Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Huvitav koht, see surnuaed. Moodsamalt siis koolnutaristu.
Tavaliselt keegi siia ei satu, niisama. Ikka asja pärast. Kas ajutiselt või siis püsivalt. Tingides sellega teiste ajutise jalutamise koonutaristul. Jalutamine seal taastoodab end ise, perpetum mobile, võiks lausa õelda.
Katkestamaks mortaalset ringi, minge ja jalutage seal niisama. Vaadake, kui huvitav ja hoolitsetud koht koolnutaristu tegelikult on.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (1), ettevaatus_vajalik (1), rästikud (1), puugid (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9XJCV
Logiteadete statistika:
73 (100,0%)
0
1
1
1
0
0
Kokku: 76
Jalutasime tramiga sinna koolnupessa kõige ilusama puu juurde ja muidugi aare oli kenasti kohal sinna kuhu eelnevalt leidnu selle pani, tänan, väge kena lahendus, see täitis enda ülesannet :) tram hooldas ära ja siis sain ka logida, tänan!
Hooldusnõue oli peal ja läksime Skingirliga olikorda kontrollima. Käepäraste vahenditega õnnestus konteiner peidikusse stoperdada, ehk peab nüüd jälle mõnda aega. Logiraamatule uus minigripp, topsi juhend ja topsile kirjad. Hooldusnõue maha!
Tops ise vedeles maas. Vajab jätkuvalt abi, sest põhjakinnitit pole. Lükkasin oksa vahele. Tänud!
Surnuaial käis lehekoristus. Vaikselt sai aia nurgas logimine ära teha. Tänud!
Põhjakinnitus katki. Keerasin natuke risti seal okste vahel, et tops välja ei kukuks.
Need suveputukad on ikka üks nuhtlus. Konteineri sain kätte ja panin tagasi nii, et ise ka aru ei saanud, kuidas see juhtus. :) Aitäh!
Ilus oli siin. Pime tulevaikne ja lumeküllane talveõhtu. Tähed selges taevas sillerdamas. Taamal paistab kenasti illumineeritud lumine Batjuška. Kuuskedelgi oli priske lumekiht okstele kogunenud. See tegi otsimise veelgi lõbusamaks. Koolnud olid külmaga sügavale kaevunud ja meid otsingul ei tülitanud. Aare sai leitud traditsioonilisest konteinerist. Tänud peitjale.
See taristu oli hooldamata. Kliendid ei kurtnud, järelikult pole hullu. 1228. Aitäh!
Logime siis natukene vanu aardeid ka ära. See siin on ka peale mitut kuud väga hästi meeles. Kuidagi ürgne ja mõnus kalmistu, keegi hoolitses haudade eest ja sai vaikselt ringi jalutatud. Mõnus mälestus, aitäh.
Koolnutaristusele niisama ei satu tõesti, geopeitureid muidugi suunatakse päris palju sellisesse kohta uitama..;) Kellele meeldib, kellele mitte. Ma piirdusin põgusa jalutusega aardeni ja tagasi. Aitäh!
Oh kuusepuu, oh kuusepuu..su kõrval hüplevad konnad.
Tänavu on konna-lonnisid pööraselt palju! Tänud meie poolt!
Kuidagi mahajäetud tundus see taristunurk siin. Vihjeobjekti järele vaadates tuvastasin esimese ehmatusega midagi ülisuurt ja juba hakkas film jooksma, kuidas ma nanomõõtu mikrot sealt tuvastada püüan. Õnneks temani jõudes käskis geps veel edasi edasi astuda ja seal oli juba palju sõbralikumate mõõtudega tegelane ootamas. Tänud peitjale järjekordsele koolnutaristule (no on ikka väljend) kutsumast ja aaret peitmast.
Vaatasime ka selle surmuaia üle. Ühel väga vanal hauaplatsil oli isegi küünal süüdatud.
Aare asus surnuaia nurgas kus olid hauaplatsid nagu väga hõredalt. Huvitav kas ongi nii maetud või lihtsalt kõikidest vanadest hooldamata platsidest on saanud murulapp? Ühel eriti vanal haual põles üllatuslikult isegi küünal. Aitäh aarde eest!
Suht raske oli aru saada, kus lõpeb park ja algab surnuaed. Selline videvikutsoon. Leitud ta sai, aitäh!
Veidi uskumatu, aga laupäeva õhtupoolikul oli siin päris mitu mugu. Õnneks me üksteist kuidagi ei seganud. Aitäh!
Kadunukesi tülitama ei pidanud, jõudsin kenasti aardeni. Tänud seeria eest.
Auto peatunud, võtsime suuna võrdlemini otse nulli poole. Ega see kõige parem astumine ei olnud. Tahtsin küll mingit vana haudade vahelist teed leida. aga pidevalt oli tunne, et jälle tallud kellegi haua peal. Tegemist on seal ikkagi kalmistu vana osaga. Tagasitee võtsin võimalikult kalmistu äärt mööda, niivõrd kui see vähegi võimalik oli. Konteiner oli tuttav ammustest aegadest. Aitäh.
Leitud. Pisut märg ja porine see tee leiuni oli aga kergesti leitav.
See (Jõõpre) Koolnutaristu on mulle üsna tuttav, sest siin on oma viimse puhkepaiga leidnud minu vanavanemad ja vanavanavanemad. Aga aitäh näitamast seda veidi kaugemast nurgastki, kuhu muidu jalutama ei juhtu. Tänud peitjale.
Hämarikus sai õige kuusk kiiresti leitud. Aitäh!
Veidike liuglemist, siis sumpamist ja käes ta oligi. Aitäh peitjale!
Koolnutaristu puhkas kaunis talverahus. Oli ilus! Aitäh.
Oma tee Pärnust kodu poole painutasime täna siitkaudu ning käisime ja vaatasime ka selle koolnutaristu üle ning otsisime aarde üles. Aitäh.
Kogu see ilu, mille pakane oli puudele ja põõsastele ehteks selga pannud, tilkus tänu päikesele otse krae vahele. Egas midagi kui kiirelt nimed kirja ja kähku vehkat ;)
Täname aarde eest!
Nüüd siis ka Jõõpres käidud, mõtlesin. Eemalt paistis, et siia lähedale annaks ja ka mõni Batjuška seeria aare peita.. Nojah, seal ongi juba ju üks, mille olen umbes 3 ja pool aastat tagasi leidnud. Peitjale tänud!
Siit alustasime tänast geopäeva, mis oleks võinud kanda hüüdnimetust deja vu. Naaberaarde juures käisin ju alles kevadel. Aarde suurust ei vaadanud, nii et nännikott sai kaasa võetud. Veidi ringi vaatamist ja tuttavas konteineris aare oligi leitud. Aaret sai otsida ja logida kurgede huilete saatel. Huvitav kas Batjuška juures olid geokolleegid? Päris hea mõte oleks olnud kummikud jalga panna tossude asemel... Aitäh!
Selle tuuri viimane koolnutaristu külastus. Aitäh aarde eest!
Koolnutaristuid täna juba hulgim nähtud, aitab nüüd küll.
Siin hakkas õige asi juba kaugelt silma, ju oli pilk juba saanud täna piisavalt trenni just seda tüüpi konteineri leidmiseks. Aardega kõik korras!
Hommikul jäi see veidi valesse suunda, aga õhtul tagasiteel sobis hästi teele. Aitäh peitjale.
Kirikut sai juba kunagi varem uurimas käidud. Nüüd oli siis aeg surnuaia käes. Kõik ok. Tänud!
Neeh, ei meeldi ikka veel mulle need koolnutaristud. Vaatasin eemalt suuuurt vihjet, aga ei tundunud õige olevat. Siis märkasin, et päike paistis nii kenasti hoopis õige asja peale. Huh, siia sõites nautisin seda natuke käänulist teed ja päikest! Sain sellest mingi mõnusa laengu. Leidsin ennast mõttelt, et päike naeratas mulle pilve tagant.
Leitud Suveseikluselt kodude poole kulgedes. Siit mööda tõi ka Suveseiklus, aga ei lubatud peatuda. Oligi parem, täna rahulikumalt aega käes. See jäi koduteel ka viimseks leiuks. Aitäh peitjapaarile!
Sellest traditsioonilisest taristust sai meie selle aastase suveseikluse viimane leid. Ja ühtlasi just nägin, et ka minu GP lehel leid numbriga 4000 :) Sai ilusa ümmarguse numbriga siis nädal lõpetatud :) Tänud aarde eest!
Ja saigi Suveseiklus läbi ning suundusime kodu poole tee peale jäävaid aardeid noppides. Seekord siis viimane, aitäh!
Nulli jalutades leidsin jalgrajalt värskelt murtud hiire. Ilmselgelt on kohalik hiirekuningas oma ülesannete kõrgusel ning hoolitseb loodusliku valiku toimimise eest. Peale aarde logimist sai ka hiir omale viimase puhkepaiga ja pisikese ristikese. Hiir küll, aga ikkagi.. ega tema süüdi pole, et ta lihtsalt hiir on.