Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Jussi järveaarete miniseeriaga kutsume teid jalutama Aegviidu-Kõrvemaa puhkealal asuvale Jussi loodusrajale. Lisaks vaheldusrikkal maastikul kulgevale matkarajale, mis kulgeb üles-alla mööda Jussi järvede äärde jäävaid oose, saate aardeid külastades liikuda ka suurematest radadest natuke kõrvale jäävatel vaiksetel metsaradadel ja heita järvedele hoopis uue pilgu.
Jussi järvede kant on üks vähestest kohtadest, kuhu autoga ei pääse. Jussi järvedeni saab Koersilla parklast, kuhu auto saab jätta.
Jussi järvestik koosneb kuuest järvest: Kõverjärv, Linajärv, Mustjärv, Pikkjärv, Suurjärv ja Väinjärv.
Jussi Kõverjärv on järvestiku lõunapoolseim ja ilusaim, omapärase kolmesopilise kujuga järv. Ta pindala on 6,8 ha, suurim sügavus 7,2 m (keskmine sügavus 3,6 m). Järv on pehme- ja heledaveeline ning poolhuumustoiteline. Peaaegu umbjärv, mille läänesopi edelanurka voolab soost pisike nire. Vallseljaku (Pikkmäe) poolne idakallas on kõrge ja järsk, samuti loodekallas; mujal on madalad turbakaldad.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCA0DVF
Logiteadete statistika:
55 (98,2%)
1
1
0
0
0
0
Kokku: 57
Oli üks koht kus pidi väga hoolikalt rada valima. Kummikud jäid jalga. Aitäh!
Siin oli tegelikult kerge võrreldes Suurjärvega. Rasket osa oli vaid 100 meetrit. Kalendris on talv, õhus oli tunda kevadet. Juba vulisevad veed, kui ta silmad lahti teeb viisijupp tuli meelde nähes kõiki neid ojasid järve voolavat. Aitäh!
Üsna vesine värk. Kui vahepea haudusin plaani ka Suurjärve juures ära käia siis siinne maastik tõmbas moti üsna maha ja viimaseks leitud aardeks see täna jäigi. Tänud!
Tegin ringi Jussi loodusrajal ja ühtlasi sai mõned sellele ringile jäävad aarded otsitud-leitud. Rajast kaugemal olevad jäid küll vahele – peale äsjaseid vihmasadusid tundus märjavõitu :) Leitud neli aaret olid heas korras, tänud peitjale!
Suurjärve äärse varbaniisutuse kõrval olid siinsed olud ikka väga vesised. Rada pidi ja vesiseid kohti vältides jõudsime laagriplatsile. Jätsin kaaslase jalga puhkama ja läksin vaatama, kas saan ka viimase Jussi kätte, või tuleb kuivemal ajal tagasi tulla. Kuna minu jaoks oli liiga külm, et palja jalaga kuhugi ronima hakata, siis otsustasin proovida akrobaatikaga. natuke isegi kahju, et ei taibanud lasta kaaslasel seda tsirkust filmida, mis ma seal korraldasin. Ma vist ei ole selliseid imetrikke veel teinud, et jalgu kuivana hoida, aga lõppkokkuvõttes läks isegi õnneks. Vähemalt Suurjärve äärsele niisutusele sokk vett eriti juurde ei saanud, seda küll mõningase peopesanaha hinnaga. Vägisi tekib tunne, et peitjad on neid aarded peites teadlikult kiusliku meelega olnud, et inimesed liiga mugavaks ei läheks. Aga täname ikka, elu ei saagi liiga lihtne olla.
Selle aardeni oli kõige raskem või õigemini märjem minna. Vähemalt minu valitud rada oli kehv(tagasi tee valisime teistkaudu ja oli tunduvalt kuivem). Kuna siin olime natuke teistest matkajatest eemal sai ka koera ujutatud. Ta oli täitsa rahul tänase suplusega :) Logiraamatus olime täna jälle teised. Aitäh!
Ka siia enam praegusel ajal kuiva jalaga ei pääsenud, aga ega liiga palju ei üritanud ka. Aarde saime ilusti kätte ja liikusime järgmise juurde. Aitäh!
Õigel aastaajal oli aarete läbimine lust ja lillepidu. Hea, et jää veel ilusasti kandis, saime kõvasti jalavaeva kokku hoida. Leiud tulid kiiresti. Aitäh peitjatele!
1ne Juss võttis jh võhmale, eriti veel pisikeste jalgade omanikele ehk meile Liisiga. Olime nagu Taksikoerad pika järel st ninani lumes.
Tänud kutsumast, oli ikkagist tore!
Parklast otse Jussi Kõverjärve juurde minnes oli alguses hea mööda teed minna, siis üle rabase künka jalutamine ning sattusime lumisesse metsa. Seal tekkis segadus, et meil alla 2km jalutatud ning nüüd sumpame sügavas lumes, nahk märg. Kui sedasti terve päev peaks kujunema, siis me oma ringi ei jõua läbitud. Kui aga järvele jõudsime, siis see oli talvine kiirtee, kus puhas lust jalutada. Edasi tegime kõik plaanid sedasi, et parem jalutame ringiga mööda jääd kui otse minnes lumes sumpaks. Aarde leiud tulid märkamatult kiirelt ja varsti olidki kõik jussi aarded logitud. Aitäh siia juhatamast, mõnus kosutav jalutuskäik oli.
12 km jalutuskäik, mille käigus sai kõik Jussi järvede aarded + Jussi aare leitud. Talvel jääga on seda isegi lihtsam teha, välja arvatud Võhma rabas oli lund ikka poolde säärde. Aarded kõik korras.
Siia matkarajale tulime nooremate matkajatega. Rada pakub vaheldust ja põnevaid paiku. Aitäh aarde eest!
Kui millalgi, siis kui lumi igatahes oli maas ja sai jalavaeva kergendamiseks järvejääd kasutada, läks enne lõpuni jõudmist toss välja ja kaks tutikat ning üks vana aare jäid külastamata. Nüüd olin siinkandis külas ja kuskiltmaalt tekkis motoorne rahutus, kaua sa läbi akna seda päikeselist sügisilma ikka vaatad, tahaks metsa ja tahaks ikka kohe. Kell oli küll sügavalt pealelõunas juba, aga ega see ei heidutanud. Juba ammu tuttav Koersilla parkla oli pilgeni autosid täis, samuti teeääred. Nagu mingi rabainvasioon kohe. Aga oli ikkagi ju imeilus laupäevane pealelõuna. Igatahes koera esialgu lahti lasta ei saanudki, sest pea iga 100 meetri pealt tuli seltskond vastu. (liikusin täiesti teadlikult vastuvoolu, kuna mul oli justnimelt raja sellepoolsesse otsa asja). Kõigepealt põikasingi siis selle südamekujulise Kõverjärve kaunistele kallastele. Tänud peitjale taas siia kutsumast ja aaret peitmast.
Kõverjärve aare jäi meie Jussi järvede külastusel täna viimaseks. Suurjärve oma jäi võtmata, üks võimalik tee muutus veidi liiga võsaseks ning las ta jääda, on põhjust tagasi tulemiseks. Siinne leidus ka kenasti. Enne ületasime ka kaht järve ühendava kraavi. Aitäh aarde eest.
Teinud Väinjärve kaldal väikese puhkepausi, otsustasime alguses liikuda Suurjärve aarde poole, kuid see rada läks meie maitse jaoks natuke liiga võsaks ära ning pealegi oli meil täna veel plaane lisaks sellele matkale. Seega jäi see meid järgmisele külastusele ootama. Küll aga saime teha matka kõige kuivema ja mõnusama jalutuskäigu selle aardeni. Siinpool järvi tundub natuke rohkem sissetallatud radu olevat. Isegi ühte härrasmeest nägime - kes oli ka täna ainus. Muidu oli igal pool kohati isegi kõhedusttekitav vaikus. Linnud ei laulnud, tuul ei puhunud.. ainult meie sammud ja parmude vigin kõrvades. Mõnus. Aitäh rajale kutsumast, meie saime 10km jalutatud ja hinge puhatud! Ja ega aareteta siia vist sattunud ei oleks!
Pärast Kõverjärve-äärsest trepist laskumist hakkas mul põlv valutama ja kõndimine muutus vaevaliseks. Siiski suundusime väikese tiiruga Kõverjärve aaret võtma, kuid hulk mugusid olid end aarde lähedusse laagrisse sättinud ning tundus ebainimlik muidu inimtühjas metsas neile külje alla pugeda. Jääb koos Suurjärvega uut külastust ootama.
Nahk polnud veel eelmisest sulpsust äragi kuivanud, kui juba järgmine järveke ootas külastust. Nagu paradiisis ma ütlen.
Tänud.
Pärast rabakülastust tuli oosivallutus ette võtta. Kui aare logitud, sattusime matkarajal kogemata vastassuunas kulgema, aga Mikk sai õnneks enne jaole, kui täisring järvekesele peale sai. No küll keerutavad siinsed rajad, kogu aeg peab tähelepanelikult kaarti uurima! Aitäh!
Kodus oli huvitav neile Jussi järvedele lisalugemist otsida. Huvitav pärandkultuurne paik! Kindlasti võiks siia kord jälle tulla. Tänud!
Suurjärvelt selle aardeni nägin eemalt isegi üksikut kalastajat. Kuusk leitud ja logi kirjas.Aitäh.
Jussi loodusrada oleme läbinud juba ennem geopeituse aegu mitmeid kordi.Seekordne külastus oli siis veidi erinev tavalisest mööda kindlat trajektoori kulgemisest.Rahvast oli liikvel päris palju,kena päikesepaisteline ilm nädalavahetusel ikkagi kõnetab ja kutsub loodusesse,linnamüra vabasse keskkonda. Aitüma siia tagasi kutsumast.
Üle Pikkjärve jääl oleva lume sumpasime korraks matkarajale ja edasi kulgesime mööda kraavi Kõverjärveni. Raivo läks julgel sammul Kõverjärve jääle. Päike säras väga kevadiselt ja peagi olime kuuse juures. Edasine suund sai võetud trepi peale üle jää. Lumes paistis üks lahtine koht jää sees olema. Jääl lume all olev löga oli arusaamatult sügav, hirmuga võidu jõudsin õnneks trepini. Oosi pealt oli väga hea päikseline vaade Võhma rabale. Tänud peitjale.
Jussi järved ja Vahtriku talu. 16 kilomeetrit lumes sumpamist, enamasti räätsadel. Kõik aarded korras. Aitäh!
Siin tegime jälle üle järve tee otsemaks,Natuke hirmu,aga kõik sujus.Tänud.
Esialgne plaan oli jah Suurjärv ja siinne järgmiseks korraks jätta. Aga kuna meil tekkisid kommunikatsiooniprobleemid siis suundus ylejäänud pere m66da matkarada edasi järveringile. Jalutasin neile teiselt poolt vastu ja kui sain teada et nad alles treppide juures siis heitsin kandami maha ja s6rkisin otse läbi metsa aarde poole. Nimi kirja ja nautisin sealt järjekordset v6rratut järvevaadet. Sealt siis m66da samme tagasi koti juurde ja nac aja pärast saigi pere uuesti kokku ja jätkasime tagasimatkaga. Aitähhid
Veidi orienteerumist mägedes ja jõudsime meiegi juba kuulsust kogunud purdeni. Kõigepealt testisid džentelmenid silla kandevõimet ning seejärel tulid daamid, kasutades käsi-puu eeliseid. Aardest võtsime kaasa ränduri.
Kõverjärv on tõesti siinsetest järvedest kõige maalilisem ja voogavam, ükskõik millise nurga pealt või milliselt kaldalt seda nautida. Suundusime siia Suurjärve poolt ning jõudsime meiegi selle purdeni, kus eelmisel seltskonnal nädal tagasi juhtus nii mõndagi. Kuna aga meie seltskonnas võistlevad kõik lumehelbekeste kategoorias, siis meil selle ületamisel mingeid sekeldusi ette ei tulnud. Aardega kõik hästi, nagu arvata oligi. Täname aarde eest!
Meie järvede tiiru viimaseks jäi see järv. Siin nägime esimest korda, et me pole täna ainsad järvede huvilised aarde otsijad. Siit tagasi parkla poole minnes hakkas lõpuks ka mugusid rajal vastu tulema ja parklasse jõudes oli see autodest täitsa punnis.
Tänan peitmast.
Siin kohtusime teiste peituritega. Ja lihtne leid. Tänud peitjale.
Tegime mõnusa pühapäevase tiiru võpsikus ja järvede ümber. Meenub et mingid inimesed olid nulli lähedal. Lasime neil lahkuda ja siis tuli ka leid, aitäh!
Just selline paraja pikkusega matkapäev koos Carolina, Aare ja Piiaga. Matketeel jagus päris palju - ilus loodus ehk Eestimaa ilu, mõnus sõprade seltskond, asjalike ja mõttetuidki jutte, sügiseid seeni, aardeid mis rõõmu alati tegid, käidud ja käimata radasid, kindlaid radasid ja samme mille astumisel end põlveni rabast leidsin. Isegi geopeitureid kohtasime. Kõik oli täiuslik. Ka hetk millal olime kuskil Kehras end maha istutanud ja ootasime õlle ja teiste klaaside taga saabuvaid roogasid, endal näoilme õhetamas rõõmust kordaläinud ja hästivalitud päevatee osas
Mõnus sügisilm, tore seltskond ja nende kõrvale kvaliteetsed aarded. No mis sa hing veel tahta oskad ;)
Suur aitäh taas Kõrvemaale kutsumast!
Tänasesse päeva mahtus kena matk toredate sõpradega. Kui ma alguses arvasin, et tegu on mingi matkaraja aaretega, siis üsna pea selgus, et matkarajast võime suu puhtaks pühkida. Tuli metsa keerata ja siis igal pool ringi uidata. Loodus oli muidugi ilus, vihma ei sadanud ja seltskond hea. Jälle kuskilt kuhugi, mäest üles, mäest alla, läbi taimestiku. Kui nüüd midagi sassi ei aja, siis siin oli variant vaadata, kas üle kraavi on mingi purre. Purre oli, kuid mitte kõige tugevam. Karuonu läks esimesena ja kõhuli kraavipervele ning ühe jalaga vette. Mina sain kuivalt üle, mõtlesin end lumehelbekeseks, kuid blondiin astus pehmele pinnasele, mitte puunoti peale ning nagu filmis, vajus lihtsalt kubemeni sisse. :D piuks mõtles ka end lumehelbeks ning lõpuks aitasime blondiini ka ikka üle. Poistel nüüd kummalgi üks jalg märg. Õnneks pole palju enam jäänud. Aarde loginud, jäime veel loodust nautima ning põrkasime kokku armstan perega. :) Aitäh!
Ühe aarde jätsime vahele. Liikusime jälle üles, alla, risti-rästi, alt ja pealt. Uurisime järvevett ja kaldaid. Jõudsime aardeni ja logisime selle. Found it: 29.Oct.2022 16:12 Jussi Kõverjärv. Soov ujuma minna oli nüüd juba nii karjuv, et tagasi Pikkjärve juures kui üks suurem punt mööda oli lastud me vette kahlasimegi. Oi kui hea oli end kasta ja jahutada. Peale seda oli tagasi parklasse jalutamine mööda ametlikku matkarada juba puhas rõõm. Ei mingit otset enam. Kõik vastu ja mööda minejad olid rõõmsad ja viisakad. Enne silda tuli veel vastu kaks poissi kes päriselt ka läksid kuskile ööbima, arvestades nende matkakotte, suunda ja kellaaega. Uued lihased leitud ja koos oldud kvaliteetaeg. Järgmiste kordadeni! Maris, me oleme nõus liituma selle "seemnekese" noppimiseks
Minu jaoks jääb Jussi järvedest viimaseks Kõverjärv. Üha enam veendun, et kehva ilmaga ei ole siia mõistlik tulla. Ühtlasi kadestan peitjaid, sest nemad käisid kuldsete lehtede ajal. Loodan, et kunagi õnnestub ka minul siia uuesti tulla ning suure polügooni rajamise plaanid ei riku matkajate rõõmu Kõrvemaal. Päev on jõudnud lõunasse ning nüüd näen Kõverjärve juures esimesi matkajaid. Ja neid on palju, selline kahekümnepealine kamp. Kõik mõnusalt vihmakeepides ja telkmantlites. Ja siis juba on rajal järgmine kamp - matkamehed - ainult meestest koosnev punt, kes teevad rajal grupipilti hüpates. Aga järvest ka. Kõverjärv tervitab mind jälle ilusa järvepildiga, selline tume vesi ja kuldsed kaldad. Vahepeal, kui vihm mind tülitas, siis muutusid järved ilmetuks, halliks, neil kadus ära isikupära, kui nii võib üldse järve kohta öelda. Nüüd on see jälle tagasi. Ilus kõver järveke. Ja siis tagasitee parklasse, kus nüüd on kakskümmend autot ja üks pisike buss, mille juurest leian Kaitsi pere endale lõunasööki valmistamas. Usu veel, et hullu ilmaga ei ole matkajaid :) puha tühi lora. Loodan, et Kaits ja Diana said parema ilma astumiseks. Tänan peitjaid! Mulle väga meeldis. Eriilmelised järved ja mõnusad matkarajad. Saan siia veel tagasi tulla, sest üks järveke jäi seemneks.
Natuke ronimist ja olimegi pikkjärve teisel kaldal. Sealt edasi oli juba hulka mõnusam viimase järve poole astuda. Tänud aarde eest!
Hommikul kui autosse istusin siis tibutas veel vihma aga parklasse jõudes oli ilm kena ja matk võis alata.Oli väga mõnus päev Jussi matkarajal.Tänud aarde eest.
Tänaseks lubas ilusat sügisilma ja mis võiks olla veel parem kui teha sel puhul Jussi järved vahel üks väike matk. Enne Tallinnast lahkumist ostsime Oliverile uued matkajalanõud, mis said matkarajal kohe sisse käidud. Parkla oli saabudes autosid täis ja matkarajal nägi palju inimesi liikumas. Ilmaennustus lubas hommikul pilves aga sajuta ilma, Jussi järved juures säras taevas meie rõõmuks siiski ka päike. Puudel olid lehed sügisele omaselt väga värvilised ja suur osa puulehtedest oli langenud juba maapinnale. Suurjärve juures korjasin kilekotti veidi pohli ja jõhvikaid, mis õhtul sai koos õuntega moosiks keedetud.Tänud selle toreda aardeseeria eest!
Kodus paika pandud logistika järgi jätsin Kõverjärve tänase retke viimaseks. Lubatud kui ilusaim, pealegi. Eks ilu ole muidugi vaataja silmades, aga sellegipoolest võtsin seda aaret kui "magustoitu". Jah, ok, tunnistan - Kõverjärv tõusis minu Jussi järvede tabelis nüüd esikohale, õige napilt Pikkjärve ette. Pealegi, kõverad järved on ju ikka need kõikse põnevamad - järve "kaissu" jääval poolsaarekesel leidub sageli tõeline viie-tärni-ööbimispaik. Jalutuskäik Jussi radadel mõjub alati väga hingekosutavalt - välja arvatud lumisel ajal, minu meelest. Siis võib küll olla vahelduseks päris huvitav ja lõbus, kuid aastaajal, mil värvid ja lõhnad talveund magavad, jääb märkimisväärne osa emotsioonidest kogemata. Tänan peitjaid taas uue kutse eest, kõik miniseeria aarded on eeskujulikult teostatud ning lihtsad leida, ilmaoludest sõltumata. FTF kell 13:54.