Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aardel koordinaate pole vaja välja mõelda, tops asub nullis. Küll aga on aarde kätte saamiseks vaja osavaid näppe või abivahendit. Millist aga vaja, see selgub alles kohapeal. Kindlasti pole õige abivahend kruvikeeraja, niiet palun ärge lõhkuge ja kasutage jõudu.
Sildiaarete seeria on lihtsalt enda väike seeria, kus aarded kasutavad nimedeks geopeitus.ee lehel olevaid silte. Tihti saab aare ka inspiratsiooni sildist.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
erivarustus (6), soovitan (5), lahe_teostus (4), 2024_aasta_aarde_kandidaat (2), rästikud (1), puugid (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCAZYZC
Logiteadete statistika:
32 (84,2%)
6
3
1
0
0
0
Kokku: 42
Varustust oli kaasas rohkem kui vaja. Õnneks ka õiged vidinad. Aitäh aarde eest. Kahjuks lähikonda keegi kenasti "erivarustust" teelõppu/metsa alla visanud.
Tulime õige varustusega kohale ning saime ilma suure vaevata aarde logitud. Tänud peitjale!
Peale esimest korda saime aru ,et see kõige õigem tööriist on ikkagi kirves.
Aitäh!
(Ärge võtke seda liiga tõsiselt)
Vaatasin asja igast küljest ja nurgast üle. Ehk oli sellest abi, et järgmine kord logida.
Seekord tagasi ja vajaminev varustus kaasas. Kaasas oleva varustusega tundus ka algul lootusetu aga õnneks siiski sain logimiseks vajaliku info. Tänan
Mingid mõtted tekkisid aga varustuse puudumisel jäi asi pooleli. Kunagi varustusega tagasi. Tänan
Mis eelmisel aastal vormistamata, sai nüüd lõpuks tehtud. Õige abivahendiga oli see üsna lihtne. Täitsa tore aare ju :)
Kurb on see, et seda ummikteed on vahepeal keegi kasutanud oma suurema hulga remondi jäätmetest vabanemiseks..
Tänan peitmast.
Vahepeal on hulga vett merre voolanud ja isegi aasta number vahetunud. Mis veel tähtsam, lumi on maha sadanud. Ega see nüüd leidmist kergemaks ei teinud, aga raskemaks ka mitte. Igatahes nimi on nüüd kirjas ja üks rändur pudenes ka taskusse.
Mõni aeg tagasi ühel õhtul enne Keilas toimuvat geosündmust sai siit läbi põigatud, kuid ilmselgelt oli meil tookord varustust liiga vähe kaasas. Täna läks paremini ning saime, mis tahtsime! Tänud aarde eest!
Aarde leidsime, lammutama ei hakanud. Kuna õige abivahend puudus, siis tuleme tagasi. Kraaviga tutvusin ka lähemalt :)
Alustuseks olime siin veidi suurema seltskonnaga enne sündmust. Saime aru küll, millist abivahendit või abivahendeid vajame aga no polnud käepärast. Eriti ärritas, et analoogidega puutun igapäevaselt tööl kokku. Seega kibelesimegi paremini varustatuna siia esimesel võimalusel tagasi.
Keegi oli aaret omaltpoolt täiustanud. Seda vaadates meenus nõukaaegsest noorusajast üks pidu, kus Jaapani kassetmakk äkki vait jäi. Siis asusid muidugi just need, kes enam joomased olid, seda makki parandama. Keerasid korpuse lahti ja vaatlesid maki sisu, pikalt vaatlesid... Vahepeal võtsid juurde mõtteõligi ja siis hakkasid traati ja jootekolbi otsima, sest nende arvates olid japsid unustanud ühe vajaliku traadi sinna sisse panemata. Minu mäletamist mööda makiomanik hommikul küll rõõmus polnud ja muusikat ei kostunud hommikulgi.
Tänud!
Keegi on erivarustuseks pidanud metsa all vedelevat oksa ja selle aardesse toppinud. Aare on leitav, aga nüüd lihtsalt see oks teeb otsijatel elu keerulisemaks. Tore oleks kui probleemi põhjustaja asja enda järel ise korda teeks. Vaevalt see aga juhtub, niiet vaatan uuel aastal üle. Seni on asi tülikam kui peaks.
Edit: teatega ei süüdistanud eelnevat logijat. Olen üpris kindel, et antud oksa taktikaga ei saadud oma nime kirja.
Teist korda siin, esimesel korral käisin pigem uudistamas, mida võib vaja minna. Selgus, et mõtlesin õige asja peale ja pikalt olemas olnud, aga vähe kasutust saanud abivahend viis kiirelt logimiseni.
Aitäh aarde eest!
Olime küll igasugust kraami ja hulga mõttemeistreid kaasa krabanud, kuid tulemus jäi siiski tagasihoidlikuks.
2:0 peitja kasuks.
Ütleme nii, et suht keeruline oli. Ehitasin vajaliku kohapeal olevatest ja autost leitud asjadest valmis (see oli lihtne), kuid keeruline osa oli vajalike vidinate pärast auto juures käimine. See kraav on ikka saatanast.
edit: Minust jäi kõik endiseks - võin tõendada videosalvestusega, et kohapeal olevad asjad ei olnud oksad aardes ning samuti on salvestusel näha, et aardekasti sisu oli sel hetkel puhas, kui prillikivi. Sorry, pole süüdi.
40 minutit. Jalad külmad, nina vesine. Aga mõtted olid helged ja õiged. Õige hõlma ju ei hakatavat. Selle aja jooksul proovisime erinevaid abivahendeid, mida Aare autost juurde tõi. Üks õigem kui teine. Lõpuks saime ikka algul välja mõelduga kätte. Väga vahva! Soovitan silt ja lemmikpunn külge. Ja tuhat tänu Laurile!
Donotiit
7 detsember 2024 leidis Merle ja Tiit [gunvald]
Peale sildiaaret matkasine suurt aaret ka otsima, ilm ilus, lund natuke ja mǒnus kulgemine. Metsast naastes selgus, et kaotasin prillid (M). No las jääb. Aitäh peitjale
Veetsime siin kõva 40 minutit. Peitja sai näha, mis raketiteooriad otsijatel tekivad. Rohkem ei saagi öelda ilma, et midagi reedaks. :) Teel aarde juurde leidis Laur esimese puutakistuse juurest prillid. Kes puudust tunneb, võtku ühendust.
Sel päeval oli mets autosid täis – iga teeotsa peal seisis üks või isegi mitu. Mõtlesin juba, et kas mingi jaht käimas. Tagasiteel leidis seegi mõistatus lahenduse. Oli jah jaht – jõulukuusejaht. Aardega läks meil edukalt Tanelil oli erivarustus kaasas ja minul miskit ka, nii et saime topelt lõbutseda ning kõik üksipulgi läbi vaadata. Vahva aare, aitäh peitjale!
Minu geokotis leidunud erivarustus toimis nii hästi, et esialgu kahtlustasin, et kas mitte tügaga pole tegu. Selgus, et ikka täitsa aus ja õige logiraamat. Äge asi. Aitäh peitjale.
Tiit soetas puuduva abivahendi ja tulime tagasi lootusega, et veel mõni trikk ees ei oota. Ei oodanud, aga saadud info abil karbini jõudmine nõudis omajagu kannatust. Aitäh!
Käisime luurel. Kuna meie tööriistakott on geopeituse jaoks liiga algeline, siis tuvastasime, mida vaja oleks sinna kotti juurde hankida ja lahkusime ning jalutasime hoopis Pimeduse ... 2.5 Keila pargis. Asi seegi.
Kui maastiku raskusaste oli õnnelikult alistatud, siis asusime peidukohaga tegelema. Esimese vaatlusringiga tekkisid teatavad kahtlused, mida vaja oleks ja kui autost kotitäis erivarustust sai kohale toodud, siis läks lõbu lahti. Enamus pakutavast katsetasime ka omal nahal läbi ja selle pusimise käigus panime muidugi logiraamatusse ka nimed kirja ja poetasin aardekarpi ränduri. Aga uudishimu jätkus veel ja nii tegime läbi nii mõnedki protseduurid, mis aardeleiu seisukohalt polnud enam vajalikud aga lõbu pakkusid siiski. Suur tänu Margusele kampa löömast ja aitäh Laurile ägeda ülesande koostamise eest!
Tuli ikkagi kahel korral kasti juures käia. Esimesel korral kasutatud abivahend osutuks liiga väikeseks. Teisel katsel suurema abivahendiga õnnestusid kõik protseduurid nagu vaja.
Kuna meil tänaseks ajastatud vorm oli superhea, siis läks ka siin aarde juures nagu õlitatult ehk kiirelt ja valutult. Minu jaoks oli palju meeldejäävam üks tüüp, kes passis oma autoga kohalikul ristmikul. Teate, geopeiturid ei olegi kõige imelikumad. On veel imelikumaid tüüpe. Too tüüp ei olnud "kalamees", vaid ta oli umbes sama mõiste alla kuuluv "metsamees". Kalamees on see, kes istub terve laupäeva kai peal ja leotab ussikest. Vot metsamees on see, kes istub terve laupäeva metsateel kaelas hea objektiiviga fotokas ning ootab, et midagi juhtuks. Keegi tuleks, loom jookseks või lind lendaks :) ja siis ta saaks pilti teha. Seekord siis tulid kaks kahejalgset geopeiturit, kes hüppasid mudasesse kraavi :) Tänan peitjat! Hästi nikerdatud aare.
Võtsime oma kõige kallimad abivahendid kaasa ja läksime luurele ja õigesti tegime,kõik toimis nagu õlitatult.Aitäh!
Luureinfo kohaselt oli meil kokku kutsutud "erirühm" kelle ülesandeks oli antud müsteerium probleemideta lahendada.Kaasas oli meil igasugu vidinaid,kuid veidi ikka kulus aega,et nimed kirja saada.Ega siin polegi mingit raketiteadust,päris lihtsate vahenditega on võimalik eesmärgini jõuda.Kergem on muidugi omada õiget tööriista ja teha klassikaline 6 sekundi leid.
Aitüma kaaslastele vahva seltskonna eest Keila taga metsas.Tänud ka aardemeistrile lõbu pakkumast.
Oli aru saada, et siin kiiret leidu ei tule, siis otsustasime kambaga peale lennata. Kõik rabasid kaasa nii palju abivahendeid kui võtta oli. No tegelikult oli Kaupol see kõige õigem ka, aga see oli lepingu lõpetanud. Alustuseks saime kohe kiirelt osa ülesandest tehtud, mis loomulikult ei viinud kuhugi. Põhimõtteliselt saime aru, mis teha vaja oleks, aga kuna meil vastavat vahendit ei olnud, siis katsetasime kõik muud variandid ka läbi. Kui need meid edasi ei aidanud, siis hakkasime kamba peale komplekteerima seda, mida oleks kohe algul pidanud tegema. Kõik osalised leidsid midagi vajaliku oma kotist ja nii saigi kokku töötav abivahend. Esialgu ei tundunud väga lootustandev, aga viimasel sekundil saime kätte vajaliku kasti avamiseks. Oli meeleolukas õhtu. Suur tänu Laurile ja kaasvõitlejatele!
Eelnevate leidjate logisid põhjalikult ei lugenud kuid logide pikkusest oli aru saada, et siin kiirelt ei lähe ja käed taskus ära ei tee. Seepärast ei hakanud kogu garaaži autosse pakkima ja eile käisin sõbraga lihtsalt vaatamas, mida vaja võib minna. Üks abivahend tundus siin sobivat ja kodus olemas, seepärast sai kamp tänaseks kokku aetud. Siis aga selgus, et abivahend on aasta seisnud ja ei tööta enam nii nagu peaks. Tuli siis muid variante leiutada ja õnneks kamba peale suudeti viimasel hetkel ära lahendada. Mõned sekundid hiljem oleksid meil ka teised abivahendid otsa saanud ja käega löönud, sest tundus et täna ei tule midagi välja. Aga logitud me saime läbi raskuste, aga siiski. Eks oligi huvitavam ja emotsioone pakkuvam kui korrektse abivahendiga kuue sekundi leid teha. Aitäh peitjatele ja kaaslastele toreda õhtu eest.
Eilsed logid andsid kõvasti julgust, et võib tulla siia täitsa julgelt luusima. Kambakesti sai millimeeterhaaval aardekast läbi uuritud. Mitu ideed kõlasid väga säravalt, aga õige lahenduseni ei viinud. Aegamööda liikusime aga säravale lõpplahendusele lähemale ja peale närvekõditavat lõppvaatust pääsesimegi logima. Aitäh!
Käisin vahetasin probleeme tekitanud detaili välja. See error ei olnud osa aardest. Loodetavasti nüüd toimib paremini.
Mina olin edasilükanud aarde külastamise, mis on juba iseenesest šokeeriv, aga kui armastan ähvardab arhiveerimisega, siis läheb koos redeliga puu otsa ronima. Kohale jõudes oli juba piisavalt palju töötajaid ning võtsin rohkem pealtvaataja rolli. Lõpuks leidsime peitja triki, kui ka õige asja, kuid õige asi oli veidi nihkes. Peitjale helistades, sai kinnitatud seda. Samal ajal vaatas süütu näoga FTFija meile kõigile otsa, kui tema soov kino näha tuli välja.
Tänud aarde eest!
Mõnus pusimine, andis tundideks tegevust. Tänud aega sisustamast.
Kui avaldub Laur-i uus aare, siis on alati põnevus laes. Seekord ma tulin kohale nii kähku kui võimalik. Geoparklas seisis töötava mootoriga Škoda, mis ülla-ülla ei kuulunudki tunkile, vaid yksk6ik Daunole. Aarde juurde kiirustades rahustati mind maha - aare veel logimata. Nojah ega siin palju välja lobiseda ei saa, kuna peitja ise täpsemalt kirjelduses seda ei tee. Igaljuhul mõningase pusimise järel soovis Dauno minna poodi abivahendi järele ja läks autosse. Ma ise veel mõned minutid katsetasin aaret avada, aga tulemust saavutamata otsustasin Dauno abivahendi-otsinguga liituda. Aga autos tekkis idee käia enne teise vastavaldunud aarde juures ära, kuhu oli ca poole tunni tee. Muidugi oli siis võimalus, et keegi napsab selle aja sees Keilas esmaleiu ära, mis ka juhtus. Leho jõudis Keilasse ajal, kui me just Haavemäel FTF-i tegime. Ära minnes kohtusime just saabunud Eskoga, kes otsustas nüüd selle Haavemäe hilisemaks jätta ja meiega koos Keilasse sõita. Külastasime Rõõmu Kaubamaja ja siis põrutasime kohe aarde juurde. Millegipärast aimasin, et Allan tuleb ka kohale ja nii ka juhtus. Olime kohal pea samaaegselt. Varsti tulid ka Tarmo ja Leho. Aardega läks palju aega, aga põnev oli. Lõpuks sai logitud. TFTC!
Päev algas kuskil keset Soomaad, hommikune hele päikesevalgus hellitas hinge, eriti pärast küllaltki lörtsi- ja vihmasegust nädalavahetust. Ennelõunal ilmusid geokaardile paar uut huvipunkti, kuid minu jaoks hetkel haardeulatusest pisut väljaspool. Siis kui pakilisemad tööasjad klaaritud, käisin korra end rabas tuulutamas ning seejärel võtsin suuna Rabivere poole. Jõudsin parasjagu auto ära parkida kui metsast ilmusid välja kaks jahimeest. Sain teada, et see trofee sai küll kotti, aga Keila kandis võib üks veel jooksus olla, mis kuuldavasti vajab eriüksuse varustust.
Pool tundi hiljem tegid kolm keskealist meest Rõõmu Kaubamajas natuke kino, puhtalt geopeidulise diskreetsuse huvides jätan osakonna täpsustamata :o) Edasi läksime kino tegema Ohtu rabasse. Rahvast tilkus tasapisi juurde ja ega selles saginas ju kohe kristalselt selge olnudki, kes just reaalse osatäitjana ning kes rohkem publiku rollis :P Paar korda vahepeal juba lubas ka, aga üldiselt jäi logiraamat ikkagi kättesaamatuks. Kuni Tarmol viimaks õnnestus nihkes kood kogemata ära tabada ja kohapeal korrigeerida. Hooldusteate võib ta ise lisada - kui vajalikuks peab. Igatahes meist jäi leitavaks nii nagu mõeldud. Ja see, kuidas oli mõeldud, väärib kiitust, aitäh!
Olin just juhtumisi Tuula kandis ja hakkasin koju sõitma kui meilboksi lahti klõpsasin. Ohoo uus aare, harjumaal ja täpsemalt... hetke pärast tegin veel ennem Keilat kannapöörde ja suundusin objektile. Seda ma ei vaadanudki mis kell ta avaldus aga olin üpriski kindel et kiiremad siin nagunii juba ära käinud. Nullile lähemale jõudes oli seal kohe mitu tublit ekipaazi ees. Metsa vahelt paistis valgust nii haarasin autost jope ja lambi kaasa et lähen kaen ka asja lähemalt. Kell oli miskit poole kuue paikku ja nagu aru sain oli mõni mees seal juba kella kahest saati üritanud erivarustust käima saada. Eks me siis üritasime seal kõik omamoodi kasulikud olla. Kes lasi näppudel käia, kes loovutas oma kingapaelad, kes luges üle kõik naabruskonna puuoskad, kes tegi muusika taktis ringi ja ristküliku kujulisi liigutusi, kes.... ühesõnaga sagimist oli seal omajagu. Ühel hetkel saabus objektile ka Leho. Üritas mis ta üritas dessanti teha, aga vaeseke ajas auto juures nupud sassi ja mitte et me poleks märganud tema lähenemist, said sellest ilmselt teada ka kilomeetri naabruses olevad asukad :D Õnneks või oli see hoopis kahjuks oli ka temal lisaabivahendeid kaasas ja nii see pusimine seal jätkus. Hetkeks tundsime juba kergendust aga see tunne oli vägagi üürike, aga ega keegi ennem nagunii polnud nõus ära minema kui nimed kirjas. Täpselt ei mäletagi mis kellast me sealt minema saime aga õues oli pime ja parajalt külm hakkas juba, aga millalgi ennem keskööd saime ikka koju. Ja Leho loodan et nautisid vaatemängu ikka kogu raha eest ja soovitan soovitan soojalt kohtrollida et välisuks ikka ööseks lukku sai :D ;) Laurile aga tänud selle meeleoluka õhtu ja eeladvendiliku tunde eest. Takkajärgi igati vahva teostus ;)
Sättisin kah ennast peale tööd nullist läbi, et vähemalt vaatan mis vahendeid vaja on. Jäljed laeka ümber viitasid juba eelnevale otsimisele. Veidi ringi vaadates leidsin ka Erko ratta aga meest ennast polnud kusagil. Tuli välja, et olid Daunoga mujale FTFi jahtima ja varustust täiendama läinud. Nikerdasin seal kasti kallal umbes kolmveerand tundi kuni lõpuks näpud raamatuni jõudsid. FTF läks kirja veidi enne kella viite. Käisin vahepeal kodus panin soojemalt riidesse ning läksin metsa tagasi vaatama kuidas STFi jahitakse. Siis oli juba täitsa suur seltskond kohal.