Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Hiiumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare asub Tõrvanina-Kärdla matkaraja ääres. Aarde juurest avaneb ilus vaade Tõrvanina neemele, mille vahva nime järgi sai nimetatud ka aare. Matkasellidel soovitame jätta auto parklasse N 59° 02’ 22” E 22° 41’ 13”. Sealt lähistelt algab matkarada, millel astudes saab kindlalt elamuse ehedast metsikust loodusest. Matkarada kogu pikkus on 7 km, aare asub umbes matkaraja keskel. Meie kohtasime aarde peitmisretkel metssiga, kuid Teile seda garanteerida vist ei saa.
Aare asub suuremas plastkarbis, peidukoht maskeeritud. Kaevata ei ole vaja!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
pikem_matk(>1km) (2), marjad (1), laudtee (1), telkimiskoht (1), matkarada (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1DB1V
Logiteadete statistika:
144 (94,7%)
8
0
2
1
0
0
Kokku: 155
Siia matkasime, aitäh peitjatele meie mängu esimese ja vanima Tõrva- aarde eest :). Logi pikemaks ei venitagi, pildid ütlevad ise rohkem kui 1000 sõna :)
Meie Hiiumaa matkatee jalgsimatka projekti esimene rajalõik Autobaasi lõkkekohast Tõrvanina lõkkekohani. Täitsa huvitav rada oli- vahelduv metsamaastik ja ilus mereäär, õppisime päris mitu uut taimeliiki, külastasime vaatetorni ja läbisime ka paar natuke märjemat rajalõiku. Aare oli ilusti omal kohal ootamas, varsti tal ju tulemas juba 17. sünnipäev. Aitäh aarde eest!
Hommikul andsin noortele valida, et kas teeme täna ühe pikema ja tsiviliseeritud matka või lühema ja metsikuma (Kõvera metsa). Minu üllatuseks valiti pikem ja tsiviliseeritum ja nii me siia Tõrvanina otsima sattusime.
Igavesti toredal hetkel sattusime. Kraavis/ojas õitses kullekupp, meri ja taevas andsid kokku täiesti suvise pildi, meres ujus 5 luike, päikeselaikudes laperdas erinevas suuruses ja värvis liblikaid. Tõeline palsam hingele see jalutuskäik sai.
Rajal olev vaatetorn oli päris vägev, mitmekorruseline maja katuseterrassiga. Seesmised ruumid olid küll üsna nukrailmelised, märjad ja porised, aga penthouse ülivinge. Aarde leidmine läks libedalt.
Aardekarp oli seest väga märg, logiraamat õnneks ainult veidi niiske. Kuivatasin päikese käes ja natuke ka varrukaservaga karbi seest ära, tuulutasin logiraamatut, võtsin prügi ja roostes pastakad kaasa, teritasin pliiatsi nii hästi ära kui sai ja jätsin oma pastaka karpi. Vast võiks olla valmis suvele vastu minema :)
Aitäh peitmast ja siia juhatamast!
Mõnu vaikne matkarada. Aarde juures sadu valvureid, aga me kavaldasime nad üle;) Aitäh!
Üks aare päevas pidavat arstid kõik eemale peletama. Tänaseks siis selline üks, kuna tal ligiduses midagi muud polnud, siis tõepoolest selline üksik kiiresse päeva jäigi. Tänud peitjale aarde eest
Startisime ka meie Tõrvanina RMK platsilt. Rada lihtsalt läbitav, oli vaid jalutamise vaev. Peitjale tänud!
Jäime öömajale Tõrvanina RMK platsile ja võtsime sealt ette õhtuse jalgsimatka mööda matkateed. Lahe linnuvaatlustorn oli teel. Found it: 21.Jun.2024 21:59 Tõrvanina. Suur. Veel kuiv. Karbi kõrvad hakkavad väsima. T3 .... Info omanikule edastatud. Nüüd tagasi ja tuttu.
Ööbisin naabruses asuvas RMK telkimiskohas, lõin veidi enne päikesetõusu silmad lahti ja tegin tervistava hommikuse jalutuskäigu aardeni ja tagasi. Teel nautisin päikesetõusu, ilusaid vaateid ja rahulikku ning vaikset metsaalust. Tõeline kvaliteetaeg, aitäh!
Tõrvanina poolt tulles oli igati viisakas rada infotahvlite, sillakese ja linnuvaatlus torniga. Tõsi, pisut pika võitu, eriti peale kõverat metsa.
Tänan peitmast.
Vahva matk ja ilusad vaated linnuvaatetornist. Tegin kiire geohaagi ja leid oleks kiiremgi olnud aga raskusaste pani üle mõtlema ;). Aitäh peitjale!
Raja algus oli paljutõotav - kuiv ja mõnus astumine, veidi aja pärast läks aina märjemaks kuni jõudsime meiegi ojani, millest viis sild üle vaid kaardil, aga mitte looduses. Tuli siis leida veidigi kitsam koht, kust kannataks läbi minna ehk üle hüpata. Üks jalg mudas, see siiski õnnestus. Edasi oli kõik jälle ilus. Aare logitud, tuli ju ka samast tagasi üle tulla, aga vähemalt ei olnud peale seda enam vaja eriti kuivemaid kohti otsida - kõik sobis. Teiselt poolt aarde juurde minek oleks olnud võibolla parem mõte, aga mis seal enam... Aitäh peitjale!
Uurisime kaarti üht- ja teistpidi, et ehk saab natuke väiksema jalavaevaga. Leidsimegi tee mis viis umbes kilomeetri peale. Kaardil ka sobivas kohas purre, niiet hakka aga astuma. Jõudsime vanale matkarajale ja kõik oli ok kuni hetkeni kui jõudsime kohani kus peaks olema purre. Purdest oli ainult hall mälestus järgi ja oja oli pehme, porine ja liiga sügav, et sealt läbi minekut katsetada. Eks siis peab teine kord parema raja valima.
Hiiumaa pikim teekond. Lihtsalt leitav. Teel siia sai mööda tuldud objektist, mida ehitati. Loodaks, et teevad midagi ilusat. Tänud
Kui kõik eelkäijate soovitused olid kuulda võetud, oli peidukohani jõudmine 'walk in the woods'. Meeldiv metsaalune ja kaunis rand jalutuskäigu alguses - juunikuu türkiissinise merega oleks seda piltide pealt võinud Bali pähe võtta (kui männid palmipuudeks mõelda).
Paraku toda Kärdla-Tõrvanina matkarada enam sellisel kujul ei eksisteeri. Tõrvanina poolt tulles on aardeni jõudmine lihtne, küll aga Kärdlast tulles, kus vanal heal ajal oli laudtee, on nüüd üks suur mudamülgas. Sain päris palju akrobaatikat rakendada, et enam-vähem kuiva jalaga pääseda. Üle jõe minev sild on samuti mäda ja sinna on natuke keerulisem peale saada. Samuti on säärase suure tuulega mööda vana rada päris kõhe ja küllap ka ohtlik tulla, sest peenikesed männid kõiguvad ja praksuvad seal päris hoolega. Endal oli küll väike hirm, et kohe midagi ette murdub, sest ümbrus oli langenud puid täis.
Igastahes kohale ma jõudsin ja aare oli õnneks lihtsasti leitav. Tagasi ma enam seda teedpidi ei läinud ja kes vähegi toda aaret jahtima läheb, siis soovitan soojalt Tõrvanina poolt tulla või kuivemat ilma oodata.
See siin oli aastalõpu tuuri kõige pikem matk. Kokku tuli vist umbes 6-7 km. Oli väga mõnus astumine. Geokoer sai tutvust teha ühe kohaliku Mukiga ja meie saime kõik üheskoos testida oma purde ületamise oskusi, mis üllatavalt olid väga head. Saime kõik kuiva jalaga üle veetõkke ja kogu ületamisprotsess jättis endast minu sisse tunde, et kui sedasi saab kuiva jalaga aasta viimasel päeval s*tast olukorrast välja tuldud, siis ehk saadab samalaadne õnn meid ka järgmisel aastal :) Lõpus oli aarde kõrvale end teed jooma sättinud üks matkaja aga meie katsusime teda mitte segada ja tema meid - panime nimed vargsi kirja ja alustasime teed tagasi autosse :) Suurimad tänud sellist mõnusat matka pakkumast.
Aardenimi loob kujutluspildi musta ninaga tegelaskujust, kes reaalsuses ei haaku absoluutselt leidmiseks tegelikult ette võetava teekonnaga :o) Kusjuures kaardi pealt paistab loogilisi lähenemisviise kaks või kolm, kuid vähemalt praegu on arvatavasti mõistlik läheneda kirjelduses nimetatud parkla poolt (vaata pilti). Ei oska kommenteerida, kui hästi on matkarada läbitav teistest suundadest, kuid võin kinnitada, et RMK Tõrvanina telkimisalalt nulli kulgeb kuiv metsarada, kus pole renoveerida mitte kõige vähematki. Eeldan, et tormimurd ja "Varese metsaparandusobjekt" kehtib pigem lõunapoolse lõigu kohta, mis üle jõe peaks viima. Ise jõudsin õhtuhämaruses napilt aarde leida ning kaugemale ei astunud, seega ei tea täpsemalt ütelda. Aga aitäh, väga mõnus rada siin.
Nullis pingutasin vihje tõlgendamisega kõvasti üle. Maastik 4 saavutatud, sügasin kukalt, pühkisin käsivartelt sipelgad maha, lõpetasin pulli ja panin nime kirja :o) Mereäärses roostikus juba ammu irvitati minu üle: "Kää-kää-kää-kää!" Kui parklast teed alustades käis seal lihtsalt kerge baila-baila, siis tagasi jõudes oli juba täielik baila-baila-baila-me. Sõitsin 120 meetrit eemale järgmisse taskusse ja lasksin Hiiumaa ööl rahulikult laubale laskuda.
Pärast sukeldumas käimist võtsin ette väikse jalutuskäigu ja nii ma kohal olingi. Kui oleks taibanud õigel ajal kirjeldust lugeda, siis oleks ilmselt kiiremini leidnud, aga sain ka niimoodi hakkama. Aitäh peitjale.
Lähenesid alguses majade poolt, läbi aia ju ei lähe. Siis sõitsin suvituskohale ja alustasin matka. Ilus rada, parajalt pikk. Hea, et maskeeringut näppima ei hakanud, sipelgad oleksid ära söönud. Aga sipelgaid oli ikka piisavalt. Ma vihkan sipelgaid. Nüüd matkan tagasi
Sellest aardest saaks mingi pikema loo kokku, kuid telefonis praamil toksides ta vist nii pikk ei tule. Igastahes ma ööbisin tõrvanina matkaplatsil oma ripptelgis, mida hoiab koos õhkmadrats. Just ostsin kalli raha eest kogu süsteemi ja oli ju kena värk. Kuniks kell 4 öösel külge keerates käis pauk. Ja keset und jäi hing kinni, et mis nüüd toimub. Ja siis järgmine. Mõtlesin, et kukun kogu selle telgiga puu otsast alla, sest kuju läks imelikuks. Kobisin kohe telgist välja ja siis selgus tõde, õhkmadrats lendas laiali, lõi seest miskit laiali ja enam pol ud plaat, vaid keskelt, nagu õhupallm ja ripptelk ilma selleta kuju ei hoia. Õu jee. Ja mis sa siis kell 4 peale hakkad? Ikka aardeid otsima :D matk aardeni oli väga mõnus, maa poolt puhus lämbet sooja ja mere poolt külma. Rannavallil olles oli siis kord üks, kord teine. Aga ma tõesti nägin aardeni tatsates päikesetõusu merest, õujee. Ega ise ei viitsi ju end üles ajada selliseks ajaks, nüüd polnud valikut. Aare oli vägagi ok ja kena. Skoorisin kell 5.17 sinna sissekande ja sättisin end tagasi. Kehv see, et ropp uni tikkus kallale. Vaid 4h on minu jaoks vähe. Kuigi madrats oli kummis, siis ma ajasin end telklas selle peale siruli ja magasin veel paar tundi. See päästis päeva ja sai geotuuriga jätkata. Tänan aarde ja kena matka eest.
Pärast Leemeti metsaonnis kolme sugupõlvega öö veetmist tulime siia Marje eelviimast Hiiumaa aaret otsima. Haarasin geokoti ka kaasa, et ehk on vaja midagi putitada. Auto jätsime edelasse Herma ja Pumbri talu väravatesse. Otsustasime Herma talu kaudu tulla. Sealt sõitis vastu džiip, mille tagaistmelt lahke vene mees lausa autoga õuele soovitas sõita. Me läksime siiski jalgsi edasi. Selgus, et Herma talu on ilmselt hoopis jahimeeste kogunemispaik - ei meenutanud kuidagi kellegi privaatset kodu või talumajapidamist.
Matkarada oli tõesti ametlikult suletud. Sild oli ühest kohast päris katki, aga tasakesi sai kenasti üle. Ja juba olimegi aarde juures. Mitte nagu 11 aastat tagasi Tõrvanina telklast 2x2.5 km vihmaga joostes ning pärast ujudes :-D Logi oli GP lehel siis alles 31 369-s.
Aardel polnud suuremat häda midagi. Uuendasin markeriga kirja karbil ning panime logiraamatule uue minigrip kilekoti. Pisut sodi ja sipelgalaipu ka karbist välja ning aare nagu vaja. Häid leide siin kenal rajal!
Eelmise päeva õhtuks Tõrvanina telkimisalale jõudes valitses siin täielik tühjus,mitte kui ühtki hingelist.Vaatasin kõik pakutavad puhkekohad üle ja asusin kõige rohkem meeldinud alale telki püstitama.Pikalt ma seda üksildast idülli nautida siiski ei saanud,veel kaks seltskonda autodega saabusid siia puhkama.Õnneks keegi ümbruskonnas räuskama ei hakanud,vedas seega ,mõistlikud puhkajad.
Hommikul ärkasin ennem päikesetõusu,vaatasin mere tagant tõusvat kollast kera ja asusin aarde poole teele. Mõnus tunnine jalutamine aardeni ja tagasi,nagu hommikvõimlemise eest :) Aitüma
Ei osanud sellele aardele kuidagi läheneda. Läbi taluhoovi ka ei tahtnud minna. Sõitsime siis kagust mööda uut RMK teed nii palju kui saime ja siis jala edasi. Natuke mööda kraavikallast ja siis olimegi juba matkarajal ja laudteel. See viimane oli küll ametlikult suletud ja eks ta jah on üsna kehvas seisus ning ootab uuenduskuuri. Liikusime siis ettevaatlikult ning peagi kohal olimegi. Maastikuastet silmas pidades olin minagi kiirelt puu otsas, aga kui seal jäid pihud tühjaks, siis naasin tagasi maale ja võtsin aarde välja. Tänud aarde eest!
Väike matk ja mustika söömine ning oligi aare logitud. Pika geotuuri ajal kogunevad kilomeetrid märkamatult ja veel märkamatult lendab aeg.
Meie kohtasime oma matkal tohutu suuri mustikaid, mis meid mõneks ajaks rajalt kõrvale kallutasid. Aaret kohe ei leidnud, kuna lasime end eksitada 3sest maastikust. Lõpuks jäi geokuhi silma, sel aastal teised leidjad. Kuivatasin karpi seest, muidu kõik korras. Täname siia juhatamast.
Vankriga mõnus jalutuskäik, Annabel muidugi nägi 2 korda ussi ja oli päris ehmatanud. Mina neid ei näinud, tegid kiiresti vehkat. Tänud peitjale.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Aaret kaitsesid visad sipelgaonud, kuid nendest olenemata saime end kirja pandud.
NB. Logiraamat oli tsipakene niiskem, kui võiks olla. Samas oli kaitsev kilekott siiski ümber ja karp tundus terve olevat. Aitüma!
Peale Kallaste panga esmaleidu sättisin uue päeva esimesel tunnil ennast siia öömajale. Olen siin korra varemgi olnud, seega teadsin, mida oodata. Täna oli küll pime ja vihmane, aga siiski mitte külm. Hommikul hilja ärgates oli vihm möödunud ja päikegi paistis pilve tagant. Tegin mõnusa virgutava jalutuskäigu mööda matkarada aardeni. Sellega kõik vinks-vonks.
Hommikul väike jalutuskäik. Lubatud vaatetornid jäid nägemata, kui just mände nendeks ei peetud :)
Olles korduvalt Tõrvaninal käinud oli lõpuks aega ka see väike matk ette võtta. Aarde leidsime kergelt, aga kaardi peal lubatud torn oli kuskile kadunud.
Leidsin. Nägin ka nastikut, kuid pildile kahjuks ei saanud.
Google Maps juhatas vist sama eravalduse juurde, aga olin julge ning läksin luba küsima, kas võin hoovist läbi minna. Keegi koputamise peale ust ei avanud, seega võtsin vastu otsuse, et ju ma siis ei häiri kedagi ning läksin läbi. Teepeal tuli oja vastu, selle ületasin suure hüppega ning üsna pea olin aarde juures. Vihje olemasolu säästis pikast otsimisest ning varsti olin tagasiteel. Hoovi juurde jõudes oli olukord niipalju muutunud, et üks vene rahvusest härra istus väljas. Vabandasin ning selitasin, et käisin море ääres. Niipalju, kui aru sain, siis ta ütles, et jah, okei vms. Lubas veel lahkelt auto hoovis ringi pöörata. Lõpp hea, kõik hea, aga alati ei tasu pimesi Google Mapsi uskuda.
Jäime telkimisalale ööbima. Viive jäi laagrisse, mina suundusin koos viimase valgusega aarde poole. Mingil hetkel jõudis rada jõe äärde. Ületasin selle mööda libedaid ja peaaegu veealuseid palke ning jõudsin hoopis mõnusamale teele. Seda mööda lähenesin kiiresti aardeni, leidsin selle lambivalgel, logisin ja peagi olin laagripaigas tagasi. Aitäh!
Seda aaret ootasin suure huviga, sest pikemad matkad mulle meeldivad ja erinevaid matkaradu on ka alati tore avastada. Kahjuks jahutas kaaslane mu entusiasmi kohe sellega, et temal on juba lühem lähenemistee valmis vaadatud. See teadasaamine tegi meele kohe täitsa mõruks ja oli valida kahe halva variandi vahel: suruda läbi oma tahtmine ikkagi pikem rada ette võtta ja riskida sellega, et autojuhist kaaslane on terve ülejäänud päeva väsinud ja tige, või loobuda oma ettekujutusest veeta tore pärastlõuna mereäärsel rajal aktiivselt liikudes. Lõpuks jäi raske südamega siiski esimene variant peale, aga ei saa öelda, et ma kurb ja torssis poleks olnud. Jätsime siis auto kompromissiks veidi kaugemale ja marssisime natuke jala, kuni tee ühe maja hoovis lõppes. Kuna auto oli ka hoovis ootel, siis ei tekkinud mõtetki, et sealt läbi murdma hakata, sest minule sellised asjad ei meeldi. Nii et lõpuks pidime ikka soovitatud parklasse veerema ja ametlikult matkarajalt alustama. Ausalt öeldes ei vastanud see ka mu ettekujutusele, sest millegipärast olin endale pähe võrnud, et rada kulgeb mööda mereäärt. No merd tegelikult ikka nägi ka üks kord kõrkjate vahelt, kui väga hästi pingutada. Metsas oli ka muidugi tore jalutada ja tagasiteel leidis kaaslane veel militaarjäänuseid, mis tema jaoks selle pika vantsimise vast kompenseeris. Tagantjärgi mõeldes oleks võib-olla Kärdla poolt rohkem vaateid olnud, aga ega ma ei virise, looduses liikuda on alati tore. Aare oli ka täitsa olemas ja korras. Aitäh siia juhatamast!
Lootsin lühemat teed pidi aardeni pääseda, aga kuna jällegi kellegi eravaldus tuli ettem, siis pidi minema ettenähtud pikka-pikka teed pidi.
Tänud.
Kena jalutuskäik mustikate ja seentega ääristatud rajal. Tiirlevaid-lendavaid tüütusi oli ikka hirmus palju. Alustasin Tõrvaninalt ja Kärdla linna lähistel kohtasin isegi pisikest nastikut. (Vist kahjuks küll surnut.) Aitäh peitjale!
Vaateplatvorme ei leidnud, küll aga palju mustikaid ja meeletult parme. Ning aarde. EV.Jätsime kleepsu. Aare Ok. Aitäh peitjale.
Tänase päeva viimane aare. Telk püsti ja keha kinnitatud/värskendatud ja edasi matkarajale. Aarde leidis ja logis Elise. Tänud peitjale.
Tulin sadamast kand-varvas mööda matkarada kohale. Teel olles ahvatlesid laudtee ääres kasvavad mustikad mind peatuma, kuid mul pidevalt kannul olevad sääsehordid hoidsid tempot üleval. Aare korras. Tänud peitjale!
Nii, nagu Anneli kirjutas: kaasasime otsingutesse aarde kõrval telkivad mugud, kelle abiga aarde leidsime.
Nulli juures oli end telkima seadnud vanem paarike, tiirlesime siis nende ümber ning võtsime julguse kokku ja küsisime, kas tohime tulla otsime geopeituse aaret. Seletasime neile veidi mängu põhimõttet ja peagi olid ka nemad aitamas otsima. Leid tuligi paari naispoolele, kes oli väga õnnelik. Õnnelikud olime meiegi, et ei pea järgmisel päeval uuesti otsima tulema.
Mõnus jalutuskäik. Kahjuks lõpp läks väga kiireks :)
Täname.
Meile jäi see päeva viimaseks. Oli plaan ka RMK telkimisalas öö mööta saata, alguses käis aga selline melu et kahtlesime selle võimalikuses. Teepeal veendusime, et keelusilt ja ka väravad on vaid lihtsameelsetele, kuna mootortransport oli endale väravast teegi mööda rajanud ja selle kasutamist demonstreerisid ka seltskond ATVdega Algselt rahulik kõnd muutus aga peagi spordiks, kuna tekkis kahtlus et autouksed jäid lahti, siplgad oli õhtuks rahunenudja meie saime logida seistes, uurisin ka vaadet lahele, siin olid aga kõrkjad oma iluga ees. Autouksed olidki lahti, telkimisala aga piisavalt suur, et vaiksem koht leida ja rand väga kaunis. Seda nii hommikul kui õhtul
Otsustasime tänast päeva alustada ühe pikema jalutuskäiguga. Nautisime siis matkarada ja ümbritsevat loodust ning boonusena saime ka nimed kirja. Sipelgaid oli muidugi palju ja logida tuli kepseldes :D
Vihma küll kallas ohtralt aga mõtlesime mis see 6km matk ikka liiga teeb. Umbes poolel teel nulli sain aga aru kui loll idee see oli. Riided ja jalanõud olid juba selleks hetkeks läbimärjad. Logi panin supper kiiresti kirja ja veel kiirema sammuga tagasi auto poole. Läbiligunenud olid nii rahakott, jopealune t-särk, aluspesu jne.. ehk põhimõtteliselt kõik, mis sai märjaks minna. Tükkideks oli ligunenud minu A4-del päevaplaan. Telefon oli läinud lolliks ja teinud 190 pilti minu taskust ja saatnud sõnumeid. Tähtsamad asjad panin auto konditsioneeride ette kuivama, ise sõitsime tagasi Kärdlasse, Neste tankla katuse alla kuivi riideid selga vahetama. Antud matk oli niivõrd halb idee, et nädal aega hiljem ikka köhin ja nina paks. Usun, et kenal suvepäeval võib see mõnus jalutuskäik olla. Tänud aarde eest!
Milline maaliline koht, võtsime plaaniks suvel tagasi pöörduda. Või noh üritada, loodetavasti on siis ka vabu kohti meie jaoks :)
Aardeni läksime mööda rada kuniks üks hetk oli vaja miski kraav ületada. Kohendasime natuke sealset kunagist purret ning saime kuiva jalaga üle. Samal ajahetkel toimus ~25m eemal metsas kõva ragin, miski suurem loom üritas plehku panna meid kuuldes. Aarde juures oli sipelgate konsentratsioon nii suur, et logida sai vaid ringi käies. Aitäh, kena koha tutvustamise eest!
Energiat ja aega oli veel päevaplaanist üle, kasutasime ära head sooja ilma, et teha ka see pikem jalutuskäik ära. Taavi jäi randa jalga puhkama, jalutasime kolmekesi tervise heaks. Algul olime veidi aardest möödas, ilmselt seepärast, et oli õnnestunud vale koordinaat gps-i sisestada, õnneks telefonis levi oli ja sain selle vea salamisi ära parandada… Logides ronisid mu peal sipelgad aga õnneks polnud nad üldse kurjad. Ilusa ilmaga igati tore jalutuskäik. Aitäh! EVEJ
Ratas käeskõrval mööda kipakat laudteed... Vahepeal vurasid vastu sobivamate gabariitidega ratturid. Meie rattad oma kottidega mahtusid hädavaevu turvapiirete vahelt läbi.
GP 1185 / GC 1405
Päris huvitavate gabariidipiirangutega laudtee. Kõigub kui vanakurat ja lõpppunktis ootavad sipelgad ja parmud. On alles koht see tõrvanina. Häälda Tõrvanina.
Tänase päeva viimane aare meie jaoks. Lootsime veel peale logimist laagrisse jääda, kuid keelavad sildid telkimise kohta ning hunnikutes sipelgad sundisid meid edasi liikuma. Ikka suunaga Kärdla poole, mööda matkarada. Ja kuna kell hakkas juba 23.00 näitama sai ratastest ning endast viimast võetud. Päris ekstreemne elamus 27km/h mööda laudteed sõita.
Jaanipäevareis Hiiumaal (ja mandril) 28/64.Pahad Sipelgad :O :(
Jaanipäevareis Hiiumaal (ja mandril) 28/64. Sipelgad ajasid meid taga.
V: kinnitusklambrid. J: võtmehoidja.
Et Lehtma poole viival teel tehakse remonti, alustasime oma retke Kärdla poolt - Tiigi tänava lõpust. Mõnus jalutuskäik viis nulli ja leidki tuli suurema vaevata. Rada on ilus ja huvitav nii, et tuleme kunagi tagasi ja käime ka teise otsa läbi.
Mõnus ilm, hea rada ja meeliülendav seltskond, sedasi me aardeni jõudsime. Aare on korras ja ootab koos sipelgatega uusi külalisi. V:helkuri, J:krabi. Täname.
4/28 Tõrvanina 20 August 2013 13:49:00 Didn't find it
Teine (kolmas) tuur, teine katse. Seekord saime küll lähemale kuid siiski valest suunast. Ühte õue, kus oli olemas suurepärane parkla ja ümberkeeramise võimalus kartma hakates jäime hoopis rattad kraavis kõhupeale kinni. Maja oli suur ja tühi, kuid õnneks olime äsja näinud üht musklis fotorammumeest. Kiired jalad ja kahe mehe abil tõstsime meie kirsikese kraavist välja. No ja siis sõitsime ikka õuele parklasse ümber keerama. Saun oli jahtunud kuid pingutamisest higist nahka sai kausis ikka loputada. Ei saa otse, tuleb minna ringiga ja seekord siis jäi ka sama kandi teine aare otsimata. Me oleme ju ometi endale lubanud, et selle autoga me off-roadi ei tee. Parkla koordinaadid on ju kirjelduses olemas, aga meie ju ei loe neid kirjeldusi enne kui ei leia. Igal ühel oma meetodid elu keerulisemaks teha.
Esialgu proovisime kavalamad olla ja pikka jalutuskäiku vältida... Ei õnnestunud. Tuli matk ja kui agressiivsed punased sipelgad välja arvata aarde juures siis oli täitsa tore :) Kahju, et sel matkateel merevaadet eriti ei ole.
Autost jäi aardeni veidi üle kahe kilomeetri. Otsustasime et teeme väikse jalutuskäigu mööda matkarada. Ka koer oli sellega igati päri. Täitsa mõnus jalutuskäik oli, tänud!
Eelmine päev Regulas istudes vaatasin geopeituse lehte ja mida ma näen?! Tõrvanina on leitud?! See tegi plaanidesse kohe muudatused ja esimese asjana põrutasin hommikul Kärdlasse. See kord mitte enam kuskil talude tagant loomakorjuste juurest ja läbi võsa, vaid ilusti mööda matkarada. Alguses mul oli selle suhtes eelarvamused, et kuidas ma sealt ikka rattaga saan, kuid need olid kõik asjatud. GPS-sis oli ilusti olemas selle raja algus ja sinna ma suuna võtsin. Aga rada - ilus laudtee, kus sai kohati arendada maanteega võrreldavaid kiirusi! Nagu lust oli sõita. Ainus, mis olid jamad olid need piirded sildade koha peal. Seal pidi vaikselt sõitma, et pakid kinni ei jääks. Ja seal, kus oli piire mõlemal pool, seal tuli ühes kohas isegi ratas sealt üle tõsta, sest lihtsalt nii lai oli minu pagas :) Leid tuli seekord hetkega! Ma olen kindel, et ma vaatasin sinna ka eelmine kord, aga küllap mitte piisavalt korralikult järelikult. Prügi ja lõkke jäänused olid ka ära koristatud ja asemele oli tulnud tule tegemist ja telkimist keelav silt. Aitäh!
Tundub, et aare on hea tervise juures :) Hooldust vajav teade maha võetud.
Parkisime auto Tõrvanina telkimisplatsi parklasse ja asusime teele. Piia teatas matkaraja alguses, et tema on sporditüdruk ja hakkas jooksma. Nii nad siis Priiduga enamuse ajast jooksid ja mina Markusega püüdsin neil kannul püsida. Terve tee oli kahtlus hinges, kas seda aaret üldse on või saamegi ainult mõnusa matka osalisteks. Aare oli väga hea tervise juures, puhas ja kuiv. Tagasi auto juurde jõudnuna olid laste kõhud pikast matkast tühjaks läinud ja tegime väikese lõunasöögi. Küll maitses söök hästi. Ärge ragistage mööda võsa vaid käige ikka mööda matkarada. Aitäh peitjatele ja ilusasse kohta juhatamast!
Ristimäelt tulema hakates oli vihm läinud nii tugevaks, et oli vaja keep selga tõmmata, õnneks jäi vihm peagi järgi. Lehtma teeotsas mõtlesime pikalt, et kuidas me aardeni lähme, kas Tahkuranna poolt või otse. Kuna Tahkurannast tundus väga suur ring olevat, siis läksime otse. Enne aaret 250m lõppes tee ära mingi talu hooviga. Selgus, et inimesi seal polnud ning jätsime oma rattad sinna kuhugi põllu äärde ning murdsime viimased sajad meetrid läbi võsa, nagu meil ikka kombeks on. Ületasime kaks oja ja jõudsimegi mere äärde. Geps juhatas kohe õige männi juurde. Hakkasime otsima. Peagi nägime laiali olevat prügi, pudeleid ning lõket, mille tarbeks oli kokku tassitud kõik, mida vähegi liigutada ja maha lõigata annab. Geokõne tulemusel saime teada, kuidas see asi seal olema peaks, aga midagi seesugust kuskil ei olnud, puhas plats. Tuhnisime veel siin-seal, kuid siis andsime alla, sest kell oli palju ja väsimus hakkas võimust võtma. Läbi võsa tagasi rataste juurde. Seal rataste juures oli mingi imelik hais, mis ka rattale külge hakkas :S. Mingi vaklasid täis surnud loom vedeles kah seal. Sõitsime edasi, et Lehtma teele saada. Natuke saime sõita, kuni lagunes ära Kristjani pakiraami ülemine kinnitus. Ütlesin, et võta see nöör, mis sul kaasas on ja seo kinni. Selle peale sain vastuseks, et siin on palju sääski ja nöör on koti põhjas. No tule taevas appi. Võtsin siis oma kleeplindi rulli ning kleepisin tal asja ajutiselt kinni. Siis nägin ühte metsasihti, kust pealt maantee paistis ja otsustasin, et siit saab kõige kiiremini maanteele, läheb siit. Vahepeal läks asi päris mülkaks kätte ära ja Kristjani vandumist oli kuulda pärast igat kahte meetrit. Lõpuks jõudsime maanteele. Seal otsis Kristjan välja oma nööri ning pani ühekordse (pruuni üsna nõrga) nööriga kinni pakiraami, mille peal võis olla üle 10 kg. Ja saigi ta natuke maad sõita, kui asi puruks läks ning pakk lohises vastu maad, mis tegi puruks ka õhkmadratsi. Tubli. Kuna kell lähenes üheteistkümnele, ei hakanud enam kaugemale minema ja panime telgi sinna samma Tahkuranna telkimisalale, kus oli üllatavalt palju telkijaid, ainult kaks vaba kohta vist oligi. Pärast proovisime madratsit teibiga parandada, kuid välja ei tulnud sellest midagi. Seega tuli see öö hakkama saada kõva maa peal, et järgmine päev poest midagi kangemat osta. Aga aare vajab küll ülevaatamist. Kristjan ütles ka veel, et oi oi kui pikk logi siia tuleb. Mina selle peale, et kahju, et teised seda ei näe. Nimelt kolm kuud ja vanemaid logisid esilehel ei kuvata ;)
Kuna aarde läheduses oli käinud kõva pidu, kõik kohad olid prahti ja pudeleid täis ning kõik, mida põletada annab, oli visatud lõkkesse, siis vajab aarde olemasolu kontrollimist!
Leidsime, natuke oli pusimist, kuid üldiselt ei olnud hullu. Kahju, et aarde ümbrus on pidutsejate poolt lagastatud. V. võtmehoidja J. helkuri aare ise kuiv ja korras.
Alguses proovisime läheneda lühemat teed pidi, aga siis ilmus mingi tädi ja pani lindi tööle. Lindilt kostus: "See on eramaa, minge ära!". No olgu, mis seal ikka. Leidsme teise viisi aardele lähenemiseks. Katkine, sopane ja logu ta küll oli, kuid aarde saime leitud.