Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
EST See kadunud hiilgus oli meie lapsepõlvega väga tihedalt seotud, sest pea kõigi vanemad töötasid just seal. Ja kombinaadi toidu peal oleme ka kasvanud. Peale kooli läksime ikka sinna sööma ja ka vaheaegadel, sest vanemad olid ju tööl. Isaga sai ikka igal pool sel ringi käidud ja kõike nähtud. Suvel sai seal ka väikest lisaraha teenimas käidud, töötades eelbaasis, kus sai loomi auto pealt maha aetud. Kombinaadist läks väga palju liha otse rongidega Venemaale. Ja külmikautodega igale poole mujalegi. Vahepeal oli Võhma kinogi kombinaadi saalis. Seal sai pileteid müüdud ja nii sai tasuta kinos käidud. Natuke ka kombinaadi ajaloost. 15. aprillil 1928 loodi ühisus Võhma Eksporttapamaja. 5. augustil 1928 pandi tapamajale nurgakivi ja maja avati 10. veebruaril 1929. Võhma asus raudtee ja kaubateede ristumiskohal, ümbruskonnas oli heal järjel sea- ja veisekasvatus. Sõjaeelsel ajal tegutses linnas Võhma Ühispank, kust käis läbi suur osa Põhja-Viljandimaa põllumajandusettevõtete rahast. 1940. aasta juunis tapamaja natsionaliseeriti nõukogude võimu poolt ja põles sõja ajal maha. 1972–1975 ehitati Võhmasse uus lihakombinaat. 1980. aastatel töötas Võhma Lihakombinaadis üle 800 töötaja ning Võhmast kujunes monofunktsionaalne asula. 1990. aastal oli lihakombinaat oma 45 miljoni rublase käibega Viljandi maakonna suurim ettevõte. Seal töötas 618 inimest ja ühe vahetuse jooksul töödeldi 135 tonni liha. Võhma Lihakombinaat pankrotistus esimest korda 1994. aastal ja lõplikult 1996. aastal. Ettevõtte sulgemine tõi linna suure tööpuuduse. Aarde südameni jõudmiseks vaata veel ringi aga pane tagasi ka nii, et kohe silma ei hakkaks. Pliiats olemas, vähemalt praegu
ENG This lost glory was very closely related to our childhood, because almost everyone's parents worked there. And we have also grown on the food of the combine. After school, we still went there to eat and also during breaks, because the parents were at work. I still got to go everywhere with my father and see everything. In the summer, you could also go there to earn a little extra money, working at the advance base, where you could drive animals off the car. A lot of meat from the combine went directly to Russia by train. And everywhere else with refrigerated trucks. In the meantime, Võhma had a movie theater in the hall of the combine. Tickets were sold there and so you could go to the cinema for free. A little about the history of the combine. On April 15, 1928, the cooperative Võhma Eksporttapamaja was established. On August 5, 1928, the cornerstone of the slaughterhouse was laid and the building was opened on February 10, 1929. Võhma was located at the intersection of the railway and trade routes, and the surrounding area was well-to-do with pig and cattle farming. During the pre-war period, Võhma Ühispank operated in the city, through which a large part of the money of the agricultural enterprises of Põhja Viljandimaa passed.In June 1940, the slaughterhouse was nationalized by the Soviet government and burned down during the war. In 1972–1975, a new meat factory was built in Võhma. In the 1980s, more than 800 employees worked at the Võhma Meat Factory, and Võhma became a monofunctional settlement. In 1990, the meat factory was the largest company in Viljandi county with a turnover of 45 million rubles. 618 people worked there and 135 tons of meat were processed during one shift. Võhma Lihakombinaat went bankrupt for the first time in 1994 and finally in 1996. The closure of the company brought great unemployment to the city.
Vihje: Et aarde südameni jõuda, vaata natuke veel samas ringi.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCAQX2M
Logiteadete statistika:
67 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 68
Siin kombinaadi juures olime seoses ühe teise aardega juba käinud, aga siis seda aaret veel polnud. Väga toreda teostusega aare, mis algul võttis ikka natuke nõutuks ka. Logiraamat on muidu tore, aga lehed kipuvad lappama sel. Aitäh aarde eest!
Laheda teostusega aare, aga üllatavalt avalikult peidetud. Loodetavasti jääb ikka pikemaks ajaks püsima. Aitäh!
Sarnaselt eelmise aardega viis ka siin jäljerada lumel aardeni. Aare sai kiirelt leitud, ainult avaja leidmisega läks pisut kauem aega. Aitäh.
Teostus ja aare suurepärased, kas just ise sellisesse kohta peidaks on teine küsimus, lumi ja jäätumine, vesi ja niiskus aga praegu oli igatahes kõik vägagi korras. Väga tore ja äge aare, aitäh :)
Lihakombinaatidega on alati kahetised tunded. Vähemalt polnud aardega kahetimõistetavust ja saime selle kenasti leitud. Aitäh!
Aitäh ajalugu tutvustamast, ei teadnud neist lihakombinaatidest midagi.
Tiit meenutas, et temagi vend oli siin töötanud. Nüüdne vaatepilt kunagisest hiilgusest on küll kurb.
Vaatamata sellele, toimus ümber Võhma jooks, oli väga vaikne. Leitud, logitud, tänud peitjale!
Alati kui Võhmas oleme, käin küünlavabriku poest läbi. No lihtsalt nii kaunid küünlad seal. Pärast otsisime aarde ka üles ning karuonu jagas muljeid, kuidas ta siin bridživõistlustel omal ajal käis ja lihakombinaadi sööklas süüa sai.
Arvasin, et kui lihakombinaat ammugi suletud, siis siin ei ole hingelistki. Seda enam üllatas, et kombinaadi ette oli pargitud terve hulk autosid. Mis neil siin argipäeva lõuna paiku tegemist, ei teagi. Aaret ei tundunud keegi teine otsivat.
Aitäh peitmast ja ajalugu tutvustamast!
See kadunud hiilgus jäi täpselt me tänasele trajektoorile - Dublin-Tallinn-Valga. No olgu, väike kõrvalepõige tuli siiski teha aga ei miskit hullu. Nagu ka aardeleidmine, kiirelt nimed kirja, pilk vorstivabrikule ja sõit võis jätkuda.
Aitäh!
Nostalgiat täis paik. Nagu nostalgiliste mälestustega ikka kipub olema, nii ka seekord. On meeles palju toredat, aga ka veidi teisi emotsioone. Nii töötasid minu põrsapõlves ka minu ema ja isa lihakombinaadis. Pean piinlikkusega tunnistama, et mida tegi seal täpselt mu isa, seda ma ei teagi. Kuna ta oli ametilt rohkem ehitusemees, siis äkki oli ta ka seal sellega ametis, ei tea ja küsida pole kelleltki... Ema oli aga loomaarst ja tema töö oli liinilt läbi jooksvaid lihakehi kontrollida. Mäletan väga hästi ennast seismas tsehhis teisele korrusele kabinettide juurde viiva metalltrepi ülemisel platvormil ja all toimuvat jälgimas. All vasakul oli saag, mis saagis lihakehad piki pooleks, tagapool vasakul oli üks kummilapakas, mille vahelt lupsasid roosad notsukehad vahel välja. Seal oli ilmselt karvaeemaldusvann... ja siis oli pikk keerutav liin, millel sõitsid notsukehad. Ilusad, puhtad... Koledamatest stseenidest ja inetumatest paikadest lihakombinaadis mind säästeti. Ainus vastik mälestus on jäänud külmhoonest, kus veiste lihakehad rippusid. See veiseliha lõhn ja punased lihakehad kollase rasvaga, ei, see pole mälestus, mida tahaks uuesti kogeda.
Lihakombinaadi lapsena õppisin sööma igasugused rupskeid, sest neid oli vabalt käes. Ja kõik peale kopsude ja udara on siiani söödav. :D
Ja need pikad külmvagunitega rongid... Levis anekdoot, et sigu tapeti dünamiidiga, miks muidu jõudsid müüki vaid sabad, pead, kõrvad, jalad? Liha sõitis suure kodumaa avaruste suunas.
See oli ilmselt Võhma õitsenguaeg. Oli tööd ja leiba, isegi vorsti sai leivale.
Meie kolisime ära Läänemaale ja seda hilisemat hääbumist ise õnneks ei kogenud.
Hais aga oli. Lapsepõlvesõbranna elas otse lihakombinaadi aia taga ja kui tuul oli ikka valelt poolt, siis õues oli kole olla. Isegi aias kasvav Martsipani õun ei maitsenud haisu ajal eriti toredalt. Pidime ikka tuppa minema seda sööma. Meie elasime Võhma teises otsas ja seal polnud mingit muret.
Praegu ei lõhna, ei hiilgust ega midagi...
Aitäh meenutusterajale kutsumast!
Minule seostus see kombinaat selle solgitoru ja ilge haisuga alati Tallinna poole sõites. Hiljem olen mingitel asjaoludel ka territootiumil käinud. Siis kombinaati enam polnud. Leid oli lihtne. Aitähh.
Sõitsime läbi Võhma ja noppisime sellegi aarde.
Aitäh!
Kui FTF oli suure vaevaga leitud oli vaja veel üks aare haarata. Leitud logitud. Aitäh
90-ndate alguses, kui kogu kauba järgi pidi ise käima, sai ka siinses lihakombinaadis käidud. See iganädalane sõit kestis seni kuni vastav asutus kestis. Edaspidi tuli juba Rakvere vahet hakata kärutama. Nüüd siis taaskülastus tehtud, ei mäletanud enam muffigi, oligi aeg meenutada. Aga kõik on ikka väga trööstituks muutunud, kahju kohe niisugust mahajäetust ja lagunemist näha. Aga peitjale aarde eest tänud, täitsa tore oli meenutada.
Leitud, tööpäev kõrval olevas asutuses lõppes ja rahvast oli liikvel.
Nüüd Võhma ka roheline. Tänud.
Koht tuttav, sai siin kunagi midagi loendatud. Seekord uus otsing, aga kui kena georada ees, siis mis viga otsida! Peidukaks tore koht, saime kahelt poolt vaadata. Nimed kirjas, aitäh peitjale!
Täna peale Pühajärve jooksu koduteel põikasime siit läbi. Mõnus lugemine ja kiire leid. Aitäh.
Tuttav koht juba. Seekord siis peatus koos logimisega. Aitäh!
Vihma sadas, ei tahtnud pika rohu sisse minna, aga oli vaja. Tehtud.
Auto õnnestus täpselt georaja kõrval peatada, seega kõik lihtne. Aare ka ilusti olemas ja korras. Aitäh!
Geojaanituuri leid #103. Sellest saab nüüd küll selle nädala viimane aardeotsing, ausõna! Oodanuks, et hääbunud hiilgust mälestav aare on suurem ja väärikam. Aardega siiski kõik korras, kuiv ja leitav. Tänan meenutamast ja ajalugu lugeda pakkumast, see oli põnev. Eriti kui on isiklik seos, olles suur siga.
Korralik rada viis täpselt õigesse kohta. Aitäh!
Viljandist teel Võhmasse ei otsinud ühtegi sellenimelist aaret. Jälgisin küll asukohti ja mõnel oli isegi enam-vähem ok koht peatumiseks, aga mis ülejäänutega saab ma ei tea. Ei meeldi mulle need suure maantee äärsed treilid. Aga Võhmasse jõudes siis leidsin selle aarde, vana lihakombinaat jäi kaugemale…
Kombinaadi parkla oli autosid täis ja sealt sõitsin kohe edasi. Kaarti vaatamata tahtsin mööda rada valele poole teed aaret otsima minna. Siiski sai peale mõnda sammu märgatud, et meetrid ei vähene. Õigel pool teed, kiire leid. Aitäh!
Onu ja onunaine töötasid seal kuni lõpuni. Vist. Vanaema juurest loomi mitu korda Võhma poole teele pandud. Ükskord käisin ise ka kaasas. Et kindel olla, et ikka õiget looma kaalutakse. Eks see Võhma õitsengule omal ajal hoo sisse andis ning hiljem ka hukutas. Neid pikki külmutusvaguneid mäletan ka, millel vedurid ees öö läbi põrisesid, et pääseks Leningradi poole minema.
Uued aarded Viljandimaal on igati tervitatavad, logisime koduteel. Aitäh!
Aardega läks kiirelt, pärast sai veel natuke maja ümber uudistada ja võiski päevale joone alla tõmmata. Tänud aarde eest!
Kui juba Võhmas oleme, eks siis vaja ka see uuekene üle vaadata. Aitäh peitjale!
Kohale jõudas oli üks auto parklas ja eemalt jalutas auto poole telefoni jälgides üks isik, kes tundus geopeitur. Aaret logides sai kinnitust, et meie aimdus oli tõene. Aitäh:)