Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Suurkivi, Piirikivi, Armukivi, jne. Nõnda on kutsutud siinsete kiviväljade uhkeimat rändrahnu. See kivi on olnud põlvest põlve ümbruskonna karjalaste kõige parem mängu- ja liulaskmiskoht. Tooma talu peremees olla rääkinud, et Suurkivist veidi allpool asuv kivi on kunagi saanud piksetabamuse, poolitades kivi, mis on näha tänaseni. Suurkivi on läbi aegade olnud kohalikele maamärgiks, mille suhtes on olnud alati hea orienteeruda. Suurkivi on kantud Eesti ürglooduse raamatusse.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 58° 25.2340' 24° 1.0020' |
Aarde sildid:
lumega_leitav (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCA0JFT
Logiteadete statistika:
51 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 52
Praegu oli võsa üsna läbipaistev ja kivi hakkas kaugelt silma. Ega ka aardekarp end kaua peitnud. Leitud, logitud. Tänud!
Tänase ilusa ilmaga võtsime ette ka selle matkaraja. Mõnus kulgemine. Tänan.
Tee äärest poleksi seda kivi tähele pannud. Tõesti suur! Aitäh
Esmalt otsisime kivi üles, sellega probleeme polnud. Järgmiseks hakkasime aaret otsima ja tuli ka see ruttu välja.
Tee peale nii suur kivi ei paistnud, aga kui aardele lähemale jõudsime, siis nägime ka kivikest. Oli küll suur. Aitäh!
Suurkivi oli nii peidus, et ilma sildita oleksin mööda kõndinud. Kuna tahvlilt võis ligeda, et Suurkivi, siis pugesin ikka võssa. Ühe ligi järgi sain aru, et pole vaja muud teha, kui kivi ees ringi vaadata. Ja saigi kiirelt leitud-logitud. Aitäh peitjale!
Rada muutus aimatavaks ja riided said rohus märjaks. See oli järgmiste aarete leidmiseks isegi hea. Aitäh kivi näitamast!
Ütlesin, elukaaslasele, et vaata ka ümber kivi, olen poja valves niikaua, ja siis leidsime hoopis 11 kuuse lapsega aarde ülesse :D Tänud peitjale.
Eelmine kord pooleli jäänud raja lõpetamine. Seekord teiselt poolt. Aitäh!
Kivine plats koos ühe suuremaga. Tänud peitjale.
Nii kivi kui ka aare olid kuivad, korras ning omal kohal. Peitjale tänud!
Pärast Kivisaarel SUPlemist tulime siia matkama. Eks ta selline pisut metsik ja tore matkarada on. Kivi oli end korralikult võssi ära peitnud, aare õnneks mitte. Ohoo, zntarg metsas. Ainsaks hädaks oli põdrakärbsed, keda pidin nii endalt kui Marje seljalt noppima. Aitüma peitjaduole raja eest! Aare korras.
Matkarada oli alguses paljulubav, nagu mööda maanteed astuks - lõpp läks aga sootuks päris võpsikuks kätte. Kui poleks nii meeletult soe olnud, oleks ehk asja rohkemgi nautinud aga nüüd sai nö juba tuldud slogani all tehtud :D
Siingi leidmisega ülearu kaua aega ei läinud. Panin nime kirja ja veeresin edasi. Aitäh peitjale.
Omajagu müttamist sellel matkarajal.Topsid said kõik leitud.Aitüma
Suurkivi oli nii suur, et esialgu ei paistnud võsa vahelt väljagi.. Tore kast võsas.
Aitäh peitjale!
Selle aardeni enam nii eeskujulikku teed ei läinud, kuid pikas rohus olid eelnevate käijate jäljed veel näha. Ja teekoht tegelikult oli ju täitsa olemas, lihtsalt niitmata. Kivi oli küll nii peitu pugenud, et pidi ikka hoolsalt vaatama. Õnneks aare jäi kiirelt silma. Aitäh!
Peale orienteerumispäevakul jooksmist võtsime siin mõne lisakilomeetri jalutades. Kivi oli küll hoolikalt võssa peidetud, aga küllap geopeiturid aitavad oma radu tehes selle pisut nähtavamale tuua. Aitäh peitjale!
Pärnu dessant vol2 tuli väljasõidule ja tegi tiimitööd. Aitäh! Kahju, et maasikad ja põldmarjad veel valmis pole.
Nii kena siin kõik. Kivi oli puhta peitu pugenud, aga tegelikult kohe täitsa olemas. Tänud peitjale aarde eest.
Siinsest matkarajast ei teadnud ma tänaseni mitte midagi. Väga kena peitjate poolt tutvustada meile seda kaunist matkarada. Selle aasta esimesed sinilelledki sai siin ära nähtud. Aarde leidmisega kimpu ei jäänud. Aitäh!
Selle rajaga oleks peaaegu nihu läind, sest kui oled ikka eestlane ja mängid eesti lehel, siis võid kodus avastada, et pooled pudrunõud jäid vahele. Tänud Kleonele, kes nutikam oli.
Peaaegu põrutasime mööda, tänud kutsumast, tore päev oli meil!
Käisime maastikuga tutvumas laiemalt, väga lahe orienteerumismaastik matkaraja ümber, eemal kisub võssi. Tänud!
Muidugi me teadsime, et lumi on kõikjal sügav. Natuke muidugi lootsime, et keegi on ees käinud aga lootus on ikka lollide lohutus. Matkarajalt vaatasid meile vastu puutumatu lumepind. Enamasti oli lumi end põlvest sügavamakski tuisanud. Vahetasime eesrühkijaid ja niiöelda matkasime siis matkarajal. Tagatipuks suutsime valida ka lõigu, kus lume all oli vaba vesi, mis muidugi mõnele saapasse külla tuli ja ei lahkunud sealt järgmiseks päevakski. Läbitud maa oli lühike aga kokkuvõttes väga raske. Pimedus tuli ka lõpuks peale (hea, et vastutuult ei tõusnud). Kõndides võttis mind küll nii vanduma kui kiruma aga olles autosse lõpuks istunud, tundsin taas, et tegelikult oli tore. Õhtu lõpetamine Pärnus oli tänu kaaslastele taas nii maitsev, lõbus kui lõõgastav, lõõgastav.... Muidugi tuli kõige selle eest järgmine päev lõivu maksta. Aitäh!
Karjääri juurest edasi võtsime suuna siia, järgmise aarde poole. Kaardilugemine läks vähe nihusti ning sattusime algul liikuma hoopis matkaraja kõrval, otsides seda õiget rada ning nii sattusime ühele metsalagendikule, kuhu lumeeit oli sellise poolde reide kõrguva lume kokku vedanud. Tjah, kui kogu rada selline saab olema, siis oleme küll ikka portsu otsa sattunud, mõtlesin! Kõva häälega ei hakanud õnneks oma kõhklusi välja ütlema ning kui õigele rajale saime, läks lumeolukord ka veidi soodsamaks. See tähendab, et liikumine polnud kerge, aga veidi kergem. Külm ei olnud üldse, mitte-üks-raas. Kuna liikumisega sai niigi kurja vaeva nähtud, siis aardega läks seevastu kärmelt. Aitäh!
Oli väga nauditav jalutuskäik sellel matkarajal. Küll on siin ikka palju neid kiviaedu rajatud. Tänan kohta tutvustamast.
Käidud koos kajaliisidega ühel toredal päeval. Pool aastat hiljem logides ei mäleta enam midagi. No tore oli. :
Edasi liikudes rohkem puude vahele leidsime suure kivi, mis tõmbas oma tähelepanu. Sealt lähedalt leidsime ka kena aardetopsi.
Täna avastasime selle aardesarja ja kuna on tegemist uue ja avastamata matkarajaga siis ei maldanud seda pühapäeva kodus molutada. Jätsime auto kuhu soovitatud ja rada sai läbitud, koos aardelogidega. Tänud tutvustamast.
Võimas nimi sel kivikesel seal võsa vahel :o) Tuul päris kohe minema ei pühi, aga muidu väheke põhjapool jagub hulga suuremaid küll kümmet sorti. Tegelikult muidugi on kõik suhteline ning asja tuleb vaadata ajaloolisest vinklist. Ajal, kui ühe hobuse ja vankriga näiteks pealinna minek tähendas isegi ideaalsete teeolude korral ligi nädalapikkust retke, siis loomulikult omandasid kohalikud vaatamisväärsused märgatavalt suurema tähenduse. Tänapäeva laste lemmikmängupaigaks on harva mingi kivimürakas ning selle liumäena kasutamine ei vasta arvatavasti ühelegi euronormile :P
FTF kell 16:59, aitäh.