Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud 2022. aasta advendiseeria 17. detsembri aardena.
Tegemist on pisemat sorti multiaardega. Saab kohtuda ka pisikeste.... ei - mtte päkapikkudega! - kes hea õnne korral ütlevad headele geopeituritele lõpuaarde koordinaadid. Kes on ise pisemat sorti, võtab tabureti või pikema sõbra kaasa.
Aare sisaldab kirjutusvahendeid ja logiraamatut. Võimalik, et pisemat sorti nodi mahub ka sisse (aga veenduge, et see välja ka tuleb, mitte ainult sisse:))
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (5), lumega_leitav (1), advendiseeria_2022 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCA2W4E
Logiteadete statistika:
40 (95,2%)
2
1
0
0
0
0
Kokku: 43
Kui eemisel talvel neid miniväelasi külastasin, siis vedasid nad aga oma hõlmad koomale ja ei võtnud üldse jutule. Aga nüüd olid hoopis teised olud, pool aastat külalisteta oli nad palju leebemaks teinud. Esimene neist lobises kohe välja kõik, mida aga teadis, teine kõigepealt kaebas, et tal tagumik külmetab. Eks ma siis puhastasin ta värvlivahe jääst ära ja tänutäheks sain temaltki vajaliku teabe kätte. Igavesti toredad tegelased siin ja eks see lõppki oli vahva. Tänud selle väikese multi eest, mulle igatahes meeldis.
Eile hilisõhtul, peale pikka matka Kakerdaja rabas, tegime siin ka peatuse. Vahtisime nende miniväelastega tõtta, aga jutule ei saanud. Hommikul tulime uuesti asja uurima ja siis juba, puhanud peaga, tulid ka koordinaadid lagedale. Tänan.
Siin on ikka neid parme kohe palju isegi hullem kui Peipsi ääres. Pärast ülekasvanud heinast läbi minemise pidi ka proovima selle kehvasti ronitava puu otsa ronima, et nad annaksid koordinaate välja. Esimese vastu pidi ka sõjakuritegusid tegema, et annaks välja oma saladuse. Ülemisel päädis ainult inspektsioon. Aardeni minnes oli hea küsimus, kust saaks läbi minna nii, et oksad kriibiks vähim. Lõpukas sai lihtsalt üks tee valitud ja aardeni jõutud. Tagasi autosse joosta nende parmude eest oli vastik, isa pidi autoga edasi sõitma, et suurim hord ei oleks enam auto küljes, kuid ta sõitis natuke liiga kaugele ning mina jooksin koos hordiga (ei olnud lõbus).
Aare oli tore, aga seda ümbritsevad tingimused olid kohutavad.
Tänud aarde eest!
Natuke sai vaadatud ja mõeldud, mingid ideed ka tekkisid aga logimiseni ei jõudnud. Mitte nii nutikatele kuluks geokontroll ära.
Pärast Paunküla veehoidla vallutamist, lõõtsutasin mina alles pooloimetult, kui Tiit juba kaardilt läheduses asuvaid järgmisi aardeid ette vuristas. Siinne tundus kirjelduse järgi hirmus vahva ja kohapeal ei pidanud pettuma. Minul ei õnnestunud miniväelastega jutule saada, aga Tiit sosistas neile midagi tasakesi kõrva ja paitas hellalt pärikarva ning nii need pisikesed sõdurid talvise loojuva päikese kiirte käes sulasid ja kõik oma saladused välja lobisesid. Edasine oli juba vaid vormistamise küsimus.
Aitäh toreda aarde eest!
Miniväelastelt saime koordinaadid ja leidsime ka ilusti aarde. Väga äge multi, meile meeldis. Täname peitjat!
Tuli niisugune uitmõte peale Paunküla veehoidla tiiru, et põikaks ka siit läbi. Tegelikult oli toss väljas ja kuna ma eriti entusiastlik välja ei näinud, ju siis seepärast need miniväelased mind omaks ei pidanud ja oma teadmisi ei avaldanud. Toredad tegelased muidugi, aga oleks veel toredamad olnud, kui edasi ka oleks pääsenud. Eks järgmine kord, kui kuumaks aetud ihu mahajahtumisest tekkiv külmatunne nii kontides pole saab nendega ehk jutule kah
Juba aasta aega vana drive-in aare, aga alles nüüd jõuame otsima. Nullis ei läinud kergelt, süüdistan selles külma, mis olukorra jäigemaks tegi. Aga info me saime ja lõppu jõudisme. Aitäh mõnusalt kerge multi eest.
Kuivõrd aare jäi kenasti tee peale, siis muidugi keerasime nina ka siia. Andero jäi autosse, aga kolmekesi läksime tegelasi uudistama. Proovisime igatpidi ja peab tunnistama, et on heameel, et oma kohutavate ideedega lõpuni välja ei läinud. Mingi hetk külmusime Maiksuga ära ja läksime Andero juurde autosse kräunuma. Andero pakkus hoobilt õige idee välja ja nii jõudsime kenasti lõppu. Aitäh peitjale ägeda aarde eest!
Ülekuulamistaktika osutus edukaks kuigi järelemõeldes tahtsin algul liiga jõuliselt kraesse lennata. Lõpp oli meeldivalt lähedal. Igati tore peatus, mida olin pikalt juba edasi lükanud. Aitäh! EVEJ
Alguspunktis olin ma tükk aega ikka päris pime. Lugesin logisid ja kõigil tundus asi üsna valutult minevat. Võtsin mehed ikka mitu korda ette ning tegin korralikku ülekuulamist kuni üks kogemata välja lobises. Seejärel sain teiselt ka juba info kätte ja võis vormistama minna. Aitäh!
Kuivatasime valgust kartva koha ettevaatlikult ja taastasime pimeduse. Muidu olid milimennid tublid. Hoolsalt valvepostil ümbrust jälgimas. Kui on omad, siis lasevad edasi. Kui võõrad, siis ei räägi sõnagi.
Lõpus on magnet, kui asetada see osa ülespoole, siis hoiab paremini. 1034. Aitäh!
Kõigepealt tuli end varvastele ajada, et andmed kätte saada. Ja lõpuks kukkus lihtsal õnn mulle kätte. Suured tänud peitjale aarde eest.
Miniväelastega sain ilusti jutula ja nad olid lahkelt nõus ka oma varanduse asukoha paljastama. Pani muigama küll. Aitäh peitjale.
Veel 24 tundi tagasi oli ümber märksa soojem keskkond aga kõiki köidab lõunaöö, Itaalia ja nii on ka alati tore olla taas kodus ja sõpradega.
Oli tore laupäevane kulg Virumaa suunas. Aitäh.
Sula pole veel siiani siia jõudnud. Lund nagu muda ja kannab nagu parkett. Kiire leid.
Siia polnud veel suur sula jõudnud ning madalate jalanõudega läbi lume ei olnud väga mugav rassida. Tehtud see sai ja vajalikud tegelased koos vajaliku infoga leitud said. Täpselt niisamuti sai ka aare ise leitud, ikka läbi lume kohale sumades. Õnneks oli aare kenasti olemas ning tasus jalgade märjaks tegemine end ära. Aitäh.
Panin algusest koordinaadid kirja aga edasi ühtegi jälge ei viinud. Tallasin siis raja lumes lõpuni ise sisse. Aarde juures märkasin ka hoopis teisest suunast lähenevaid jälgi.
Väga julgelt neid ei taht sakutada. Must sall nats juba lehvis. Tänud peitjale.
Sellised toredad tegelased siis siinkandis tegutsemas, tõid kohe laia naeratuse näole.
Tänan peitmast.
Hommikul ostsin Tartumaa metsast RMK kuusekese, kinnitasin selle katusele ja edasi käisin oma 80 km/h kiirusega närvidele ilmselt nii mõnelegi, kes mööda põhimaanteed Tallinna poole liikusid. Kuna E263 sisaldab siiski päris palju kolme- ja neljarealisi lõike, siis kaugtulesid ja signaali selja taga käiku ei lastud veel :o)
Lõuna ajal lähenesin parasjagu Mäole kui ootuspärase ühe sihi asemel kerkis neid Harjumaa kaardile korraga tervelt 5 tükki, logistiliselt mulle lähim Miniväelased. Käisin kontrollisin poiste nimesildid üle ja jätsin nad varitsusse. Andsin mõista, et lähiajal on pigem omasid oodata, aga ega vaenlane ei maga, seega valvsust ei või kaotada! Hästi varjatud staabis registreerisin külastuse kell 12:44. Aitäh, lahe minimulti!
Tegelikult oli meil plaanis minna üleüldse Paunküla rajale, kuid siis avaldusid uued aarded ja hetkega said meist lontud jäljekoerad, kes vorstiga õigelt rajalt kõrvale meelitati. Tunk oli muidugi ära käinud ja õnneks raja ette teinud. Lahe teostus, aitäh!
Hea lihtne multi. Esmaleidja oli juba jäljed lumme teinud- nii, et ei pidanudki paksus lumes sumpama. Lõpust ära tulles saime kokku veel Krissu ja Daunoga- ütlesime veel neile, et minge ikka algusesse ka:) STF kl.13.30 Tänud peitjale.
Leitud ja logitud. STF kl.13.30 Tänud peitjale.
Siin oli autost välja hüpates nii sügav lumi, et tundsime kaasa esmaleidjale, kes siin kõigile tänastele otsijatele teed rajamas käis. Meie hüplesime ühest jalaaugust teise ja leidsime toredad Miniväelased. Täitsa vahvad jumbud ja andsid meile ka ilusti vajaliku info. Veel natuke lumes püherdamist ja saimegi kuuseoksad peas ja lumi krae vahel nimed kirja panna. Aitäh lihtsa multika eest!