Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Raplamaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Velise mõisa on mainitud ajalooürikutes juba 1264. Seega on ilmselt tegemist ühe vanima Eesti territooriumil olnud mõisaga. Tõsi küll, tol ajal oli tegemist vasallilinnusega ehk siis kindlustatud mõisahoonega. Mõisa hooneid on hävitatud mitmel korral, viimati põletati peahoone Velise vabariigi sünniaastal, 1905 ja varemed tassiti laiali ehitusmaterjaliks. Tänase seisuga pole seal säilinud muud, kui korrastatud park ja mälestuskivi.
Meid aga huvitavad Velise mõisa viimaste omanike matusekabelid. Aarde koordinaat juhatab sind hästisäilinud matusekabeli juurde, kus leiad hauakivi parun Bogdanile ja parun Borissile. Uuri seda kivi ja tee kindlaks kaks arvu:
Kivil on pisut tsiteeritud kedagi Matteust. Millisest peatükist on tsitaat? See arv on X.
Mis on kivil oleva alumise kahe aastaarvu vahe absoluutväärtus? Lisa sellele veel 43, see on Y.
Aarde leiad, kui alguskoordinaadi põhjalaiuse minutitest lahutad Y tuhandikku ja idapikkuse minutitele liidad X tuhandikku.
Arvutustel kasuta koordinaatide kuju DD MM.mmm
NB! Midagi lammutada ei ole vaja ja ei tohi. Sammal jäta samuti rahule.
Vihje: pole
Lingid: http://www.suveseiklus.ee/?pagename=2008-3#8318
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 94/217 |
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (2), soovitan (2), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1F4F7
Logiteadete statistika:
122 (93,1%)
9
1
1
0
0
0
Kokku: 133
Jupp aega oli ühe pikema geotuuri isu. Kaupo pani nädala sees plaani paika, ärkas L hommikul kl 5, tegi süüa ja mingi hetk meelitas minu maast lahti. Unesegasena taarusin autosse ja kl 6 startisime tuurile. See oli esimene leid. Korraks tegi natuke nõutuks, aga kui suuremat perimeetrit kaesime, siis leidis Kaupo aarde üles.
Aitäh huvitava ajalooga paiga tutvustamise eest!
Suvel käisin (M) mälestuskivi juures ära, aga ei M ega T saanud geokontrolli korda. Täna mööda Via Balticat liikudes tegi kaardilugeja M veel ühe katse ja voliaa: pihtas-põhjas! Tagasiteel pealinna käisime kohapeal ära, imestasime ja ka vaidlesime, aga 10+m kauguselt aarde välja võlusime. Pimedas on abi lambist ja ronimisest. Aitäh!
Rattaretkel tegime lõuna ja otsisime aaret. Metsik floora jäi võitjaks.
Kunagi sai nullis käidud ja infota lahkutud, hauakivid loetamatud. Sai koju mindud, natuke mõeldud ja välja mõeldud. Täna uuesti seal kandis olles sai logitud. Tänan
Üks kaua oodanud multi, mille lõpp oli kaardile valmis sätitud. Tahtsin autoga aardeni trügida, aga umbes poole maa peal andsin alla. Otsustasin, et login aarde ära ja siis vaatan, kuidas minema saab jälle. Aare ei tulnud välja päris esimesest vaadatud kohast, aga midagi keerulist ka polnud. Kui nimi kirjas, suundusin auto poole tagasi ja pidin tõdema, et ümber pöörata pole võimalik ja tagurdasin suurele teele tagasi. Aitäh!
Mõistatus jääb minu poolt lahendamata. Loopisin kirvest ja saingi geokontrolli roheliseks, 10m täpsusega. Kohapeal läks aega ja kui leitud siis tegin ka aardele kerge hoolduse ja jätsin karbile mängu kirjad. Tänud peitjale aarde eest!
Aitäh peitjatele!
Huvitav koht, aga mul oli numbrite kättesaamisega juba raskusi. Eks aeg teeb oma töö selle kiviga.
Seda täppi oleme talve jooksul pidevalt kaardil vaadanud ja ikka on kõhklused ja kahtlused, kas ikka on talvel mõtet otsima minna, saanud võitu. Hiljutine leiuteade aga andis lootust, et nüüd juba võiks proovida. Tehtud-mõeldud. Nulli piirkonnas jäi kivi kiirelt silma ja vajalikud numbrid said tuvastatud. Edasi tuli kogu oma koolitarkus mängu panna, et geokontroll roheliseks saada - no ei ole see liitmine ja lahutamine nii lihtne ühti kui algklassides tundus ... Lõpuks kontroll halastas meie peale ja kirvest polnud vaja viskama hakata. Oli täitsa tore lumine astumine, kindlasti mõnusam kui kevadel poriga. Hea trenn jälle tehtud. Tänud peitjale siia kutsumast ja kohta näitamast!
Kunagi ammu-ammu, ilmselt 5+ aastat tagasi, olin siin käinud. Hoolimata sellest, et tookord olime äärmiselt rohelised, tekkis kohe ka õige mõte, mis seekord ka rohelise geokontrolli näol kinnitust leidis. Siia metsavahele polnud veel info kohale jõudnud, et (meteoroloogiline) talv on läbi! Kabeli juurde sammusin kellegi jälgedes kohati nii, et sain saapasse lund, tagasi ragistasin juba läbi lumevaba metsa. Hämarduvast valgustasemest hoolimata (ja tänu eelnevate otsijate abile), oli info kiirelt leitav. Võtsin teadmise kaasa ja läksin tagasi autosse arvutama. Juhuks kui juhtub nii nagu alati, kirjutasin ka Annile nendest tuhandikkudest. Ühel meist õnnestus kontroll saada roheliseks, teisel mitte. Aga tuleb öelda, et palju puudu ei olnud ka!
Lõpp oli minu jaoks täiesti uus koht. Nagu aarde lähistel lugesin, siis ka teistel oli tükk tegemist, et end lumevaibast läbi murda. Täitsa läbi kohe võttis. Õnneks tagasitee oli sellevõrra kergem, et sain kellegi (ei-tea-kül-kelle) tiira-taaratavates jälgedes tagasi autoni. Õnneks aare tuli peidust ruttu välja ning lõpu kohta pean nõustuma, et on lumega_leitav. Algusega on kindlasti teistmoodi aga selleks korraks vast lumi enam alguse leidmist kedagi ei tohiks segada ka. Aitäh! (1057) EVEJ
Tegime täna selle multi ära. Oli üllatav koht, kuhu esmalt jõudsime. Jalutuskäik krõbeda koorikuga lumisel teel ja roosa loojang. Väga kena oli! Aitäh!
Tekst oli nii kole keeruline, et proovisin teha asju kõige lihtsamalt ja võtta arve kõige loogilisemalt. Erilist usku ei olnud ja üllatus oli suur, kui sain esimese katsega pihtas põhjas.
Lõppu suundumine polnud lume tõttu kõige kergem. Hetkega leidu ei tulnud ja sai tutvutud logidega. Panime mõned asjad kõrva taha ja 10 minutiga leidsime aarde üles. Aitäh!
Selle aardega läks m6nes m6ttes ikka jube okkaliselt. K6ige pealt valisime vale lähenemistee ja sai saapad korralikult lund täis. Siis oli korralik numbritem6istatamis voor ja kaarti vaadates oli juba korraks tunne et l6pp jääb järgmist visiiti ootama aga 6nnex siiski tuli otsus ikka l6pp ka ära v6tta. MIne sa tea millal siia jälle tagasi satume. L6pus oli ka korralik pimesikutamisvoor ja eks k6igil oli vaja ikka k6ik kohad läbi käia ja poleerida et siis kolmas otsija leiaks sealt kust kaks ei suutnud leida :D L6pp hea k6ik hea Tänud peitjale
Tükk pusimist oli selle aardega. Mälestuskivi leidsime, aga küsimused tundusid nii segased, et mitu korda lugesime ja ajasime näpuga järge. Õnneks kambaga on püsivust ja kannatust rohkem ning saime ka õige vastuse. Ega lõpuski kergelt läinud, aga lõpp hea, kõik hea. Tehtud.
See tegevus siin selle aarde kallal kippus korduvalt lappesse minema. Juba lähenemistee, mis tundus igati suur ja lai, osutus valeks ja tuli ikka ka läbi võsa ragistada. No ja see andmete töötlemine. Ma oleks sellel hetkel nagu kiviga pähe saanud ja ei suutnud isegi A-d ja B-d ritta seada. Kambapeale saime õnneks kolmanda katsega geokontrolli roheliseks ja võisime teekonda jätkata. No ja see lõpp ise veel kippus kõige rohkem aega neelama. Nii mõnestki varemleidja logist oli silma jäänud, et kiire leid, aga meie pusserdasime seal ikka korralikult. No ja kuskil vähe eemal oligi siiski üks koht, kus Tarmo asja uuris ja pärast seda mina veel ülegi kontrollisin. Ja kui Merle lõpuks asja üle vaatas, saime selle saaga lõppenuks lugeda.
Tänud.
Mäletan hästi meie esimest korda. Olles alles mõned kuud geopeitusega tegelenud. Tulemust, millega geokontroll rahule ei jäänud ja käisime pimedas kirvetamas arvatavas kohas. Jube õudne koht oli..Tookord ei leidnud miskit, sest ei teadnud me ju,kas üldse see koht on õige. Täna tulime tagasi. Ikka ei miskit, sai veidi asukoha kohta uuritud, et kas ikka on õige. Tegime endale selgeks, kuidas see arvutskäik välja näeb.. Täitsa õige koht oli, lihtsalt null on täitsa metsas. Huhh, leitud. Tänud ikka
Teel null jäi huvitav paik silma, mis osutus hiljem ka külastamist ootavaks paigaks.
Nii tore, et kivil on vajaliku info kohad kenasti geopeiturite poolt samblast puhastatud. Tänu sellele sai peale väikest mõtisklust arvutamise loogika üle täitsa loogiline lõpp paika pandud. Lõpus avaldus aare alles otsimise ringi üsna suureks tõmbamise järel.
Tänan peitamst.
Sai veidi jalutatud ja ka aare leitud, täitsa tore, aitäh :)
Oi-oi kui raskelt see aardeleid meile tuli. Esimeses punktis ekslesime natuke niisama märkamata ühtegi mälestuskivi, millelt infot hankida. Lõpuks ei-tea-mitmendat ringi avastasime äkki, et seisame sellel peaaegu peal. Tore, et ikka tublid geopeiturid aeg-ajalt seda kivi uurimas käivad ja seal olevat teksti puhtaks kraabivad. Muidu oleks see tahvel juba täiesti loetamatu ja paksu rohu sees ka praktiliselt märkamatu. Aga meie olukorda see kivi leidmine eriti ei parandanud, sest arvutamisega me hakkama ei saanud. Mingi oletatav punkti saime kätte, kuid geokontroll seda heaks ei kiitnud. Siis hakkasime lihtsalt loogiliselt mõtlema, et kus see lõpp siis olla võiks ja kirvetasime end sinna kohale. Ilus tee oli metsaveotehnika poolt päris hulluks porimülkaks muudetud, kuid kohale me saime. Tundus täitsa lootustandev paik, kuid peale esimest tiiru ja nina igale poole toppimist aaret ei leidnud. Siis tuli äkki üks mõte, kuidas esimeses punktis saadud infot ja kirjelduses olevaid tehteid teha, ja voilaa, geokontroll oligi roheline. Nüüd oli juba selline tunne, et aare praktiliselt leitud. Lihtsalt läksime õigesse kohta ja võtsime karbi välja. See leiurõõm oli küll õite magus. Ja milline eeskujulik aardekarp ja logiraamat, nagu oleks eile peidetud, mitte rohkem kui 10 aastat tagasi.
Oli väga mõnus seiklus ja olime endaga väga rahul, et poolel teel alla ei andnud ja ikka lõpuni pusisime. Aitäh toreda aarde eest!
Esimeses punktis sai jaanilaupäeval käidud, kuid arvutustega sai veidi pambusesse pandud, ragistasime niisama seal metsa all ning põlluservas. Kodus uuesti arvutades tulid juba õiged numbrid. Täna siis auto maantee äärde, veidi jalutamist ning lõpus läks kiirelt. Peitjale tänud siia juhatamast!
Täna lõpuks andis lootust, et ka Pärnu lähiasundus saab vihma ja äikest. Äi saanud. Hobuseraua kujuliselt kõmistas ümber ja meile ei tilkagi vett ega killukest välku. Lämmi ja äikseelne oli ikkagi, vahva seegi.
Kuna Pärnus on lahja seis peitustega mida otsida ja äike vaibus ka ära mida vaatama sõita, siis meeleheites jõudsime multini.
Sõites siiapoole oli aga kohe selge, et Jaanid tulekul. Tallinn - Ikla maantee oli Ikla poole suunduvatest autodest tiine. Ja eks väike panus ka ilusal suveilmal Pärnus ning homme avataval Pärnu suvel. (Mis omakorda tuletab meelde, et homme tuleks Pärnust kaduda... :) ) Aarde kandis oli vähemalt sadanud, mida saime otsekohe tunda märgadest lühkaritest ja sokkidest. Loete õigesti - sokkidest. Sest temperatuur langes jäledal kombel 35 koduselt kraadilt 20 le ja tuli panna jalga sokid.
Kohad väga lahedad, arvutus küll kontolli roheliseks ei teinud aga lõpp oli selge.
Huvitav jaa. Seal kus pole silti on kõik ilus ja korrastatud, seal kus näitab silt, said auto küljed väga puhtaks... kontroverssused.
Aitähh vahva seikluse eest!
Ühes kohas käisime kaks korda. Arvutused tulid hästi välja, imestama pani viitade süsteem: ühes kohas on, teises pole. Aitäh, jätsime ka ränduri.
Seekord ei jäänud pooleli,eelmine kord jäi. Täna olime märksa targemad ja nii saimegi selle aarde hommikueineks logida
Igati tasemel multi, selliseid kohti eest leida oli väga äge, ilma geopeituseta poleks sellist avastust siit ilmselt kunagi teinud. Esimese punkti kabel on üllatavalt hästi säilinud :) Teise punkti otseteed ei hakanud isegi mitte otsima, tegime autoga pisikese tiiru ning jalutasime lõppu. Lõppus võttis ikka mõne hetke aega, eriti kuna nulli näitasid meie nutikad jumal teab kuhu aga kaine mõistus tuli appi ja kive loopima meist kubki ei asunud. Tegin hoopis ühe laiema tiiru ja oligi karp näpus. Suured tänud toreda aarde eest :)
Hmm... Nullis ma puhastasin kivi ja võtsin need arvutused ja kuidagi ajus jooksis kõik nii lühisesse. Sain järgmise punkti koordinaadid kenasti Viljandi järve kaldale :D Ja lörtsi sadas ja vile tuul tappis ja ma muudkui arvutasin ja arvutasin, kuni lõpuks ise ka aru sain, et tegelt on kõik maru loogiline ja ei tasu üle mõelda. Ja kuigi ma juba vahepeal enne lõppkoordinaatide saamist mõtlesin, et lähen ja viskan kirve üle vee, siis sain ikka päris koordinaatidega hakkama. Kuigi ma ütlen, et kirve oleks võinud visata küll ja sellega oleks ka kenasti vähemalt õigesse kohta jõudnud, kas just aarde peidukast välja tõmmanud, kuid mu kõhutunne pidas sel korral paika.
Väga äge koht, igati mõnus. Ja see kant seal omandas järsku mingi väga sügava ajaloolise tausta minu jaoks. Vasallilinnus, kindlustatud mõisahoone. Et mida kõike, samas ei satu siia üldse niisama. Ja ilusad vanad hooned. Mmmmm...
Aitäh, seltskond peitjaid, siia mind juhatamast ja sisemiselt rikkamaks tegemast.
Kabeli juures läks arvutustega tänu varemleidnud Ingridile kiirelt.Plaadilt ühe numbrikombinatsiooni "nägemiseks" peab ka veidi kujutlusvõimet rakendama.
Aitüma põneva ajalooga koha tutvustamise eest!
Eks selle matemaatikaga sai seal natuke vaeva nähtud, eelkõige võib selles muidugi süüdistada omaenda lohakust, tegelikult oli ju kõik lihtne ja loogiline. Lõpus ka just kõige kiiremini ei läinud, juhindusime maa-ameti kaardist, aga nagu selgus, siis see ei olnud kõige parem mõte. Tänud aarde eest, huvitav koht, kuhu niisama poleks sattunud.
Alguses olin käinud ja lõpu olin kindlaks teinud, nüüd jäi kohapeale minek. Huvitavad kohad mõlemad. Kuna koordinaat ei tahtnud õige koha peale suunata, siis läks lõpus aega, enne kui karp leitud sai. Tänud kohti tutvustamast!
Esimeses oli kevadel käidud, täna tallinnast pärnu liikudes mõtlesin, et käin läbi, küll ma otsisin, Pagaritele helistasin, ikka pimedusega löödud. Lõpuks lõi pildi selgeks. Tänud juhatamast, õhtupäikeses väga äge koht. PAGARITELE ka tänud
Maagiliselt ilus koht mis lummas mind ja mu kallist kaaslast nii, et suured aardeplaanid jäid tahaplaanile ning suikusime looduse ning mälestuste süles pikki tunde. Aardele lähenedes oli külm ja niiske aga üsna pea polnud koos enam külm ka. Ühes vahepunktis oli konkreetselt tee peal ees läbilõigatud kummidega karavan kus 50:50 magas keegi metsavend magusat und. Meenusid Miki hommikused mõtisklused Ruhnu karu üle. Meil on ikka hea meel, et üks mesikäpp on pea sama tuntud kui Arvo Pärt ja saar ega karu Mikile ära ei teinud. Meid Markoga unised metsavennad ja muud takistused ei sega ning koos on iga ettevõtmine omaette seiklus ja elamus. Võib olla mõni torn või rahn oleks veel võinud tee peale jääda aga küll me jõuame ja ega põiepõletik ka hüüa tulles! Tänan peitjat vägeva koha tutvustamise ning toreda aarde eest!
Tänane seiklus tõestas meile, et heaks geopäevaks pole vaja suurt skoori või nö kvaliteetaardeid, vaid lihtsalt õiget kaaslast. Ega sai küll panna paika georing ja aarded, mida "võtta". Aga päeva lõpuks oli tervelt.. üks aare ja ilma selletagi oleks olnud vinge ja edukas "geopäev" :). Ega see muidugi tähenda, et antud aare miski jamps oleks olnud. Me meelest üle jupi aja üks vingemaid külastatud kohti. Siin uudistasime ja mõtisklesime ja arutlesime ja pildistasime pea 2 tundi :D. Usun, et siia tuleme veel tagasi. Aitäh!
Sellega ma alustasin hommikul ja lõpetasin alles õhtul. Vahepeal tuli lihtsalt ära käia. Aga vähemalt vägev punkt kogu päevale.
Väga huvitav paik ja kiire leid. Silmad veel seletasid ja saime vajaliku info kivilt kätte.
HRL sai läbi. Sealt siis RVL ja Konuvere. Mul on nõrkus väikeste kehvade metsateede vastu, seega ei olnud võimalik tulla Konuverest Velisemõisani muud teed kui otse läbi metsa mööda käänulist metsateed. 50m enne Kilgi teele jõudmist oli 3 suurt puud risti üle tee ning ümber ka kuidagi ei saanud. Seega ots ringi ja tagasi. Idapoolne metsatee tõi õnneks uuesti tsivilisatsiooni.
Nullis ikka üllatusime ja tõdesime taas, et ilma geopeituseta ei oleks siia kunagi sattunud. Pole ju ka viiteid tee peal. Numbrid leidsime kuid GKd roheliseks ei saanud, küll sai kukalt kratsitud ja üle arvutatud ja peatükke salmide vastu vahetatud, kõik asjata. Viga oli siiski inimlik, ise unustasin ühe tehte lihtsalt ära.
Nojah, näed küll aga ligi ei saa... Lõpus ei kuulanud geps sõna ja pidime päris pikalt otsima, enne kui peiduka avastasime.
Põnevad kohad sattusid täna ette. Alguses olime veidi segaduses, misasjad ja kustkohast. Nägemine on ka kuidagi viletsavõitu, või oli asi kivis. Lisaks selgus, et olen nii piiblivõõras ka, et ei tee vahet peatükkidel ja salmidel :)
Aga lõpuks andis matemaatika alla ning saime liikuda lõpu juurde. Otsetee sai välistatud, läksime pisikese ringiga. Lõpu leidis Sven, aitäh aarde eest!
Taas georadadel ja tegelikult huvitavas kohas ka. Kena sügis. Alguses oli pisut segadus aga uurides saime andmed kätte ja arvutatud koht tundus loogiline. Leid tuli samuti päris talutava aja jooksul. Tänan
Enam ma Märdi multisid ei pelga. Naistepäevamõistatusi küll, aga multikaid mitte. See siin oli lausa pärl tegelikult. Tõeliselt tähelepanuväärsed matusekabelid metsa rüpes, kuhu ilma geopeituseta poleks kohe kindlasti kunagi ära eksinud. Sest Suveseiklus vist täpselt siia enam lähema sajandi jooksul uuesti ei too :o) Igatahes soovitan puhtalt koha pärast.
Keegi oli just enne meid kivi puhtaks nuhkinud, seega sai andmed kergemini kätte. Lõpp on ka nii lähedal, aga autoga saab paremini ligi. Aitäh.
Alguses avanenud vaade avaldas muljet, aga siis ei suutnud me tükk aega ühtegi niidiotsa leida. Kaupo puhastas kõiki ettesattunud kive, ma püüdsin mõnda georada tabada, edu ei saavutanud kumbki. Abipalve peale saime mingi suuna kätte ja nüüd olime väikse dilemma ees. Otsustasime julge hundi variandi kasuks ja tuleb tõdeda, et vahel peab ikka vedama ka :) Lõpus sai mõnda aega keerutatud, enne kui Kaupo igati sobivast kohast aarde tabas. Täitsa tore multi, kuigi see alguse osa jääb natuke kripeldama. Aitäh!
Juhul kui me õiged hauakivid leidsime, siis nendelt polnud võimalik midagi välja lugeda. Küsisime abi ja läksime lõppu. Täpseid koordinaate polnud ja sai natuke aega tiirutatud kui nägin aaret. Lõpp on tõesti lumega leitav, alguse osas aga suured kahtlused.
Algebra kaks - istu! Õnneks oli piisavalt terav kirves kaasas. Aitäh!
Kodus ma küll miskit eeltööd ei teinud kuid aarde kaardile kuvades sain koheselt aru mis nüüd saama hakkab. Sellised vanad kabelid mulle meeldivad. Näitab kuidas austati sadu aastaid tagasi oma suguvõsanime. Uhke privaatne kabel tseremooniateks ja oma surnuaed. Pärast koordinaadi välja arvutamist osutus arvatu tõeseks ja järgmises punktis sain natukene ka ringi tuhlata enne konteineri leidmist. Aitäh!
Lootsime eest leida mõisa, aga leidsime hoopiski kabeli. No pole hullu, ülesanne on sama - tutvuda vaatamisväärsusega ning leida aare.
Nii vaatasime üle kõik, mis vaatamist väärt, leidsimegi info, mis meil vaja ning liikusime aaret otsima. Ka see polnud ülearu raske ja leid tuli kiirelt. Lisaks saime veel väikese annuse ajalugu. Täname aarde eest.
Esimeses punktis läks kiiresti, mingid arvud said kirja ja suundusime edasi. Algkoordinaati polnud käepärast, seega sai arvutused tehtud sellest punktist, kus GPS arvas meid olevat. Lõpus oli veidi otsimist, aga välja ta siiski tuli. Aitäh peitjale.
Kuna see oli täpselt eelmise aarde kõrval, siis tegime selle ka ära. Mõlemad punktid olid lahedad ning kõik käis kiirelt ja lihtsalt. Täname!
Viimane logi oma mudavallidega pani natuke mõtlema (meil on madalapõhjaline auto) aga saades kätte lõppkoordinaadid oli asi lihtne ja tee ka heas seisus. Tore vaadata ,et geopeiturid hoolitsevad mälestuskivi sammaldumise eest.
Pagana Liis, nägigi mu kavaluse läbi! Aga saladuskatte all võin öelda, et ükstaskõik kui palju ma neid autosid ka vahetanud ei ole, bensiiniaurudel nad ei sõida, ei saa just öelda, et korra vaid proovitud.... Ja üleüldse tuli neil arvutamine nii hästi välja, mis ma vanainimene seal targutan! Ja siis sai nalja, autod olid pargitud kallakute peale, kui mina lihtsalt sõitsin sealt üles, siis Madise oma kukkus jonnima nagu eesel. Auto lihtsalt libises tagasi ja kallakut tegelikult nagu polnudki. No pikem hoovõtt ja gaasipedaal ikka aitasid. Sammusime aardeni, äge koht leitud, tänud tutvustamast!
Jäin mutta kinni natukene, aga hooga sain minema siiski. Muidu läks ruttu mõlemas punktis. Aare korras, aitäh!
Pärast kiireid arvutusi nullis ja mudavalli ületust leidsime aarde. Tänud!
Nuffi vedas meid ka selle aarde juurde. Pidavat parem olema, kui Kaisma Suurjärv. Ise läks ta tankima ja jõudis alles siis kohale, kui me juba numbreid uurisime. Kaval! :) Järgnes paar minutit hirmu, et kas Madise auto saab üle mudavalli või ei. Saime üle! Lõpus läks kergelt. Aitäh!
Koht külastatud juba varases lapsepõlves. Vanaonu kodu asus lausa kabeli kõrval. Nüüd uuesti aastaid hiljem seda teed sõites oli kurb vaadata, mis on järgi jäänud kunagisest suurest majapidamisest. Kabeli juurde minnes tegi muret logidest silma jäänud numbrite loetamatus kivil. Kohapeal oli olukord vastupidine. Keegi hea hing oli kõik vajalikud numbrid kenasti välja poleerinud, et tekkis juba kahtlus, kas need on ikka õiged aastaarvud. Kuna allpool teisi arve ma ei tuvastanud, siis katsetasin nendega. Kontroll näitas punast ja olin juba valmis ilma kindlate koordinaatideta otsima minema. Lõpuks taipasin, et midagi jäi juurde liitmata ja kui see viga parandatud, oli kontroll roheline ja kindlam tunne sees. Lõpp ise oli igati korras. Tänud.
Saabusime vihmasajus kohale ja mina tormasin metsa numbreid hankima. Kuna loetavaid numbreid sai vaid ühelt kivilt, panin peaaegu kõik kirja, mis silma jäid. Nii, igaks juhuks. Pealegi lendasid nugade ja kahvlitega sääsed mu ümber, nõudes lõunasööki, seega läksin kergema vastupanu teed. Auto juurde tagasi jõudes aitas Aigar arvutada (ma iseennast nii olulistes küsimustes ei usalda) ja kuna punkt näitas sinna, mille kohta Aigar juba alguses arvas, et aare on seal, siis olime suht kindlad, et kõik on õige.
Kohale jõudes avastasin, et koordinaadid näitavad keset teed. Siiski otsisime lähemalasuvad objektid läbi, kuhu läks umbes pool tunnikest. Pärast mitmendat kordi logide revideerimist avastasin lõpuks geokontrolli ja muidugi ei näidanud see mulle sugugi rohelist. Oeh, inimene ikka üldse ei õpi. Võtsin siis teised numbrid, mis kivilt maha kirjutasin, ette ja - hurraa, hurraa! - see kinnitas vähemalt geokontrollis andmete õigsust. Läksime uuele ringile, ikka samu kohti vaadates ja katsudes. Ning viimaks avastas Aigar järsku veidi kaugemalt selle õige peidukoha. Täiesti loogiline, täiesti vea piires, mida oleks võinud juba tund tagasigi vaadata, aga mille me mõlemad miskipärast välistasime. Tänud tutvustamast. Aigar väitis, et ma olevat seal kunagi käinud, aga mina, nagu ikka, olen veendumusel, et ma pole seda kohta kunagi varem näinud.
Minul oli meeles varasem lahendus mille berti välja mõtles. Läksin siis temast jäänud jälgedes. Aitäh!
Selle aardega läks pikemalt. Esimeses punktis käisime eelmine aasta, millalgi õhtul hilja. Siis läks kiiresti pimedaks ja edasi enam ei läinud. Vahepeal sai koordinaadid ära kaotatud ja siis panin kaardi peal mälu järgi kirvest. Suht kiiresti tuli õige vastus. Üks õhtu peale tööd mõtlesime end tuulutada ja läksime vaatama. Oi, kuidas me müttasime võsas ja mudas, aru ei saanud kus oleme. Lõpuks loobusime. Kodus avastasin, et telefonis olid mingid imelikud numbrid, ise ka ei tea kust nad sinna said. Gepsu unustasime muidugi maha. Eks need Rosenthalide vaimud tegid surra-murra. Nüüd ilus õhtu ja läksime uuesti, sest kaua võib ühe aardega jännata. Natuke otsimist ja käes ta oligi. Väga ilus koht jalutamiseks, ju sellepärast pidimegi mitu korda käima.
Päevased toimetused tehtud, võtsime plaani Velisele minna. Numbrid käes, arvutused tehtud, natuke pihku itsitatud uue asukoha pärast ja teele. Koht oli igati loogiline, aga geps näitas ebaloogilisse kohta. Kummaline… siis tuli meelde geokontroll… pagan, punane. Uusi arvutusi tegema, aga arvuta kuidas tahad, geokontroll ikka punane. Kuna tekkis sügav kahtlus, et oleme mingi numbriga vähe võssa pannud ja oleme puhta vales kohas, siis ei jäänud muud üle kui tagasi algusesse sõita. Nujah, muidugi olime ühe numbriga eksinud, kiirelt uued arvutused, aga geokontroll ei olnud endiselt meie vastu lahke. Hakkas juba hämarduma ja külm ka, nii otsustasime kodus edasi arvutada. Loomulikult sain kodus üsna kähku rohelise tule. Teine päev, aga otsustas mu uhiuus ja mitte sugugi odav mobla, minuga lepingu lõpetada. Tee mis tahad, viska või tiritammi, aga voolu ta sisse enam ei võta. Nujah, geopeitusega on mõneks päevaks kööga. Aga kuna teada oli kus aare peaks asuma ja viga oli ainult 20 meetrit, siis otsustasime ikkagi ilma gepsuta kohale minna. Üks keskmise suurusega karp peaks ju ennast kergesti ilmutama. Saime huupi otsida ikka oma 30 min. enne kui aare lagedale tuli. Tänan toreda aarde eest!
Arvud, mis leidsime, tunduvad õiged, aga nendega arvutamine meil välja ei tulnud. Proovisime siis natuke niisama kirvest loopida. Lõpuks mõistsime, et ilmselt tuleks kirvest loopida hoopis kuskil mujal, aga seda ei viitsinud. Jätkasime parem teed Pärnu poole.
Sellega läks ikka aega. Kõigepealt vaatasime kabelit, pole just päris gapäevane nähtus keset metsa. Siis oli kivilt väga raske mingeid arve tuvastada. Midagi me siiki saime. Esimesed arvutused tehtud saime aru, et midagi on valesti. Ok, uuesti. Järgmiste arvutustega hakksime kahtlema, et kas asi on ikka õige. Kiire geokõne eelmisele leidjale ja saime aru, et suund on õige. Kohapeal läks ka ikka veidi aega, sest võimalikke peidukaid oli mitmeid. Sääski ja parme ja sipelgaid ja muid hammustavaid elukaid oli hulgim. EVEJ.
RR 2014. 228 km
Kõige normaalsemate aardeleidude puhul ei oskagi midagi tarka pajatada, sest kõik on nii normaalne. Äng, viha, meeleheide - need on emotsioonid, mis panevad pikki logisid kirjutama. Rahulolu paneb kirjutama "leitud, logitud". Ma siin praegu kirjutades pingutan end igatahes ribadeks. Sest rahulolu selle aarde leidmisest on niivõrd suur. Aitäh.
DCCCXXVIII. Täna oli plaanis mõni maanteedest eemale jääv ja üksikuna tunduv aare ära teha. Velisemõisa multikas osutus esimeseks. Huvitav koht. Arvutusi tegema hakates oli väike kahtlus ikka hinges, kuid õnneks näitas kontroll kohe rohelist. Eelnev aimdus, kuhu lõpp viib, ostus ka õigeks. Vaatasin siis piirkonda vähe laiemalt ja läksin logisin ära. Aare 5+ seisus ja sai kauem leidmata nimekirjast nüüd välja visatud.
Velisemõisa aarde nullis käisin vist kaks aastat tagasi ja siis sain suure vaevaga vajalikud arvud leitud. No ei olnud just väga loetav see värk seal. Lõpus aga istusid sel hetkel mugud ja igasugune tuuseldamine jäi sel korral ära. Tänaseks olid koordinaadid olid loomulikult kadunud, või noh, alles küll, aga hoopis vanas gepsus mis ise on pärast kolimist kusagil teadmata kohas veel. Praeguseks oli keegi hea inimene ka vajaliku plaadi tugevalt üle poleerinud ja numbrite eristamine ei olnudki enam mingi probleem. Arvutused tegime autos ja viga tahtis jälle esimese hooga vägisi sisse lipsata. See oleks muidugi tähendanud otsekohe väga turvalist algust, sest neid kordi kui ma esimese korraga õiged koordinaadid kätte saan, on ikka hirmus vähe. Numbrid ei ole mu tugevaim külg, ma ütlen. No ja lõppude lõpuks oli mul lõpp-punkti asukoht ju enam-vähem teada. Nii ähedal ja samas nii kaugel, võiks öelda. Seal näitas geps ühte kohta ja mina läksin teise kohta. Mõne aja pärast ütles Kadri, et temal on see karp seal ühes kohas juba leitud. Toimetasime siis oma logimise ja tuiskasime autoga minema, kui seda nii võis nimetada.
Geojaan selja taga ja kõik teed, mis nii või naa lõpuks Viljandisse viivad, me ees valla. Vaidlesime pisut, mida me otsida võiks ja kuhu minna. Irokale pakkus geps järjekindlalt lähimaks aardeks Marimetsa, kuid sinna ta minna õnneks ei tahtnud täna. Minu õnneks, no kuidagi poleks viitsinud nii palju matkata. :) Nii selguski tõde, et võtame suuna Sammalhabe ja 21m peale. Hiljem korrigeerisime suunda ja leidsime end teel Velisemõisa aarde juurde. Mina pole kunagi seda jõnksu oma teele veel teinud, kuid Irokas olla korra käinud, arvutanud, kuid lõpus käimata. Loomulikult olid koordinaadid kadunud. Seega, alustasime algusest. Olles auto ära parkinud ja õudusega vaadanud autoaknast ühe koera ponnistusi puu otsa ronida, polnud üldse tahtmist välja minna... Õnneks koer tüdines ja lahkus. Saime omi asju ajama hakata. Nullis rõõmustasin, et seekord on minul matemaatik kaasas, kes ometi arvutada oskab. :P Seega, olles üle vaadanud kabelis asuva altari, millel altarimaaliks Jägermeister, saime uurida numbreid ja arve. Usaldasin kogu paberimajanduse ja kalkuleerimise Ainile. :D Mingid numbrid ta ritta sai, maastikumängud jätsime teistele ja läksime suure ringiga... Ei ole ikka õiged geopeiturid, ei läinud otse. :D
Lõpppunkti jõudmine harjas kenasti autopõhja puhtaks, kuid sihtmärki me jõudsime! Seal ootas peitja poolt väga harva söödetav sääseparv, kes üritas võtta viimast ja lausa kuulda oli, kuis nad kooris karjuvad "Kaunis hetk, oo viibi veel... veidi veel!" Teine pool sellest parvest aga hüüdis: "Süüa! Süüa tahan ma!" Me nende palveid kuulda ei võtnud ja pikalt seal ei olnud. Sealt, kuhu koordinaat (üllatus-matemaatik saab numbritega täitsa hakkama ;) )näitas, Irokas ka aarde välja võttis. Logisime, imetlesime avanevat vaadet, teoretiseerisime pisut naabritevaheliste suhete üle ja lasime jalga sealt sääsepesast. Auto põhi sai tsipake veel puhtamaks...
Suundusime alla kukkunud soomlasi otsima. :)
Aitäh aarde eest! Mulle meeldivad sellised kohad... Staal, nüüd siis Velise... Aare korras. EVEJ
Nüüd sai seda aga siiski tehtud, et teada saada, mis teha tuleb. Esimene ülesanne, kivi leidmine, võttis kaua aega. Ei tea miks, aga ei märganud seda seal. Kivi pealt saadud andmete abil koordinaatide arvutamine käis juba libedamalt, aga saadud punktini ma teatud põhjustel ei jõudnudki. Hakkasin siis kahtlema ja üle arvutama ning vehkisin ka kirvega. Tulutult ja siis loobusin.
Kodus proovisin ka Geokontrolli, kuid seegi arvas tulemuse valeks. Samas teiste logide järgi tundub jälle nagu õige... mine võta kinni. Eks teinekord lähen kontrollin. Kui muud midagi ei saa, siis ehk saab vähemalt kala, sest jõgi oli küll sellise muljega, et seal on elu.