Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Asutus (Anstalt Marienhof) asutati 1897 Liivimaa Langetõbiste ja Nõdrameelsete eest Hoolekandmise Seltsi ja Viljandi mõisa omaniku Oswald Ungern-Sternbergi eestvõttel. Asutuse rajamiseks osteti apteeker Ewald von Deblerilt kolm talu (Kaljapulga, Västriku ja Jämejala), mis olid ühendatud Marienhofi kinnistuks suurusega 142 ha. Ühe talu nime järgi sai asutus ka oma hilisema eestikeelse nime.
Asutusel on aja jooksul olnud mitu nime: Jämejala psühhiaatriakliinik, Jämejala Psühhiaatriahaigla, Jämejala Vabariiklik Psühhoneuroloogiahaigla, Jämejala Psühhoneuroloogiahaigla, Jämejala vaimuhaigla.
Esimesed haiged toodi asutusse (Anstalt Marienhof bei Fellin für Blöde und Epileptische) 24. oktoobril - 5. novembril 1897. Haiglahooneks kujundati üks kinnistu elumajadest, nn Immanueli ühekorruseline maja, millest sai langetõbiste ja nõdrameelsete ravi- ja hoolekandeasutus. 1898. aasta lõpuks oli asutuses juba 26 hoolealust. 1904. aastal oli haigete arv juba 80–90 ja haiglas töötas üheksa nais- ja neli meespõetajat, kaheksa teenijat ja üks sulane.
1919. aastal hakkas Jämejala haiglat kui peremeheta vara haldama Viljandi maakonnavalitsus. 1923. aastal viidi haigla üle Töö- ja Hoolekande Ministeeriumi alluvusse ja nimetati ümber Tervishoiu Peavalitsuse Jämejala Vaimuhaiglaks, juhataja oli (1923–1932) Osvald Soo, 1932–1940 Nikolai Born, 1940–1944 Bernhard Saarsoo.
Jämejala haiglas viibis lühikest aega ka 1954. aasta detsembris Konstantin Päts, enne Moskva lähedale praeguse Tveri oblasti Buraševo külla Litvinovi-nimelisse Psühhoneuroloogiahaiglasse viimist, kus ta ka 18. jaanuaril 1956 suri.
Mina töötan selles asutuses aastast 2008, sundravi osakonnas. Selles osakonnas on ravil kliendid, kes on ohtlikud teistele või iseendale. Siin pargis on ka palju teisi osakondi: Laste,- üld psühhiaatria, sõltlased, hooldus osakond, akuutosakond jne. Siinset parki hakkasime taastama eelmisel aastal. Purskkaev siin töötas viimati 1982 aastal ja nüüd esimest korda eelmisel aastal. Siin on väga palju erinevaid puude liike kus elavad ka paljud erinevad linnud ja ka oravad. Neile kõigile teeme elamiseks ka uusi pesakaste. Kui oled aarde ära loginud (arsti vastuvõtul ära käinud), siis vaata ja jaluta veel ringi. Ehk näed ka purskkaevus kala ujumas. Ei ole siin hullu midagi.
Et arsti vastuvõtule pääseda, pead luku avamiseks leidma ühe kolmekohalise numbri. Kõige tagumise maja taga u 150 m kaugusel on kohalik surnuaed, mis valmis aastal 1910. Viimane matus oli seal aastal 1966. Ja nüüd küsimus: Kui palju lahkunuid on sellele kalmistule maetud?
Head nuputamist, palun ära kasuta jõudu! Esimest leidjat ootab ees minu enda valmistatud kingitus.
EN The institution (Anstalt Marienhof) was founded in 1897 at the initiative of Oswald Ungern-Sternberg, the owner of Viljandi Manor and the Welfare Society for the Ambulances of Livonia. To establish the institution, three farms (Kaljapulga, Västriku and Jämejala) were bought from the pharmacist Ewald von Debler, which were combined into the Marienhof property with a size of 142 ha. The institution also got its later Estonian name from the name of a farm. Over time, the institution has had several names: Jämejala Psychiatric Clinic, Jämejala Psychiatric Hospital, Jämejala Republican Psychoneurological Hospital, Jämejala Psychoneurological Hospital, Jämejala Mental Hospital. The first patients were brought to the institution (Anstalt Marienhof bei Fellin für Blöde und Epilepticsche) on October 24 - November 5, 1897. One of the residential buildings on the property, the so-called Immanuel one-story house, was designed as a hospital building, which became a treatment and welfare institution for the paralyzed and feeble-minded. By the end of 1898, there were already 26 wards in the institution. In 1904, the number of patients was already 80-90, and the hospital employed nine female and four male nurses, eight maids and one servant. In 1919, the Viljandi county government began to manage the Jämejala hospital as an ownerless property. In 1923, the hospital was transferred to the Ministry of Labor and Welfare and renamed the Jämejala Mental Hospital of the General Administration of Health, the manager was (1923–1932) Osvald Soo, 1932–1940 Nikolai Born, 1940–1944 Bernhard Saarsoo. In December 1954, Konstantin Päts also stayed in Jämejala Hospital for a short time, before being transferred to the Litvinov Psychoneurological Hospital in the village of Burashevo, Tver Region near Moscow, where he also died on January 18, 1956. I have been working in this institution since 2008, in the forced treatment department. This department treats clients who are dangerous to others or themselves. There are also many other departments in this park: Children's, general psychiatry, addicts, care department, acute department, etc. We started restoring this park last year. The fountain here last worked in 1982 and now for the first time last year. There are many different types of trees here, where many different birds and squirrels also live. We also make new nest boxes for all of them to live in. If you have logged out of the treasure (visited the doctor's appointment), take a look and walk around some more. You might also see fish swimming in the fountain. In order to get to the doctor's appointment, you need to find a three-digit number to open the lock. About 150 m behind the rearmost house is the local cemetery, which was completed in 1910. The last burial there was in 1966. And now the question: "How many deceased are buried in this cemetery?" Good guesswork, please don't use force!"
Vihje: Tuleb lugeda kirjeldust
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (14), soovitan (12), 2023_aasta_aarde_kandidaat (6), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCAF1GJ
Logiteadete statistika:
59 (93,7%)
4
1
2
0
0
0
Kokku: 66
Sai lõpuks peale tööpäeva ära võetud see aare, mida koguaeg kaugelt olen vaadelnud patsientidega jalutades :)
Lukk oli talvega untsu läinud. Panin uue korraliku, ehk peab. Siin ei oli karta vaja, tulge julgelt. Siinne rahvas lihtsalt omamoodi. Kena geokevadet.????
Lukk ei avane! Mis iganes toimub kahtlased mugud jalutasid grupiti ja neil polnud hea aura mitte pea kohal. Ei tahtnud seal olla.Lõpetasime proovimise ja tulime tulema.
Siinne doktori vastuvõtt oli üllatavalt meeldiv. Algul roovisin valet koodi, kui see ei aidanud, siis õige sisestamisel enam probleemi polnud. Jaksu ja pikka meelt peitjale selles raskes ametis. Koht ise oli huvitav. Kuigi nimetusejärgi ammu tuttav, siis nüüd sai esimest korda ka kohapeal ära käidud. Tänan kutsumast ja hea meel, et sain ikka sealt välja ka. Aardele FP ka.
Käisin ka ise doktori manu. Pärast mõningast vestlust arvas, et võin veel edasi töötada. Oli teisel natuke pime, nii et panin uued patareid lae lühtrile. Aga kui sind doktori juurest ikka minema lastakse, siis ole hea kustuta ka tuli. Lüliti ei ühenda enam just väga hästi aga saab hakkama. Püüan kevadel väikese vahetuse teha. Doktor ootab pikisilmi uusi külastajaid. ???? Olge temaga siis kannatlikud, ta natuke vanamoodne. ????
Järjekordne korduvkülastus. Ka siin kōik sujus: polnud mugusid ning uks avanes probleemideta. Aitäh! EVEJ
Tore teostus ning hea meel, et ka geopeituritele näidatakse, et pole see midagi nii hirmus koht siin. Aitäh!
Pärast pooleteisetunnist jõõblemist Valuoja-Marienhofi teel, tulime noorpeituriga siia haigla parki närve puhkama. Tegime harjutused läbi ja logisime ka topsiku. Kena koht ja vahva aare, tänud peitjale.
Plaan oli alustada selle aardega Viljandis. See tegi kohe päeva rõõmsaks. Aitäh!
Kui kohalikel asukatel värske õhu võtmise aeg lõppes asusin mina jalutuskäigule. Uurisin harjutusi ja vaatlesin kalu ning oravaid. Lõpuks panin nime kirja ja vahetasin rändureid. Tore aare.
Tänan peitmast.
Nunii, polnudki vaja kalmistule käiku maetute arvu teadasaamiseks ette võtta, sai hoopistükis lihtsamalt. Kohapeal oleks küll teist silmapaari vaja olnud, aga kuna mida pole, seda pole, tuli ise hakkama saada. Eks ma siis lõpuks sain ikka need numbrid õigetesse kohtadesse kah ja pääsesingi kasti sisemusele ligi. Igavesti tore asi siin paika pandud, väga asjakohane. 5+ teostus, mulle meeldis. Nii kogu info, mida kirjeldusest teada sai, kui ka see mis kohapeal ees ootas. Tänud kõige selle toreduse eest
Üks täiesti kena kvaliteetaare. Natuke omapärane soundtrack kõlas kõrval, süüdistati kedagi juute enda kinni hoidmises ja refrään kõlas Sieg heil.
Ülikoolis õpetati, et inimesed kirjutavad kohtutesse igasuguseid üllitisi ja kui need hiljem nende kahjuks hakkavad mängima, siis saadetakse kiri: ,,Austatus kohus, ma ei saanud aru, mida ma tegin - ma olin hull".
Enne kamraadidega kokkusaamist lasime kontrollida, mis seisus me ise oleme. Kaupo võlus uhke aardekasti lahti ja panime nimed kirja. Äge teostus, aitäh!
Ohhoo mis lahe kast siin ees ootas. Seda on iga ilma ja aastaajaga väga mugav ja hubane leida/logida. Proovisime jah esimese soojaga murdvarga tagasitulekut, aga tundub et need oskused on rooste läinud. Õnneks onu prill aitas hädast välja ja pääsesime sisu revideerima. Naljakas oli et isegi Google tahtis meid siin korduvalt vastassuunas sõitma panna. Ei teagi kas siin on mingi kokkulepe kohaliku asutusega et patsiente juurde saada ;P JK Aitähhid
Päeva teine leid. Mu jaoks täitsa üllatav, et ainult ühe aarde otsimisega suutsime Tallinnast Viljandisse ära sõita. Aga no mis teed, kui pisut ajahädas olime. Ma mõistatusest ei teadnud midagi, aga õnneks kohapeal lahenes kiirelt. Aitäh hea aarde eest, imetlesime seda asja pikalt.
Proovisime esimese hooga sisse murda kuid tulutult. Isand google päästis päeva. Igati vahva teostus. Kiidame ja täname.
Aitäh aarde eest!
Konteiner on väga äge, aga kuna luku koodi poleks antud, on tegemist siiski mõistatusaardega. Samuti on miskipärast on osa teksti taust valgeks tehtud, mistõttu vähemalt c:geos pole enamikku tekstist võimalik lugeda.
Geojaanituuri leid #16. Parkisin auto lähistele teiste omasuguste vahele. Istudes aarde juures kuulen, kuidas üks aiatagune meesterahvas - küllap patsient - kõva häälega irvitab ja kirub, et mu autonumbri tähed B-ga algavad. "Keegi ei pane ju omale nõrka Peetrit autonumbriks!" jms kostus veel aaret logideski :-) Aga aare ise oli ikka oh sa poiss, selline pärl! Õnneks sain jõuta avatud ja uudistasin mõnuga. Meistriteos, soovitatav ja kiidetav, lausa tugev AA kandidaat! Tuhat tänu aardeelamuse ja kirjelduses toodud info eest! 5+
Kasti mitte märgata oli keeruline, numbrite sisestamine oli päris paras pähkel - mustad numbrid pruunil taustal, seda kõike veel hämaras. Lõpuks sai mobiilikaamera abiga kodus leitud numbrid õigesse järjekorda ja uks avanes. Õnneks patsiente ei olnud. Tänud peitjale!
Järjekorranumbri osas pidasin dr Googlega nõu. Aga numbri sisestamine oli ka omaette väljakutse, silm ei seletanud hästi neid läikivad väikseid numbreid. Lõpuks õnnestus siiski ka arstionu vastuvõtule saada. Tubli tükk. Aitäh peitjale.
Aare on väga äge aga vot see lukk,selle peale meil ikka läks natuke aega.Aitäh!
Ütleme nii, et pimedas hullumaja hoovis ringi luusimine ei ole just üks mu suurimaid unistusi, aga paraku nii see täna kujunes. Et asi põnevam oleks, pidas keegi eemal üsna roppu telefonikõnet - ei saanud mina aru, kas patsient või töötaja. Olukord oli nii närvesööv, et ma mässasin selle lukuga ikka oluliselt kauem, kui oleks pidanud, sest üks detail jäi lihtsalt märkamata. Kasti avanedes said mu kannatused siiski tasutud toreda aardeteostuse näol ja isegi ropu suuga jutumees oli tuppa läinud. Ütleme nii, et ilma aardeta ma siia kindlasti sattunud ei oleks ning täieliku üllatusena tuli, mis kenad hooned ja uhke allee siin ees ootasid. Aitäh kutsumast, oli huvitav!
Kui on suur aare, mis Eesti mõistes palju lemmikpunkte kogunud, siis tuleb tulla vaatama. Kuna null oli mitme mugu poolt hõivatud, siis lapsed täitsid ajaveetmiseks kõhtu. Kui pirukas söödud ja mahl joodud, läksid lapsed kividele mängima ning õnneks sai siis ka mugude koosolek läbi. Vajalik info sai ka välja võlutud ning aare avaneski. Aitäh!
Väga huvitavas kohas aare, suht raske on seda nagu mitte leida :D lahe, tänud :)
See siin oli tänase Viljandimaa aarete tiiru seitsmes leid. No oli siin ikka üks vägev jupstükk. Allee leidsime, surnuaia leidsime, koodigi leidsime ning suure pusimise peale avanes ka arstikabineti uks :) Egas tänapäeval nii lihtsalt arsti vastuvõtule ei pääsegi aga täna meil vedas. Läks hästi, meid tunnistati täie tervise juures olevaks ja nii saime loa rahulikult edasi liikumiseks :)
Aitäh aardemeistrile!
Sai tiirutatud ja tutvutud ümbruskonnaga, kalmistugi leitud. Lukk ei tahtnud kuidagi avaneda. Sai kirutud ja vannutud ja korraga oh imet lukk läks lahti. Aitäh
Ei saanud selle lukuga sinapeale. Isegi seda ei suutnud tuvastada, millisele joonele see kood tuleb paigutada. Proovisin erinevaid aga tutkit. Ju kunagi jälle.
Väga positiivne üllatus! Kohapeal avastasin, et päevasel ajal tulek polnud vist parim mõte. Patsiendid tiirutasid ümberringi ja pidasid pilgu minu peal pisut pikemalt kui mugav tundus :o) Üks mees võrkaia taga kaebas häälekalt, kuidas toiduks pakutakse ainult kalamaksaõli. Oma kümme minutit kulus, enne kui konteineri kallal toimetama võis hakata. Aga see idee ja teostus on ikka jube head! Aitäh!
Täiesti tavaline tööpäev. Kohalikud töötajad tegelesid oma patsientidega ja meile õnneks suurt tähelepanu ei pööranud. Seekord pääsesime. Aardelaegas avanes täiesti normaalselt. EVEJ
Siinne park ja hoonete komplekt tuli mulle üllatusena, eeldasin palju igavamat "lihtsalt üks maja" moodi asja. Aardega läks kõik ladusalt. Tänud!
Oli pime, libe, oli sünnipäev. Aga see selleks. Õige suur laegas seal. Tükk tegu ikka, et lahti saada. Sõna otseses mõttes sai proovitud küll niipidi, küll naapidi. Lõpuks ikka nimi kirjas. Mingeid inimesi ikka liikus. Ei tea kas olid vabakäigul patsiendid või niisama kohalikud. See prügikottidega oli vist kohalik. Külm ja kõle oli ka. Aga oli, mis oli. Mina tänan.
Kell oli juba pool öö, kui siia saabusin. Püüdsin aru saada, kui kaugele auto saab, ja sai ikka päris lähedale. Õnneks ei pidanud koolnutaristule hulkuma minema ja sai sulguri väikse nikerdamise järel lahti. Noh, väga vinks-vonks lahendus siin, täiega kaunis lõpp sellele geopäevale. Aitäh ja maani kummardus.
Igati korraliku teostusega komplekt siin uudistamiseks valmis meisterdatud. Väga tugev AA kandidaat.
Maailma filmiklassikast meenub Milos Formani mängufilm "Lendas üle käopesa" kus peaosa mängib Jack Nicholson.See film paneb päris tõsiselt elu üle järele mõtlema,kus on see piir mida ületades pole hullusärgi kandmine kaugel....
Kiire põige koduteelt. Luku avamisega läks soovitust rohkem aega, kuid lõpuks saime ka sellega hakkama. Lisaks õigele arvule tuleb ka õiget võtet kasutada! Aitäh!
Ma olin varem seda Viljandi suure-kolakat haiglat näinud - sinna juurde oli/on üks aaregi peidetud, eks sellepärast. Ja Jämejala haiglaks pidasingi mina toda pirakat - arvasin, et ju mahuvad hullud ka sinna ära.
Seda suurem oli üllatus, kui sellise vahva linnaosa eest leidsime. Tõesti mega. Hulle polnud eriti palju jalutama tulnud, ainult paar tükk sebis seal ringi, meie neid ei huvitanud.
Aare vastas tõepoolest suurusmääratlusele, seega leidmisega polnud raskusi. Aga avamisega ... Haudu oli Tiit juba kodus loendanud või lugenud ja mingi ligikaudne number oli olemas, seega me neid kohapeal üle vaatama esialgu ei läinud. Aga selle numbriga, mis Tiit oli endale mällu surunud, ei tahtnud ka aardekarp avaneda. Proovisime küll vägisõnadega ja ilma. Siiski sai Tiit lõpuks lukuga sotid selgeks tehtud ja seekord jäime võitjaks meie.
Aitäh peitmast ja vahva lahenduse eest!
Hulludel on Viljandis päris oma linnaosa, vähemalt selline esmamulje jäi. Ja pildistamist keelavad sildid kõik üleval ja puha. Natuke criipi. Aare nagu tavaline aga ikkagi peab mõistatama. Aardekirst väga äge vool isegi sees ja saab toas logimise ajaks lambi põlema panna:) Tänud aardemeistrile!
Kirjeldus oli kodus korralikult loetud, aitäh asutuse ajaloo tutvustamise eest. Täna ennelõunal oli siin rahu ja vaikus, ei liikunud peaaegu hingelistki. Saime täitsa omaette teha seda, mida tegema tulime. Oh, oleks vaid päris elus ka nii lihtne, et tead õigeid numbreid ja oledki naksti arsti kabinetis vastuvõtul. Ei mingeid tüütuid järjekorras ootamisi. Vestlesime natuke doktorihärraga ja tema lahkel loal vahetasime ka rändureid. Aitäh väga laheda ja temaatilise aarde eest!
Kirjelduse lugesime läbi, haudu otsima ei hakanud. Suundusime otse aarde juurde ja nautisime.
Aitäh!
Kuna aega juba nappis ja koodi ei suutnud käigu pealt välja nuputada, mida siin vaja oleks läinud, siis lihtsalt käisin vaatasin kasti üle. Et täna oli neid mitteleide mikrode näol juba küllaldaselt kogutud, siis lihtsalt tahtsin teada, et kas ma suurt mõõtu aaret ikka näen. Nägin. Jumal tänatud, vähemalt täisgeopimedus pole veel tabanud. Nüüd vaja veel selle koodi peale mõelda. Huvitav, kas selleks peab kalmistule haudasid minema lugema või on mõni väheke leebem meetod. Arvatavasti on, eks see tuleb siis välja mõelda. Aga praegu las laagerdab natuke.
Jalutajaid oli palju, vist patsiendid. Tänud laheda teostusega aarde eest!
Aitäh, tore aare! Pidin noorte jalutuskäigu vahepeal kärmelt tegutsema, et enne valmis jõuda, kui nad teiselt poolt tagasi tulevad. Raamatust leidsin, et siin on täna käidud, aga jälgi eriti ei tuvastanud. Ju siis sadas vahepeal.
Ühe venna maja juurest läksime teise venna töö juurde. Doktor võttis õnneks vastu. Väga lahe jälle ning aardesse jäi meie uhiuus puust geomünt. Täname ja kiidame!
Parklas oli juba tunda et mis kohaga tegu, sest keegi teiselpool aeda karjus kõva häälega laulda, et "jõuluaeg on käes".
Tore asi valmis meisterdatud, peitjale tänud!
Viljandis on hea elada. Kui ikka päris sassi kisub ja katus sõitma kipub, siis on koht, kus hoiule võetakse päris lähedal. Kas uhket, pikkade varrukatega rõivastust antakse, selle kohta isiklikud andmed paraku veel puuduvad. Mingit oranži kombinesooni paistab küll aegajalt liikvel olevat, aga ka selle saamiseks vajalikud teadmised on puudulikud. Ainus kokkupuude on olnud ringmajaga, kus pseudobussipeatuski olemas. Elutee üks lõppjaamu...
Aarde avaldumist nägin, hetke isegi mõtisklesin, et äkki minna, aga mõtteks vaid jäigi. Praegu ei tule meeldegi, mis argumendid peale jäid.
Ja siis, siin ma siis olingi, "komandeeringus" lillekimp näpus sundravi ukse taga. Õnneks seekord veel pääsesin, kimp pihku, allkiri paberile ja putku ma saingi.
Aega pisut tööle naasmisega oli, seega seadsin sammud aarde juurde. Teel käisin meenutades kalmistu läbi ja uhke aarde juurde jõudes olid ka maetud "üle loetud". See info osutus pädevaks, sest uskumatult kohe avanes doktori kabineti uks. Rääkige siis, et "arstile ju ei pääse ja arste pole"...
Siin registris oli ikka väga vähe sõltuvushaiguse üles tunnistanuid ja minu sissekannegi mahtus esimesele lehele.
"Algul polnud kedagi, hiljem siiski tuldi..." viisi ümisedes vaatasin oranžide kombede lähenemist ja leidsin, et targem taandub. Sellesse massi veel sulanduda ei tahaks..
Äkki ma nii hull veel pole.
Aarde eest aitäh! Tubli näputöö!
Kõigepealt käisin laupäeval oludega tutvumas, et otsustada järgmisel päeval tagasi tulemise kasuks. Täna jalutasime pargis, kalmistul ja alleel. Kui esmalt aarde juures mugusid ei olnud, siis tagasi jalutamise ajaks juba olid küll. Autosse jõudmise ajaks jällegist ei olnud. Kuna Triinul oli täiega uneaeg peal, siis otsustasime korduvkülastuse kasuks ning koduteel mõtlesime ka välja kuidas järgmine kord edukamad olla :D Aitäh!
Arstijärjekorrad on teadagi pikad ja ega meiegi pidime omale numbrite saamiseks ikka vaeva nägema, aga läks hästi ja pääsesime arstionu jutule - õnneks haiglaravile ei pidanud jääma.Väga lahe teostus - aitäh!
Väga kena park/hoov oli siin. Aare oli ka äge, kuigi jooksutas meid siin veidi ringi, aga noh, mis teha - kui oma ideedesse usku pole. Kuni see usk tekkis - seni jooksime amokki. Aga kena, rahulik sügismaastik - ikka tore vaadata ja nuusutada ja kuulatada.
Lõpuks jooksid niidid kokku - küll olid olemas vajalikud numbrid, küll prillid, küll pastakas ja kõik muu vajalik. Doktor ootas meid juba - eks tal oli vast olnud ka juba igav kuulata seda kolistamist ja sosistamist ja edasi-tagasi jooksmist - aga ju ta oli harjunud, sest pahaks ta seda sebimist ei pannud.
Jämajala haiglasse pole kunagi sattunud. Kõige lähemal olin sellele kui sunniti kuulama laulu Fichtl's Lied. Õnneks sain koordinaadi kätte enne kui särk ümber oleks pandud.
Aarde teostus on super. Mina kui tegude inimene, jooksin kalmistut otsima. Catiberg tõi mu maale tagasi. Koostöös pääsesime arsti vastuvõtule. Mind tunnistati terveks. Aitäh!
Jämejala Haigla kohta on aegade jooksul igasugu lugusid kuuldud, küll naljakamaid ja küll tõsiseid, aga kahtlamata on tegemist väga vajaliku raviasutusega. Siinkandis oleme varem juba mõne aarde leidnud, seega tee oli tuttav. Ka aarde kirjeldus sai eelnevalt läbi loetud, nii ei tekkinud kohapeal mingit hämmeldust ning oligi kiirelt karp käes. Väga temaatiline üleseehitus aardel ja ideaalselt olustikku sobiv. Aitäh.
Et ootamatult tekkis Viljandisse asja, siis sai teel ka siit läbi põigatud. Igati uhke värk, tänud aarde eest!
Enne tööpäeva lõppu avastasin, et pühapäeval uus aare ilmunud ning logisid polnud, siis otsustasin sealt mööda jalutada... 4km ring tuli ainult. Info uuritud ("sõbrale "helistatud""), et ei peaks niipalju märjas rohus sumpama. Sõber juhtus andma seekord ka ajakohast nõu ja lukuke avaneski. Doktor ootas juba, eelmine klient oli vist just lahkunud... Tore aare. Tänud meistrimehele ja FP ka.