Esimene lammas läheb ikka aia taha. Kunagi tuleb uuendatud versioon sellest aardest, kuid kindlasti mitte sellisel moel nagu see praegu on. Ajaga tuli kogemus ning ka arusaam, et see aare liialt sokikas, et seda hooldama hakata.

Jalutasime jupp aega edasi-tagasi, kuni numbrid klappima saime. Mitu varianti sai üle kontrollitud, lõpuski polnud midagi liialt lihtsat. Aitäh!

 1 

Lahendades küsisime peitjalt kinnitust oma numbrite osas, õnneks oli ainult 1 väike näpukas, mida kohe ei märganud. Täna kupatas tige härra mind autost välja logima(kuna olime minu lootusetu kaardilugemise mitte-oskuse tõttu teinud paar tiiru küll õigel pool küll valel pool raudteed, et jõuaks õigesse kohta) ja siis ma seal seisin, mõtlesin, et kas tõesti mina, kas tõesti SINNA ? Ehh..olgu, proovime. Hah. Saingi hakkama. Potentsiaalseid kohti oli palju aga kostuvate häälte tõttu hakkas veidi hirmus (kuigi otsest põhjust ju ei tohiks olla) ning varsti jäigi topsik silma. Oli teine tõesti ilma kaaneta ja ainult logiraamat selles alles, panin ühe pliiatsi ka sisse, ehk ei panda pihta seda. Järgmine ülesanne oli kuidagi tagasi autosse saada. Mõtlesin korraks, vaatasin siia, vaatasin sinna...ega muud teed ju pole kui ainult tuldud tee ja alla pean ju kuidagi saama. Õnneks läks see üllatavalt hästi ja hetkel üldse mitte libedalt : D Aitäh! (Kõik sellised kohad tuleb ikka läbi ronida elu jooksul, kui mitte teismelise või tudengina , siis 2 lapse emana saabus ka see hetk nüüd kätte :D )

Koordinaat oli teada juba eelmine kord aga kuna olin Tõuksiga, siis ei suutnud välja mõelda lähenemisteed, jätsin minemata. Täna autoga lipsti kohale aga kohapeal ei läind üldse lihtsalt. Viimasest vaadatud kohast leidsime. Tänud!

Leitud, tänud!

Eelmine kord prahiks peetu osutus aardeks. Kork on jätkuvalt puudu. Siim käis logimas.

Annelil oli osa kodutööd tehtud, osa pidime kohapeal läbi jalutama. Segadust oli palju, aga lõpuks saime geokontrolli ikka roheliseks. Lõpp ei meeldinud üldse kohe.

Huh, see mõistatus... polnud minu päev või siis jääme peitjaga ristumise definitsioonis eriarvamusele. Kirvemeetodit ei viitsinud geokontrollis teha, aga kuna enamus tähed said õigesti paika, siis oli lõppobjekt selge. Kirvetasin siis koha peal ja ennäe imet, aare ilma korgita vaatas vastu täitsa avalikult. Logisin ära ja asetasin aarde loogilisena tundunud kohta u meetri kaugusel ilmselgelt mitteesialgsest leiukohast. Tänan.

Ei leidnud.

Ohjah... Mõistatus, mitte multi... Suht sokikas peale kauba.

Lugesin kirjeldust ja jalutasin mööda moosi tänavaid. Kui lõpuks aru sain, et maasikaline maja on lihtsalt maasika värvi maja, siis loksus kõik paika ja isegi geokontroll oli kohe esimesel katsel minuga nõus.

Tänan peitmast.

Päris muhe mõistatus. Tänud peitjale!

 2 

Selle aarde juures meenusid enda geokarjääri algusajad, kui sai, ise maru õnnelik olles, sokikaid mõistatusi tehtud, mida siiamaani on põhjust häbeneda. Kohapeal läks selle eest ootamatult lihtsalt, juba eemalt paistis kahtlane koht ja seal see tops end peitiski. Millegipärast oli kork jalutama läinud, aga muidu ilusti komplektne. Aitäh.

Oli omajagu pusimist, aga ringkäik oli mõnus ja juhatas vaiksetele tänavatele vahelduseks ka paari üpris kummalise hoone juurde. Kindlasti ka lastega läbikäimiseks tore aare. Mõnes vahepunktis tasub olla tähelepanelik kuid tähelepandamatu.

 1 

Kui elektrikappidega oli kõik konkreetne, siis siin enam nii sujuvalt ei läinud. Eks need sõnastused tekitasid mõningaid küsitavusi, aga lõpuks saime ikka topsi asukoha tuvastatud ja nimed kirja. Tänud aarde eest!

Tänud aarde eest!

Väike seljasirutus enne kodu poole asumist. Aitäh!

Jah, lisaks Supilinnale tunneb tartlane ka Moosilinna majanumbreid ja uksi. Kuiv ja korras, tänud peitale.

Eile sai loendatud, täna logitud. Tänan!

Nädala-paar tagasi sai Moosilinnas tiirutatud ja lõpuks sai numbrid roheliseks. Natuke andis nuputada ja tänavaid õigemaks sättida. Täna oli aega lõpust läbi käia, ilus ilm soosis aardleidu. Tänud peitjale

Kodus sai täpp kaardile pandud,täna käisime ainult lõpus.Aitäh!

Peidukoht tundub ka mugude seas populaarne koht olevat. Kui algul tundus, et aare on kadunud, siis lõpuks ikka leidsin.

 1 

Kui Moosilinnas avaldus Tomait0 aare, kargas esimesena pähe kergelt krehvtine tomatimoos, mida mingil laadan kunagi mekkisin. Muudel tänavatel sujus suht kenasti, aga selle viimasega läks lappama. Kolm korda kõndisin edasi-tagasi ja kolm korda püüdsin kõik tänavalt nähtavad rõduuksed korralikult kokku loendada. Lõpuks taandus asi matemaatikale, loogikale ja huupi pakkumisele. Siis jäi kontrolli kah nõusse. Lõpu külastuse lükkasin heaga keskööks, veetes vahepealset aega mõnede muude Tartu aarete leidmiseks ja mitteleidmiseks. Täname!

 1 

Selle aardega läks nüüd nii, nagu on umbes ühe aardega aastaid tagasi läinud. Kui tookord me otsisime midagi muud ja leidsime hoopis teise aarde siis seekord ei otsitud midagi.
Läbi nn. Moosilinna lähevad võsukesed igal koolipäeva hommikul Variku kooli. Eks nende muud tegevused koos sõprade ja sõbrannadega on selles samas linnaosas. Ühel päeval teatab mulle Ott, et ta leidis geopeituse aarde. Kuna ta on erinevatel georännakutel kaasas käinud, sai ta aru millega on tegu. Kuidas või mis tegevustega seoses ta aga sellesse kohta jõudis, kus ta mulle aaret kirjeldas olema, on muidugi omaette teema :) Võibolla ma lapsevanemana ei peakski kõiki seiku tema elust teadma :)
Kuigi mul jäi selle aarde raames Moosilinnas jalutamata, olen seda varem teinud korduvalt :)
Tänud peitjale aarde eest!

Kodus sai lahendus kaardile. Täna tegime enne teatrietendust veidi ise teatrit ja käisime nime kirja panemas. Tänud

Moositänavad said kodus virtuaalselt läbitud, aega ikka läks. Kohapeal läks kiirelt, oli täitsa ootamatu asukoht geokontrollile pihta saades. Aitäh, oli tore.

Saime ka oma moosinäod logiraamatusse maalida. Mu jaoks oli lõpuobjektil üllatavalt hea pidamine (või sattusid lõpuks lihtsalt õiged jalanõud jalga).

 1 

Multi lahendamine kõige lihtsam ei olnud. Saadud numbritega lõpu põlgasime ka esialgu valeks. Moosiekspertide kinnitus, et on küll seal, viis meid lõpuks aga ikkagi samasse kohta asja kontrollima (Indy tuli ka :D). Kohale jõudes enam kaua ei läinud, Moosilinn sai leitud ja logitud :). Aitäh multi eest, pakkus korraliku jupi tegevust meile seekordsesse Tartu-aega :).

Päike paistis, ilm oli mõne külmakraadiga, hommikused pannkoogid moosiga söödud ja nii tunduski hea plaan sinna moosistele tänavatele jalutama minna. Aga polnud see ringkäik meile nii magus ühtegi nagu tänavanimed lubada võiks. Suutsime mitmes kohas tõlgendada küsitavat peitjast erinevalt ja seega tekkis kahtlasi numbreid rohkem kui üks. Proovisime koordinaati väänata ühele poole ja teisele poole, käisime veel ühte küsitavat kohta üle vaatamas aga lõpuks ikka tahtsid need kirsikivid me hambad murda ja pohlad olid ka hapud ja maasikas mitte üldsegi kutsuvalt magus jne Osa meie seltskonnast oli juba alla andnud aga me Marisega ikka pusisime edasi ja lõpuks peale väikest konsultatsiooni moosispetsialistiga saabus ka roheline geokontroll. Aardekarbi külastus oli juba selline lõbusamat laadi ettevõtmine. Külm tuul tahtis sealt küll meid minema puhuda aga olime vaprad. Aitäh peitjale moosimõistatust pakkumast!

Aitäh aarde eest :)

 1 

Kui aare avaldus, käisime sõbrannaga moosilinna mööda jalutamas - temaatikale vastavalt tema maasikamoosipunases, mina maasikamannavahuroosas jopes. Päris huvitav mõistatus oli - mina kaarditööga seda ära ei lahendanud, aga kohapeal oli kergem. Meil jäi leidmata üksainus vastus, mille ma pidin geokontrolli abil paika väänutama. Pärast käisime ja otsisime õige koha ka üles. No ... peaaegu. Mina pidasin õigeks lihtsalt üht teist maja.

Tol korral vaatasime lõppu korraks kaugelt ja pagesime koju vihmavarju.

Tänast kaunist kuupäeva tekkis mul soov kuhugi logiraamatusse kirja panna. Seega võtsin noorgeopeituri ligi ja logisime koos aarde ära. Logiraamat miskipärast tühjavõitu - alles 5. sissekanne sai kirjutatud.

Aitäh peitmast!

Ja jälle ma magan kodulinna aarde maha, sest teavitused ei tööta. Kuna peetervanderselli logi oli juba olemas, siis kiiret ei olnud, aga see logi andis ka lootust, et ei pea liga sees jäävihmas ukerdama ja saab koordinaadid kodus kätte. Esimene koorinaat näitas võssa, aga andis suuna kätte ja numbritega natuke mängides sai see üsna lubavasse kohta korrigeeritud. Lükkasin selle geokontrolli ja esimese laksuga roheline tuli käes. Endal ei olnudki suurem asi kihku, aga kaaslane ütles, et läheme, ja läksimegi. Kohale sumbatud tuli veidi nuputada, et kust kandist asjale läheneda, aga kui õigesse kohta jõutud sai tuli ka leid lihtsalt. STF läks kirja 22:00. Nõustun esmaleidja arvamusega, et multi asemel on see pigem mõistatuse tüüpi, ja samamoodi tunnen muret mugukindluse koha pealt, kuid soovin pikka iga ja tänan peitjat moosi keetmast.

 2 

Need loendamisaarded ei ole just lemmikud, eriti sel juhul kui olude sunnil tuleb loendamist arvuti tagant teostada. Ometi kuidagi see geokontrolli roheline ikka tuli ja tekkis plaan vaadata, kuidas koha peal olud on. Olud olid ütlemata viletsad - hirmus tuul ja mingit ilgust sadas pähe ka ning kuna nullini viis jäljerada, siis olin kindel, et keegi on juba ette jõudnud. Kõigepealt sai muidugi kõik kõrvalisemad peidukad üle vaadatud, aga aare peitis end hoopis lihtsamas kohas, loodetavasti püsib seal mugude kiuste. Suur oli üllatus, kui selgus, et logiraamat on täitsa tühi, ju olid need peitja jäljed siis. FTF sai kirja 18.03. Aitäh peitjale! Aardetüüp on pigem mõistatus mu meelest.