Kurtna mr 39

 14 

Esimest korda otsustasin oma kevadise puhkuse võtta mai asemel märtsis ja lootuses, et ilmad võiks juba piisavalt ilusad ja päevad pikad olla, et mitmepäevaseid georetki teha. Reaalsuskontrollina tõid maa peale faktid, et pimedaks läheb jätkuvalt kell 19 ja öösiti on miinuskraadid. Aga see ei tohiks takistada teha päevaseid georetki, eks? Esmaspäev ja teisipäev olid täielikud sajupäevad ja ennast teades ei hakanud mingeid väljasõite korraldama. Aga kolmapäevaks lubas juba pigem sajuvaba ilma, miks mitte üks mõnus Ida-Virumaa retk? Saab kevadises metsas jalutada ja ehk isegi natuke päikest võtta?

Keskpäevaks kohale jõudes ootas neli plusskraadi, jäätunud metsateed ja paksult lumine metsaalune! Seda ma küll oodanud ei olnud - hea veel, et ei jõudnud autole suverehve alla panna - jäi isegi lootus, et saan siit orust pärast minema. Mis siis ikka, proovime võtta, mis võtta annab. Seljakotti natuke söögi- ja joogipoolist ja hakkame katsetama, kuidas läheb.

Eelnev põhjalikum kokkupuude mul Whereigo aaretega puudub. Kodus katsetasin natuke ja midagi sain toimima, aga Whereyougo rakendust ma selle kassetiga enda telefonis korralikult toimima ei saanud ja seega jäi sõelale c:geo sisseehitatud beetafaasis vidin, mis suutis justkui mingid meetrid välja manada. Kohapeal oli esimene avastus, et kui olin eeldanud, et aarded on looduses ka enam-vähem jaotatud kaardil nähtava kuju järgi, siis reaalsuses on raja kuju hoopis teine. Ja seega ei ole kaardil lähim aare reaalsuses üldse lähim. Ja ei tea, milline on. Ja ei tea muuhulgas selle pärast, et see beetarakendus on vist kõige ebakasutajasõbralikum lahendus, mida mul on olnud au väga tüki aja jooksul kasutada - iga jumala aarde jaoks tee läbi needsamad 15 mõttetut klikki ja kohe kui ühe korra valesti klikid, siis hea töö, hakka otsast peale. See jõudis veel mitu korda rajal meele mustaks ajada. Aga noh, tasuta ja põhimõtteliselt ju ikkagi töötas...

Igatahes, valisin siis ühe numbri välja ja sain tulemuseks, et 600 meetrit on kuhugi vaja minna. Läksin ühele poole, nüüd oli 800. Järelikult vaja teisele poole. See polnud palju parem. Läksin mingi järve suunas. Nüüd sain 400 kanti. Aga siis läks jälle suuremaks. Ja miks ta näitab, mitu korda ma olen kaugust vaadanud? Kas ühest hetkest enam ei saa vaadata? Aaaah. Ahah, ma pean vist teisele poole järve minema ikkagi. Jõudsin lõpuks kahekohaliste ja siis kahega algavate numbriteni. Ohoh, nüüd juhtus midagi. Sain boonuseks lõpu koordinaadid. Ja sealt paistiski kena linnumaja. Aga neid lõpus tulevaid koordinaate läks mitmel korral täitsa vaja, need olid head asjad.

Kui esimene karp käes, siis hakkas tunduma, et ehk ei olegi nii kole. Saab äraarvamismängu mängida, milline rada on õige. Ja teostused paistavad väga korralikud. Ja loodus on siin tegelikult väga-väga ilus, isegi kui peab tossudega paksus lumes sumpama. Ja milline vaikus! Etteruttavalt ütlen, et kogu rajal oldud aja jooksul ei näinud ma mitte ühtegi teist inimest ja kaugelt nägin kahte autot, ning sedagi täitsa äärevööndis olles eemal asuva asfalttee peal.

Pärast esimest käputäit aardeid hakkasin mingit rütmi kätte saama. Kui võtta järjestikuseid numbreid, siis asuvad need enam-vähem loogilist joont mööda, isegi kui vahepeal tuleb siksakke teha. Üldiselt asuvad aarded mõnekümne meetri raadiuses lähimast teerajast. Kasulik - ei pea täiesti suvalistes suundades sumpama. Küll aga märkasin, et see pidev telefoni näppimine sööb kiirelt akut ja samuti tahab käsi ära külmuda. Sest noh, suht talvine on ju ikkagi. Akupank on seljakotis kaasas... aga telefoni laadimisjuhe on autos. Ja siis avastasin, et teekond suundubki umbes auto suunas, ja peagi olingi autost mõnekümne meetri kaugusel järjekordset aaret logimas. Õnn ja õnnetus üheskoos :) Tähistamiseks võtsin autost juhtme, laadisin veidi telefoni ja sõin ühe võileiva, et veidi toekam tunne oleks. Etteruttavalt olgu öeldud, et rohkem ma enne raja lõppu telefoni ei laadinudki, lõpetasin kahekümnetes protsentides.

Nüüd hakkas tekkima teatav rutiin ja loogika, tegevused hakkasid optimeeruma. Tee peal nägin palju põdrajälgi, samuti kitsejälgi ja mõnes kohas läksid selgelt tuvastatavad inimjäljed aareteni, kuigi viimasest logijast oli päris kaua aega möödas. Kaugel huikasid sookured, seda terve päeva vältel. Vahepeal kostis Sirgala harjutusväljalt mõni kõvem kõmakas. Ja kuigi muidu olen harjunud selliseid pikemaid rännakuid tegema kõrvaklappides, siis seekord veetsin terve päeva ümbritsevat loodust kuulates.

Kanali ääres kohtusin põlvesügavuse lumega, mida ma kindlasti enam sellel kevadel kohata ei oodanud. Õnneks enam-vähem kandis. Vahepeal liikusin justkui tsivilisatsioonile lähemal, aga nagu juba öeldud, ei hingelistki. Siis hakkas külm pugema mitte ainult kätesse, vaid kõigisse kontidesse. Tegin mõned kiiremad jooksumeetrid. Ja siis lahkusime tsivilisatsioonist veel palju kaugemale...

Nüüd avanesid kaunid veevaated, isegi päike piilus vahepeal pilvede vahelt, vajudes samas iga minutiga loojangu suunas. Sookured huikasid ikka veel. Ja hakkas järjest külmem. Aga ma olin ikka veel kusagil kõigist teedest väga kaugel ja maadlesin selle pagana äpiga, mis küsis 27. korda, mis keeles ma täna rääkida tahan ja proovigu ma vaid valel ajal kinnitamisnuppu vajutada, siis saan algusest peale alustada. Kuni paistis päästev tuttav teerada ja otsustasin, et nüüd aitab. Kui jõudsin pärast autoga lumekuhjadest väljamurdmist suurele teele, andis loojuv naviekraan märku, et taustal paistvast loojangust on alles jäänud vaid kuma - päike on tänaseks looja läinud.

Aitäh peitjatele nende põhjalikult ettevalmistatud aarete eest siin imekaunitel maastikel! Iga järgmise aarde juures oli tunda, milline aeg, vaev ja läbimõtlemine on siia alla läinud. Ja õnneks saan tõdeda, et omajagu jäi mul veel neid avastamata, mida ühel ilusal ja soojal päeval siia tagasi tegema tulen. Ja endale saan öelda, et halva planeerimise ja tehnikavalikute kiuste oli tegu ühe nauditava ja meeldejääva päevaga. Aitäh!

Tulin siia päikest võtma

Pole kiusatustki seda keelumärki eirata

Esimene kanalivaade

Edasi läks tee selliseks

Läks helgemaks

Peaaegu kevad

Sekka laudteed

Sillake

Kellelgi oli kõht väga tühi

6 tundi ja 14 kilomeetrit eksirännakuid

Igati tore päev siin metsas hakkab õhtusse jõudma. Tänud peitjatele siia niisugust vahvat aaretekülvi tekitamast, muidu poleks eladeski siia sattunud ja see kaunis koht polekski lähemalt tundmata jäänud

Leitud, tänud!

Leitud, aitäh!

Tänud aarde eest!

Aitäh peitmast! Pikem jutt kogu rajast nr 1 juures.

Aitäh matkale kutsumast, pikem logi Kurtna mr 1 juures.

Ida-Virumaa teise päeva leid #57. Ootasin siin juba uut karvast elukat, aga sain hoopis sulelise linnukese. Hea seegi. Aitäh Janikale ja Margusele mõnusat matka pakkumast!

JAILBREAK ´24

15920.

Leitud, tänud!

Ajasime pundi kokku ja otsustasime Kirde-Eestis meelt lahutada aarete otsimisega. Peab mainima, et oli igati kvaliteetne aeg sõpradega korralikult loodud georajal.

Tänud.

Suur tänu! Pikem logi Kurtna mr 54 logis.

Tore matka- ja geopäev Kurtnal. Aitäh.

Leitud. Aitähhid

Pikemalt Kurtna mr 54 logis.

Matk Kurtna radadel tehtud.

Aitäh peitjatele!
Pikemalt kirjutasin Kurtna mr 54 logis.

Peitjale tänud!

Leitud

Aitüma aarde eest!

Leitud, logitud, tänan!

Geopäev Kurtna järvedel. Aitäh!

Leitud ja logitud. Aitäh!

 3 

Järjekord polnud planeeritud aga juhtus nii, et sellest aardest sai minu (Eesti aarete) aardeleid nr 4500. Meelde tuli see asjaolu ka alles siis, kui olime juba kolm aaret peale üles otsinud :D. Aga väga tore, et see just täna ja siin rajal juhtus, on, mida tulevikus meenutada :).

Mõnusal matkarajal veedetud üks ütlemata tore päev. Suur tänu peitjale!

Peale päikese käes lesimist tuli ikka end jälle jalule saada, sest palju ägedaid aardeid ootas veel otsimist. Õnneks oli siin ilus metsaalune ja meil mõnus astuda. Mööda kihutasid ka jalgratturid, kellel nii kerge vist polnud. Aare oli juba oma tuntud headuses, kõik ilusti korras. Aitäh!

Kui jalgrattureid olime täna juba kohanud, siis nüüd oli motikate kord. Kimasid tolmu üles keerutades metsateel. Vaikselt hakkab juba laiskus kontidesse tiksuma. Aare paistab eemalt, aga keegi ei viitsi logima minna :) Tänud peitjatele!

Leitud. Aitäh!

Leitud ja logitud.

Tänud!

Õige nurga alt vaadates ning teades, mida otsida paistis see aare piisavalt hästi välja. Tänud!

Kui sügisel siia tulla aardeid otsima, tasuks seenekorv kaasa võtta. Kell oli 17:16. Tänud!

Siin tulime mõttele, kuidas neid aardeid rattaga oli võimalik üldse otsida.Aitäh.

Alguses käisin nagu radu mööda aga selleks ajaks liikusin ainult mööda metsa :D

Aitüma super tehtud töö eest! Paraku lihtsalt rohkem korraga ei taha ega jaksa. Kunagi hiljem naasen siia.

Leitud, aitäh!

Hakkasime vaikselt tundma, et matka lõpp paistab selleks korraks ja 12 lisakilo annab samuti tunda.

Toredasse päeva jätkus ikka väga palju. Ennekõike tunnid sõpradega, muidugi uus vahva matkarada, mis kõik toredate aaretega väärtustatud on. Hommiku ja lõunaajal lasti päikesel särada, hiljem ka veidi vihma kravahele. Ja päeva lõpetuseks jätkus meil isegi aega üks õhtusöök valmis grillida. Oli tore päev, aitäh

Aitäh aarde eest!

Ahh, mul matkast rõõmus meel! Ohh, me ei eksinudki teelt?

Tulime sõpradega siia looduskaunisse paika jalutama ja esimest maikuu päeva veetma. Ka siin ei paista seeni, tuleb millalgi tagasi tulla. Täname aarde eest.

 1 

See oli meie jaoks kogu raja viimane leid. Hea lihtne leid.

Rada sai läbitud kahel järjestikusel päeval. Mõlemal päeval saime täitsa pikad jalutuskäigud ja aega kulus samuti üksjagu tunde. Koht oli kena ja loodus vahelduv, pakkudes palju kauneid vaateid. Kõik aarded õnnestus kenasti üles leida, mis siis et mõnega pisut kauem aega kulus. Suur tänu suure peitmisetööga hakkama saanutele. Olid igati mõnusad aarderetked lihtsamate, raskemate ja toredemate aaretega. Oma lemmikutele jagasin tänutäheks heldelt lemmikupunkte.

Tänan peitmast.

Kiirelt leitud. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Kulus 8 tundi ja 25 min. raja läbimiseks.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Meil kulus 8 tundi ja 25 min. raja läbimiseks. Ilm oli mõnus ja aarded väga laheda teostusega. Aitäh!

Jätsime noore perenaise lõunat valmistama ja läbisime prooviks väikese lõigu matkarajast (36-41). Neljast telefonist ainult kaks tunnistasid Wherigot, aga sellest piisas. Aitäh!

Siin raamatus oli vist terve lehekülg logimisel vahele jäänud. Kohe kahjuks ei märganud, aga ühes eelmises logiraamatus sai küll tühjaks jäetud kastike logimiseks kasutatud. Aitäh!

Tänud aarde eest!

Väike peatus ja matk jätkus. Tänud peitjale.

Täna jätkus geotripp Kurtnas. Kaaslasteks olid Piret ja Krista. Aitäh!

Seljakoti rändur oli nii ahvatlev,et kohe ei saanud tulemata jätta.Au ja kiitus raja meistritele oli väga tore otsimine.Poole peal tegime söögipausi ja siis matkasime edasi.Meil kulus täpselt 8 tundi raja läbimiseks.Aitäh!

Kuna poolest päevast sain koju, siis otsustasime enne laupäeva hommikust töötegemist rada läbi käia. Seda, et nende aaretega ilmatuma aeg läheb, ei osanud ette kujutadagi. Pea kaheksa tundi seiklusi kuni öötundideni välja. Iga aare oli omamoodi,kokkuvõttes täitsa tore.

Tänud

Leitud, tänud aarde eest!

Kaardile uutest aaretest tekkinud seljakotirändur kohe kutsus Kurtna järvede äärde. Nii võtsingi reede varahommikul Tallinnast suuna raja alguspunkti poole. Auto pargitud alustasin esimesest aardest aga edasi läbisin rada tagurpidi ehk siis suurema numbriga aardest väiksema poole. Metsa vahel kohtas veel üksikuid lumehunnikuid ja ühel järvel oli veel pooleldi jääkiht peal. Muidu oli ilm aga soe ja päikseline. Esimese kümmne aardega tuli 3 mitteleidu aga siis hakkas peitja käekiri selgemaks saama ja läks juba lihtsamalt. Aardekarpe leidus väga erinevaid aga logis ei saa neid täpsemalt hakata kirjeldama. Raja teises pooles sain kirja veel kolm mitteleidu ja 5 aaret enne lõppu sai telefonil aku tühjaks. Peale telefoni laadimist autos jätkasin ja kui ring oli täis, siis võtsin uuesti ette mitteleitud aarded. Teisel katsel sain ka need leitud. Kogu raja läbisin jalgsi kerge sörgiga ja samme kogunes 30500 ja see tegi kokku läbitud distantsiks 24 km. Kui kõik aarded esimese korraga leida, siis peaks saama hakkama nii 18-19 km-ga. Peitjale tuhat tänu uue ägeda raja eest!

Hommikul sai seanahka vedada ja kaua magada. Aga kui lõpuks silmad lahti sain, oli hämmastus suur: Mis on juhtunud? Vaatasin kaarti, et aru saada, kus see pomm lõhkenud on, sel ajal tiksus uusi aardeid veel juurdegi. Otsustasin et võtan rahulikult ja teen enne oma toimetused ära, eks siis paistab. Paistis, paistis ta jah, esimese raamatu mäkerdasin ära natuke enne kella ühte. Olid väga lahedad peidikud, mõned veel üle teiste. Ja nii nagu minul alati, metsast mikro otsimine on raske, vist seekord jäi leidmata ka üks väike. Plaan oli ka paigas, niipalju otsin ja mitte üks gramm rohkem, jääb siit veel teistelegi ja on põhjust hiljem tagasi tulla. Suured tänud peitjale aarete eest ja metsa kutsumast.

Aitäh.