnaga, paigutasime end Laitse-Kaasiku kanti ankrusse. Avaldudes võtsime suuna nulli poole, mõistatust lahendasime sõidu ajal. Koordinaadi saime teise katsega roheliseks. Vasalemma poest sai isegi patareid soetatud, sest kellel on aega kirjeldust korralikult lõpuni lugeda. Seejärel panime oma parkimispunkti paika. Sellele järgnes pikem jalutuskäik. Edasi tuli veetakistus, mille ületamiseks sobivat kohta otsisime jupp aega, vahepeal nägime juba tulesid teisel pool takistust. Lõpuks saime sobivast kohast üle, liitusime seltskonnaga ning ühise koostööna saime kasti lahti ja nimed kirja kell 19:48. Logiraamatu järgi {FTF}. Karupoeg ja karuisa kostitasid piparkookide ja kuuma glögiga, et keha soojaks saada. Sellega probleeme polnud, aardeni jõudmine võttis juba naha soojaks. Kokkuvõttes äge lahendus, oli väärt tulemist!

 7 

Tere, Karu (see roheline)! Päikesekaru kutse peal oli selgelt kirjas, et vaja Tsitresse minna. Seega päikesekaru läkski Tsitresse kongressile. Aga tegelikult mind kohutati õudsete kraavidega ja ma jäin ka neid uskuma. Täna on mul nimelt kõigeuskumispàev. Oleks keegi öelnud 800 m, keskmiselt porine tee, siis ma oleksin ikkagi tulnud. Aga ma olin täna selline lahja geoprodukt - palun vabandust! Tulen teinekord valges ja vaatan peitja autoportree näojoonte kattuvuse oma silmaga üle. Herki maksis vist juba kohale mitte ilmumise trahvi ära ka.

Lugupidamisega - Päikesekaru, tuntud ka kui Kassimägi