Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 4.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nullis aaret ei asu. Tegu on Adventure lab rakenduse seikluse boonus aardega. Aarde leidmiseks tuleb siis esmalt mängida seiklust "Klooga sõjaväeosa". Selleks tegevuseks on vaja nutiseadet ja äppi nimega Adventure lab.
Antud seiklus jooksutab teid 1939. aastal rajatud sõjaväeosas (motoriseeritud laskurdiviisi osa). Hooned on üpris lagunenud, kuid nendelt võib leida ilusat kunsti (muude kritselduste vahelt). Tegu on siiski vanade ja ohtlike hoonetega. Tuletan meelde, et tegu on vabatahtliku mänguga. Keegi ei sunni ühtegi punkti läbima. Kui tekib tunne, et mõni koht on liiga ohtlik, siis sinna lihtsalt ei ole vaja minna ja igat aaret ei pea leidma. Aarde raskusaste käib kogu seikluse kohta, lõpp on pigem 1/2.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
militaarobjekt (2), mahajäetud_ehitis (2), lumega_leitav (2), ettevaatus_vajalik (2), soovitan (1), maasturiga_huvitav (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCA1CEJ
Logiteadete statistika:
40 (90,9%)
4
3
0
0
0
0
Kokku: 47
Vot see koht pakkus pinget nii hingele kui täna tärganud offroad-huvile. Vaated olid ilusad, maalingud samuti, paigad põnevad ja väljakutsed saavutatavad. Ma muidu ei viitsi laboriseiklustele hinnanguid kirjutada, aga selle läbimise järel tegin seda kohe mõnuga. Päris igal pool üksi olles ligi ei sõitnud, nii et sai nii mudas sõita kui kuivas heinas kõndida. Kindlasti päeva parim aare. Aaret ennast otsisin alguses ka 4.5 maastikult ning kui sealt ei silmanud, leidsin kohe :-) maskeerisin ikka sutsu paremini :-D Väga lahe kant, kuhu mina muidu uitama poleks tulnud. Aitüma Laurile!
Päeva tuuri sai alustatud Kloogalt. Kant ise oli mulle tuttav, aga kõiki neid hooneid uudistamas käinud polnud. Seikluse ühes punktis oli meil üksjagu kuklakratsimist. Jää ja libedus tegid lisakiusu. Ega jäänudki muud üle, kui autosse abivahendi järele, et endale pikkust juurde saada. Tore käik oli! Aitäh tutvustamast!
Päeva esimene peatus. Siia polnud varem sattunud, täitsa põnev koht. Kolamise ajal kostust taustaks püssipaukude heli, väga temaatiline. Kedagi siiski näha ei olnud ja ükski kuul ei tabanud ka. Alguses hargnes asi ilusti, aga mõisa juures oli hämming. Pärast mõningast tiirutamist sai selgeks, mida vaja teha, tükk aega sai ponnistatud, aga hindasime olukorra liiga ohtlikuks. Kui ülejäänud punktid läbitud, siis ei andnud hing rahu, tõime autost abivahendi ja saime ka viimase infokillu kätte, tagasiteel vormistasime asja ära ka. Aitäh peitjale, äge seiklus.
Sumpasime lumes mõned punktid. Millegi pärast leidsid kõik, et mina olen see, kes kõige tähtsamas punktis üles peab lendama. Leiutati mulle kohalikust kraamist abivahend ja nii ma oma tutikate lumepükstega üles ronisin. Leidsin vajaliku vastuse ning kergelt värisedes tulin samamoodi alla ka. Õnneks saime autasuks boonuse ära logida. Aitäh!
Sellised aarded sellistes kohtades sobivad mulle küll, aga ainult koos hea kambaga ;). Viimane tingimus oli täna õhtul täidetud ning sõjaväosa vallutamine sai tähistatud aardeleiuga. Aitäh.
Georaskekahurväega tuli leid igati inimlikult. Aitäh!
Antud kohast polnud varem teadlik. Küll aga sai kaitseväega mõned korrad siin lähedal oldud ja soomukitega maastikusõitu harjutatud. Alguses sõitsid kõik aeglased ja korralikult, päeva lõpus hakati lolluseid tegema kuni üks mees sai esisilla maast lahti ja alla tulles see küljest tuli. Pärast ikka naerdi, et sellise 10k € remondi peale ei pidanud seletuskirjagi kirjutama. Hiljem Jõhvis olles pidime iga asja eest kirjutama, nt harjavarre purunemise eest. Kui saime teada, et üks punkt on keeruline, siis küsisime abi. Koht aga oli väga äge ja külastust väärt.
Kui seal esimeses punktis tuleb tõesti teisele korrusele ronida, siis jääb miskit sotsialiseeruvat elupõlgurist kaasgeopeiturit ootama või üldse leidmata.
Simpsik pakkus välja, et võiks kusagile kolama minna. Kuhu siis veel, kui mitte siia. Seekord sujus kõik, kui välja arvata see kõige kangema maastikuga vahepunkt. Majja sisenemine, mille ukseavad on väga üheselt mõistetavalt punase lindiga piiratud, tundus kohatu. Järelikult tuli kasutada mingeid tehnilisi vahendeid. Nii kõva mees ma jätkuvalt ei ole, et tuimalt drooni lendu laseks ja EEGZ20 tsoonis kirjaliku lennuloa taotlemine + lennujuhiga oma lennu tel teel kooskõlastamine lihtsalt aardeleiu saamiseks tundus jabur ja tööinimeste asjatu tülitamine, neil omalgi tegevust piisavalt. Eks siis tuli mingi kolmas lahendus välja mõelda ning pikk redel + 8 meetrise ridva otsas olev wifi kaamera ajas asja hädapärast ära. Esimese asjana saime pilti igasugused erinevad joonistused meessuguorganitest ja muudest ilupiltidest, kuid lõpuks tuli ka õige vastus ära. Abivahendita meie poleks seda küll legaalselt kätte saanud. Kui see osa välja arvata, siis kõik ülejäänud oli tore jalutamine ja lahe teostus. Meile meeldis, aitäh!
Et kahest algselt plaanis olnud aardest jäi aega üle, siis otsustasime siia ka kolama tulla. Vahepunktide leidmisega üldjoontes muret ei olnud, kui välja arvata see, et ühte vastust ei osanud kuidagi soovitud kujul sisestada ja siis see, et poole lab-i pealt otsustas telefon pildi tasku panna ja kaasasolevatele laadimisvahenditele mitte reageerida. Õnneks oli võtta Joeli telefon, nii sai sinna lab installeeritud ja kulgemine võis jätkuda. Tänud aarde eest!
Algus läks kohe lappesse, panin padavai joostes üle välja punktijahile ja koer jäi Sveniga "raja juurde" ootama. Välja arvatud, et mingit rada seal muidugi polnud, oli vaid värske lumekiht. Omamoodi tegelikult tore, sest siis ei näe seda koledust ja on kuidagi julgem astuda ka. Mõisapunktis kohtusime lõkkemeistriga, kes meid kiirelt õigesse kohta juhatas. Eks ta oli juba tiiru mõisas peale teinud enne meie tulekut. Sven siis tõi info koju. Lõpp läks ka ludinal. Kui koera pidevat nutmist karva sisse takerdunud lumepallide pärast mitte arvestada, siis oli väga chill kulgemine. Aitäh!
Sai tehtud pisike väljasõit loodusesse :) Esimesed LABi punktid tulid ludinal,kuid siis kiilus tiba kinni.Proovisin ühte pidi,teist pidi,kolmandat....ja siis tõmbasin õlekõrre.Mõisas asuvas punktis on juba korralikke selgeltnägemise võimeid vaja vastuse andmiseks......
Aarde enda leidmine on õnneks puhas formaalsus.Aitüma näitamast/juhatamast,Klooga mõisat polnudki varem näinud.
Ilm oli suhteliselt kõle ja seepärast väga pikalt seal olusid ei nautinud. Läbisime vaid kohustuslikud punktid. Esimese neljaga probleemi ei olnud. Viiendas rakendasime kaasas olnud looma. Tänud!
Tulime täna rongiga Kloogale, et siin väike aarde jaht endale korraldada. Ilm oli väga hea siin jalutamiseks. Lund oli just tsipake, veed olid jääga kaetud, hein oli ilusti maha tambitud ja mingit suuremat jama ka kaela ei tulnud. Sai natuke extremi, kuna päris mitmes kohas lausa pudenes kivikesi kaela, aga lõpp kokkuvõtes said kõik kohad käidud ja aare ka ilusti logitud. Igati vägev seiklus. Suured tänud aarde eest.
See säherdune kohake, kuhu üksi ma ei tule, seltsis oli segasem. Valge vaip oli maha tõmmatud ja mõni kõrreke turritas üle valge ja otsitavad said leitud. Küll siin leidus üksildasi kilpe ja väikse ala peal lausa mitu alajaama. Mõisahoones puhus tuul. Tänud peitjale.
Lab’i ülesehitus mulle meeldis.Üks punkt oli kordinaatidest eemal aga leidsime sellegi.Mulle meeldis mõisahoone kõige enim.Aitäh!
Piretit antakse sedavõrd harva kaasa, et tema vanade katkiste majade lembust tuli kuulata. Eks me ülejäänud olime vist ka kõik arvamusel, et see on pigem kambaga leitav aare. Ja see arvamus õigustas end täiega. Koos oli lõbusam otsida vahepunkte ja vaadata ümbrust.
Mina olen paras patsifist. Mulle sõjaväerajatised rõõmu ei paku. Kulutaksin neile kuluva raha parem lastele, noortele, haigetele, pensionäridele. Küll meeldivad mulle mõisad. Ja seda siin oli. Kahjuks küll kehvas olukorras, aga tema vana hiilgust sai ette kujutada. Boonus oli kenasti koordinaatidel, aitäh aarde eest! Ilma ma siin ringi ei jalutaks.
Inimesed on väga erinevad. Minule väga meeldivad mahajäetud majad ja lagunenud hooned. Võin neid vaadata ja pildistada lõpmatult. Aitäh vahva aarde eest! Aitäh toredale seltskonnale mind kaasa võtmast! Teiega oli väga tore!
Ega poleks esiti osanud arvatagi, et kõik punktid meie jaoks draivinniks tehakse. Aga nii see oli ja saime kogu üritust algusest lõpuni täiega nautida ;)
Tänud autorile ja kaaslastele!
Meid kutsuti kaasa. Arusaadavalt jätsime Formentori Keilasse ja liikusime maastikuvõimelisematesse masinatesse. See labi läbimine lumisel maastikul sellisel viisil oli minule esmane kogemus ja kuna juht nautis minu arust sõitu täiega siis oli ka minul nii huvitav kui tore, natuke kõhe ja loomulikult harjumatu üheaegselt.
2022 aasta ühe omamoodi ja kindlasti ägeda elamuse sain mina kindlasti!
Tore oli, aitäh!
Eelmisel korral jooksis kompuuter vähe kokku. Seekord oli ilm kraadi võrra veel kargem, mis ei lasknud kompuutril liialt üle kuumeneda. Leid tuli hetkega. Eelmisel korral silmasime küll seda kohta, aga ei ühendanud ära. Nüüd tehtud. EVEJ
Nojah, ega ei tahtnud meiegi seda järgmist suve oodata selle seikluse läbimiseks ning ühtlasi ei tahtnud siia liiga suure lumega tagasi tulla. Seega tundus täna selline täitsa sobilik aeg siin alal ringi seigelda. Nii tegimegi, punktist punkti ja peagi võisime logiraamatusse nimed sisse kanda. Siin alal me veel varem käinud ei olnud, seega oleme jälle veidi targemad ja avarama silmaringiga. Aitäh.
Ega siin küll üksi ringi konnata ei tahaks. Õnneks oli Leelo meeleldi nõus väikeseks jalutuskäiguks. Suvel on siin hein ilmselt üle pea ja siis liikumine kordades hullem. Läbi punktidega läks üldiselt kenasti välja arvatud ühega, seal sai ikka edasi tagasi käidud ja paremaid võimalusi otsitud. Lõpuks me selle ka leidsime. Aarde potentselane peidukoht paistis juba kaugelt ja seal ta loomulikult oli ka. Tänan.
Päeva lõpuks saime lõpu koordinaadi kätte. Aare ise jäi seekord meie eest varju.
Eelmiste leidjate rõõmu ei oska kuidagi jagada. Jääme eri arvamusele.
Sellistes kohtades ma vabatahtlikult ei astuks sammugi ja sisimas loodan, et need peagi maapealt kaovad.
Tänan peitmast.
Oli täitsa seiklus. Aga ellu jäime. Aitäh. Leitud ja logitud.
Imekombel polegi siia varem sattunud ja kuna nüüd juba enamus ajast pime siis pimedas ma siia ka jõudsin. Ajasin siis taskulambi pöördesse ja suundusin esimesse punkti, leidsin otsitava aga mitte ei saanud aru mida mult küsitakse ja mida vastama pean. Üritasin sealt miskit välja lugeda ava see nagu arsti käekiri millest mitte kui midagi aru ei saa aga siis sain aru, et ei peagi aru saama :D Edasine seiklus oli kõik väga äge, pinget jagus kuni lõpuni välja. Ja see mõis seal taga oli ka vägev. Aga eks kindlasti tahaks siia valgel ajal tagasi tulla, üli lahe ja tahaks veel selliseid kohti :) aitäh :)
Täiesti esimest korda siin, mõisast polnud aimugi. Mahajäetud vene angaaride juures ka mujal tuttavaks saanud maastik. Adventure kulges sujuvalt. Ühes punktis aitas kaaslane hяdast vяlja, ise oleks vist kaua pusinud. Viimases punktis jäime hätta. Õnneks tuli abi enne kui lahkuda jõudsime ja õnnestus ka aare esimese külastusega logida. 901. Aitäh!
Mõnus kolamine oli. Roberta jalutas vahepeal ise, vahepeal oli süles ja vahepeal nõudis kukile. Saime teisest tehtud punktist lõpu koordinaadid kuid käisime ikka ülejäänud labi punktid ka läbi. Aitäh peitmast!
Seda et seal järve taga polügoonid on, sellest olin ma teadlik. Aga sellest et seal järvekaldal sõjaväeosa ja veelgi enam kunagine mõis on, sellest polnud mul aimugi. Polnud kordagi siiapoole Kloogat veel sattunud. Seda põnevam oli muidugi ka uudistama tulla. Esiti tundus selline draivinn stiilis aare olevat, aga oli tunda et vallitamisega oli kõvasti vaeva nähtud. Nii et enamuses siis ikkagi selline matkamine. Uudistamist oli jah omajagu ja mõis oli tõesti vaatamisväärsus omaette. Näha oli et seda oli mingi aeg üritatud kõpitseda vms. Igastahes need kolumbia laadsed asjad tekitasid minus küll küsimusi et kes ja miks. Samamoodi nagu tekitas palju küsimusi sees kedet kõnnumaad põrisev tulevik. Seiklus venis omadega isegi nii pika peale et viimased punktid tuli juba pimedas leida. Vahepeal käisin isegi boonust revideerimas. Eks seal valdas mind kaks asja esiteks pime pimedas ja teiseks kinnisidee maastikuastmest. Kirjeldus on ju nõrkadele ja seda on hea pärast kodus logi kirjutama hakates. Korra oli mõte autos lambi ja võibolla nii mõnegi teise abivahendi järgi käia. Aga igaks petteks tõmbasin õlekõrre ja küsisin varemleidnult üle ennem kui mingeid järjekordseid rumalusi tegema hakkan. Seda õlekõrt sai täna ikka korduvalt tõmmatud. Nii mõneski punktis oli lugemis oskamise või siis oskamatusega proблeeme ;) Takkajärgi muidugi vägev seiklus. Tänud peitjale kohta kaardistamast ;)
Alles suvel mõtlesin, et miks küll Klooga mõis ikka ilma aardeta on? Ja nüüd mõni kuu hiljem oligi põhjust sinna uudistama minna. Tore! Jalutasime mööda mõisa alleed kohale. Tõsi, ilma kaardiinfota pole looduses küll enam midagi sellest alleest aru saada. Õnnetud militaarrajatiste müürid hakkavad hoopis igale poole vaadates esmalt silma. Eks käisime siis neid uudistamas, nii nagu Labi punktid juhendasid. Kõige põnevam koht oli muidugi mõis, kahju ainult, et nii nukras seisus. Õnneks ilus päikseline sügispäev pakkus ringi uudistades positiivsemaid hetki, taustaks militaaride paugutamised järve teisel kaldal ja täiesti segamatult liuglevad luiged järvel. Kontrastide maailm. Maastik 4-ga meil probleeme polnud, ilma ühegi abivahendita sai vajalikus kohas infot uudistamas käia. Aardekarpi jätsime ka ühe ränduri. Aitäh seikluse ja aarde eest!
Pimedas ja üksi oli küllaltki õudne. Mõisa katuselt kukkus pidevalt laaste raksaki raksaki alla. Tunne, et ei olegi seal üksi. See tunne kõige hirmsam ongi :D Ilmselt väiksest jänkust püksis jäin viimase punktiga hätta ja pidin abi kasutama. Et ikka päriselt õudne oleks soovitan minna üksi(taskulambiga) ja pimedas.
Ilm nii ilus, et sai väike rattasõit ette võetud. Punkte sattusin alustama kummaliselt sellisest kohast kus peale vastuse saatmist sain kohe lõpu koordinaadid kätte. Sellegipoolest sai kõik ülejäänud kah läbi käidud GC skoori on ju suurendada vaja. Kõige raskemas punktis läks hästi, kui olin tuvastanud kuhu ronima peab hakkama tuli sinna kaaskannataja kellel sama plaan. Talle ei valmistanud mingit raskust õigele levelile saamine. Ühes pimedas kohas tekkis veel väike hämming ja päris hulga valesi vastuseid jama lugu kui kirillitsat liiga hästi tead.
Tegelikult küll boonuseni ei jõudnud aga mõtlesin, et jätan jälje maha oma katsest. Parkides oli juba üks auto ees ja see andis mulle lootust, et saab ka geojuttu ajada mõne tuttavaga. Üsna pea aga möödusid meist mehed lastega, kellest sain nii palju aru, et leitud sai. Mõne punkti juures oli mul lisaks Triinule ka Exe kaenlas (klaasikillud). Vahepunktide vahelised väädid osutusid üsna heaks trenniks. Kui lugeda boonust ka, siis tubli 3/6 tehtud :D
Seikluse osa oli lihtne peale viimas epunkti kus ootas ees maastik 4. See maastik 4 sai tegelikult ka lihtsalt ületatud aga keeruline oli aru saada vajalikust infost. Kui vajalik info sai dešifreeritud, siis sain juba liikuda aardeni, mis peitis enda traditsioonilise geokuhja all. Seikluse ajal oli pidevalt kuulda Ämari poolt lennukimüra, droone minu tegevust jälgimas ei tundunud olevat. Aga päris huvitav NOTAM teade on aktiivne Ämari piirkonnas: SEASONAL BIRDS ACTIVITY AT AD, HGT UP TO 3000FT AGL. TYPES OF BIRDS - GEESE, CRANES AND SWANS. MAX FLOCK SIZE - 500 BIRDS.BIRD WEIGHT - UP TO 9000 GRAMS. MAIN MOVING DIRECTION - S, SW, W.
Eemaldasin oma logi koos droonijutuga. Maeitea minge tülitsege kuskil mujal. Foorumis või kuskil pubis õlleklaasi taga.
Taaskord põhjust GP lehe logidest loobuda. Hakkab jällegi see inetu poriloopimine. Absoluutselt hakkab selline asi vastu. Allpool järjekordne tõestus sellest, kuhu auku see geopeitus.ee sobib. :(
On ikka mõnel hädasi. See on kontrollitav õhturuum, mitte keeluala. Jah, esimene kord olin piisavalt loll ja ei osanud õiget kaarti vaadata ja lennutasin niisama. Eks inimene õpib ikka oma vigadest. Hetkel aga luba seal drooni lennutamiseks taskus. Niiet pole vaja igat teemat torkida kui kõike ei tea.
Edit peale mitteleidja lisa. Eks Ämari lennukid lendavad jah 60m kõrguselt, niiet tekitasin kole ohtliku olukorra. Sama tark nagu Erko kes ütles, et see sama nagu üle Ämari lendamine. Palun tegele nende teiste sadade lennutajatega siis ka, kes ilma lubadeta igal pool droone kasutavad.
Edit 2: Äkki on järgnevast tulevastele lenduritele kasu. Erinevalt mõne arvamusest on mul tehtud kõik vajalikud paberid drooni lennutamiseks. Tegin need ära enne kui drooni ostsin. Erinevalt populaarsele arvamusele, ei saa lubasid tehes teada millist kaarti täpselt vaatama peab, sest ega riigi poolt pole ühtegi sellist kaarti olemas. Teadsin, et on olemas ühe eraisiku poolt loodud kaart. Kui aga drooni ostsin, siis selgus, et antud tootja äpis on ka kaart kenasti olemas ja juba sisse ehitatud, et keelualades ei lubata lennata. Vot omast lollusest aga ei osanud ma kohe neid kaarte võrrelda ja lootsin, et asjad töötavad võrdselt. Päris keelualad on kenasti peal. Probleem tekibki nende kontrollaladega nagu Klooga. Kaart hoiatas, et läheduses on sõjaväealad, et ma siis kaugele ei lendaks. Tegelikkuses on siis jah selles alas vaja transpordiameti luba ja lennujuhtimiskeskuse luba. Teiseks korraks hankisin transpordiameti loa ära aga kuna ilm oli soovitud ajaks kole kehva, siis jäi lend ära. Igatahes tean, kuidas edaspidi käituma peab. Tegin vea, tunnistan ausalt. Teadsin seda juba enne miki õiendamist ka, sest teised suudavad viisakalt asjast teada anda. Kaunist sügist!
Kui ilma laadijata kodust välja minna, siis juhtub see, mis juhtuma peab. Pool õhtut sealkandis ringi tuuritades saab mingil hetkel aku tühjaks. Lootsin küll vähemalt paar punktigi ära napsata, kuid ilmselt ei olnud lihtsalt minu päev, küll ma tagasi tulen.
Sa Erko oled ikka hea koomik küll selle "Alles see oli, kui Laur Facebookis kelkis oma droonifotoga Klooga mõisast.." Päris annab keegi luba "Ämari lähiala kontrollitavas õhuruumis" lihtsalt drooni lennutamiseks, kus iga lennuintsident on rahvusvaheline ja tänasel hetkel võrreldav püssirohutünni tikkude loopimisega. Ma jäin juba korraks uskuma, et keegi geenius lasigi seal päriselt drooni lendu. :P Päris riskib keegi oma kaugpiloodi pädevustunnistusega mingi mõisa pildistamiseks sest kui see pädevus lennuameti poolt ära tühistatakse, siis võid edaspidi ainult oma magamistoas droonitada, õue enam asja ei ole.
Edit peale peitja kommentaari: MÖH? Panigi tuimalt? Ma arvasin päriselt siiani, et nali oli. Ära siis kohe närvi mine jälle sellise asja peale, tavaline asi lennukitega joonele panna, ikka juhtub. Mõistlik oleks siiski lennutamiseks nõutav minimaalne (A1/A3) pädevus muretseda, see annab vähemalt mingid elementaarsed põhitõed. Muidu järgmine kord proovib Tallinna lennujaamas näiteks õhku tõusvat lennukit eestpoolt filmida. Sest ei teadnud või midagi.
Luba droonilennutamiseks taskus? Seal on taotlemiseks nõutav väli "pädevuse number" ning samuti drooni info sisestamine. Pädevustunnistuse omanik teab unepealt kuidas kaarti vaadata ja mis asi on keeluala, mitte ei aja sellist jura, et seal on ainult kontrollitav õhuruum ja ma lendan ainult 60m kõrgusel. Miks see teema on oluline? Tänapäeva lennukitel on aktiivne droonihoiatussüsteem, mis tuvastab drooni lennutrajektoorilt ning siis peab piloot sekunditega otsuse vastu võtma, mida edasi teha. Reisilennukitel on selleks võimalus: 1. Suunduda Tallinna asemel Riiga või Helsinki. 2. Muuta kurssi ja taotleda uut lähenemist nng lennujuht peab selleks ka muu liikluse vastavalt ümber kohandama 3. Riskida reisijate eludega ning loota, et äkki ei ole tegemist terroristiga, äkki ei ole tegemist käest läinud drooniga ja äkki on seal puldi taga oleval inimesel kõik korras. Kui on tegemist registreeritud droonilennuga, siis on piloodil juba lähenedes info, et "kõik ok, lennutatakse selles piirkonnas, sellise lennuraadiuse ja kõrgusega". Kui ei ole registreeritud.. siis.. nojah. Äkki läheb kõik hästi, ma lendan ju ainult 60m kõrgusel.
Ämarist stardib hävitajapaar näiteks siis, kui mõni transponderita "sõbraliku" naaberriigi lennuk riigipiiri rikub, merel koerusi teeb. Sel hetkel täidad ülesannet, kus ei ole võimalik suunduda hoopis Riiga või Helsinki. Sa oled missioonil, eemal kodust ja perest ja täidad ülesannet väga pingelise Nato idapiiri läheduses. Missioonile, õppusele, kuhu iganes suundudes lihtsalt täidad käsku, närvid viimasel vindi peal pingul ja siis, kui rattad maast lahti - teavitus su kursil: Droonihoiatus tundmatu massiga, tundmatu suurusega, tundmatu liikumiskiirusega, tundmatu kandamiga ja ei tea, mis sellel lennutajal peas toimub. Kui üldse midagi toimub. Mingit infot ka ei ole lähikonnas droonilennutaja kohta. Ja kiirused on sellised, et otsustamiseks väga palju ruumi ei ole. Äärmiselt ebamugav olukord, või mis?
"Ma lendan ju ainult üks kord ja nüüd on luba taskus ja ükski hävitaja ei lenda 60m kõrgusel..." Minul endal on isiklikust pagasist kogemus, kus peale tarkvarauuendust pani droon plehku. Ei mäletanud enam "RTH" koju pöördumise käsklust ja ei kuulanud konsooli. Käis, kus ise tahtis (palju kaugemal ja kõrgemal, kui 60m) ja peale konsooli restarti suutis 7 min pärast jälle sõna kuulata. Õnneks.
Luba antakse taskusse siiski ainult neile, kel algteadmised olemas. Mõistlik oleks need põhitõed siiski selgeks teha, sest sellest võib väga palju kasu olla kasvõi teadmisel, et kõiki olukordi ei suuda ka droonilennutaja kontrollida ja on alasid, kus ei tohi riskida. Ükskõik, kui olulised need klooga mõisa fotod ka ei oleks. Päriselt.
Aga aarde juurde tagasi tulles.. ma tulen tagasi! :)
Taaskord põhjust GP lehe logidest loobuda. Hakkab jällegi see inetu poriloopimine. Absoluutselt hakkab selline asi vastu.
Peale ühte tööd oli vaja veel Paldiskisse tööle minna. Krissu teatas selle peale, et sinna mingi lab olla tekkinud täna. Õhtul saigi siis esialgu sinna sinna mindud. Ka Erko oli aaret jahtima tulnud. Mingil hetkel oli vastus 4.0 maastiku taga. Selle aitas lõpuks teada saada juhuslik inimene. Saigi lõppu suunduda ja paber määritud. Tänud