Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Jõgevamaa Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 5.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Metsanduslik õpperada on 5 km pikk ja 22 rajapunktiga, raja viimane lõik kulgeb läbi arboreetumi taimegeograafilise osakonna.LT ehk luua terviserada avardab geopeituri silmaringi ning parandab füüsilisi võimeid. Valged helkurid viivad aardeni. Head otsimist
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
taskulamp (1), ööaare (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9VT1W
Logiteadete statistika:
16 (76,2%)
5
2
0
0
0
0
Kokku: 23
Öise osa olime millalgi ammu ära teinud ja siis õnnestus maastikule vastava lõpuni välja jõuda täitsa esimese katsega.
Täna tulime otse lõppu ja peale mõningast seadistamist oligi köis paigas ning peagi ka nimed logiraamatus.
Tänan peitmast.
Ega plaani ronida polnud, aga mõtlesime, et otsime siis vähemalt õige puu üles. Saime aimu, et helkurid on hea lambiga ka päeval nähtavad ning tõesti midagi nägimegi. Mööda rada liikudes nägime midagi enne nullpunkti ja midagi peale seda. Siis veel mõned teist tüüpi helkurid ja siis kadusid kõik. Ei tea, kas asi oli päevavalguses, liigses looduses või otsijates, aga õigesse kohta me ei jõudnudki.
Algusest saime kenasti minema. Iga järgmine punkt oli eelmisest kehvemas seisus kuniks hääbus sootuks. Ilmselt ei ole mõeldud leidmiseks.
Kui Tetrise algusega hakkama saime, siis suundusime teeviitade järgi euroopasse. Valida oli veel siber ja taga kaukaasia kuid need jätsime seekord vahele. Nullis tegime end kirjelduse abil nägijaks. Didn't find it: 02.Jul.2023 15:11 LT Arborist Multi öö ronimine. Loobusime GC atribuute lähemalt uurides.
Eesolev nädalavahetus tõotas tulema väga hea aarete otsimiseks. Ilmateates säras päike igal päeval ja nii oligi. Eelmisel suvel jäi see aare ootele. Täna tulime uuele ringile. Autost välja tulles proovis üks üliarmas kutsikas meiega sõprust sobitada, kuni peremees välja ilmus ja ta meie juurest ära kutsus. Metsa minnes oli hoog nii sees, et panime õigest teeotsast mööda. Eks siis tagasi ja õigele teele. Tanelil õnnestus väga kiiresti toimetada, et ma ei saanud arugi, kui ta juba puu all tagasi oli. Tänud peitjale!
Lõpuks sattusin autoga piisavalt lähedale. Kui autost kola otsisin ja riideid vahetasin, siis tuli kohalikult talust noor koer tutvust sobitama. Mälu vedas veidi alt ja kõndisin veidi kaugele, aga ei midagi hullu. Kui õige puu leitud, siis läks vormistamine ludinal, lausa esimese katsega sai nöör õigesse kohta. Aardevalvur on ilus. Aitäh peitjale.
Sellega on ikka pikem lugu.Siia jõudsin valges ja nullist edasi minnes leidsin kuskil alla kümne helkuri, aga siis saabus ikaldus ja otsustasin edasi minna.Läksin auto juurde tagasi, nokkisin autos tetrist ja kui sellega midagi välja ei tulnud, siis tulin võimsa lambiga aarde juurde tagasi.Kuna pimedus oli juba maad võtnud, siis hakkasid helkurid hästi silma ja sai rada jätkata.Vahepeal tuli natuke rohkem keerutada kui järgmine punkt silma hakkas.Mingil hetkel seal kus tee majade juurde läheb sain aga aru, et midagi oleks nagu nihu ja oleks juskui siin varem olnud.Äkki avastasin, et kurat-olengi nullis tagasi :( Nüüd olin küll nõutu ja otsustasin auto juurde tagasi minna.Tagasiteel nägin uuesti helkureid ja mõtlesin, et lähen uuesti mööda seda võrkaia äärt edasi, aga kuna igasugune isu oli kadunud, siis loobusin ja teisele ringile ei läinud.Ma ei saagi aru kas see oligi peitja mõte, et mängijaid mööda suletud ringi jooksutada või mida iganes ? Kusjuures pimedas ja vaikuses hakkasid lähedalasuvate majade kõik koerad lõugama ja see kestis kuni minu ärasõiduni.Leidsin teekonnal kuskil 5 kandilist juba vanemat helkurit mis olid nööriga okste küljes ja see tekitas samuti mõningast segadust.Auto juurde tulles polnud parklas enam ühtegi autot ja ära sõites tuli majaperemes väravat sulgema.Oli teine üsna kuri, sest keegi päevane külaline oli värava peal olnud kinnituse lõhkunud ja kõrvale maha visanud.Olen mitmeid öö aardeid leidnud ja kõigil neil oli loogiline teekond ja lõpp, aga see küll mingeid emotsioone ei tekitanud.Eks tulevik näitab kas tulen tagasi või mitte.
Kaups arvas, et säästame autos ruumi ja jätame põhivarustuse maha. Et küll see kõige tublim miinimumpaketiga asja korda ajab. No ajaski, aga kurb oli vaadata Tarmot seda lägast puud kallistamas. Järgmine kord kuulan vähem Kaupot ja panen rõhku juurde ka mugavusele.
Tänud.
Egas kõik seeriad olegi ühe luuaga lõõdud ;) Siin saime suht ruttu selgeks et tegu ei ole niisama park and grab stiilis aaretega. Noh positiivne oli ju see et aastaaega arvestades ei pidanud sääski söötma. Ja selle aarde puhul oli ka õues korralikult pime et lampidega vehkida. Vehkimist oli siin omajagu kuini jõudsime siis atraktsioonini. Esimese valmiduse peale selgus et tuleb autost abivahendeid juurde tuua. Korralikult märg ja lõgane. Nii riided kui abivahendid said korralikult plõgaseks, aga purki ta igastahes sai. Takkajärgi tegelikult omamoodi lahe. Vajab lihtsalt nac rohkem aega, valmidust ja ka õnnefaktorit ;) Tänud peitjale
Kahjuks rõõmu ei osanud siit aardest saada. Tugeva tiimiga siiski kõik tehtav.
Pime ja märg. Lörts ja plärts. Leitud. Aitäh geotiimile!
Esmalt mõtlesin kirjutada pika logi sellest, kuidas sedasorti kiusamine on nõme ja ei saa aru, kellele (peale peitja) siit positiivne emotsioon peaks tulema. Siis aga mõtlesin, et milleks ma ikka halan - aja jooksul on peitja käekiri selgeks saanud ja on näha, et ühe mehe negatiivsed emotsioonid, on teise mehe rõõm. Las peitja käib siis nagu ,,Lumivalgekese" kuninganna peegli ees peale logide lugemist ja lausub: ,,Peeglike-peeglike seina peal, kes on parim peitja ilma peal".
Tänusõnad aga kõikidele abilistele ja musta töö tegijale.
Ronitud, logitud. Aitäh aarde eest.
Esimeste leidjate kannatuste põhjal muutsin aarde peidukoha raskusastet 3.5
Siin ma sain kõik oma tänased, eilsed ja homsed sammud täis. Tegelikult mulle meeldis see aare ning üleüldse ühe hea seltskonnaga on kõik võimatud asjad ka teostatavad. Aitäh.
Lõpuks kogunes päris palju peitureid luuale,otsustasime,et teeme kambaka ka öö aardele.Krissu ja Dauno olid juba enne algust teinud,jätkasime siis sealt edasi ja kohe ka esimesed mittenägemised hakkasid pihta.Suure vaevaga me edasi ikka liikusime,vahepeal sai ka kangemaid sõnu tarvitatud ikka omajagu.Lõppu jõudis ka peitja kohale läks ikka aega enne kui nägijaks saime.Mikil oli kõige teravam silm.Tehtud.
Mõnusas seltskonnas lodjalael oli aega igasugusteks juttudeks. Loomulikult ka geojuttudeks ja värskete aarete aruteluks. Eks nii need Luua aarded ka kõneks olid, et kes on kohapeal juba käinud ja kes kui palju kodutööd teinud. Kuna me olime alles kaks päeva tagasi seal rajal jalutanud ja mõistlikud topsid üle vaadanud, siis lähiajal uuesti plaani minna polnud. Aga eks seltskonnas peitub ikka jõud ja nii me kokku leppisime, et suuna Luuale võtame. Ja kui seal juba olime, siis muudkui plaan kasvas ja ühel hetkel avastasime end suures päikesevalguses helkurmärgiseid otsimas. No see ei olnud ikka päris normaalne tegevus, aga kui massiga peale lennata ja hullult järjekindel olla ja isegi läbi võsa üritada näha, siis üht-teist me ikka leidsime. Samas pidi ikka vägagi loominguline olema ja ette kujutama, mis trikke peitja siin üles sättinud on. Maastik ise on ka selline, et öösel küll ei tahaks seal ukerdada, jalaluumurd oleks kindlustatud. Ja isegi siis kui läbi mingi ime oled selle kadalipu läbi teinud, siis aru saada, et nüüd oled aardeni jõudnud on küll täiesti utoopiline. Aga tundub, et peitjale selline inimeste narritamine meeldibki, sest selle asemel, et asi natuke selgemaks teha, tõstis ta hoopis peidukoha raskusastme mitu palli kõrgemaks. Kahjuks on selliste kiuslike aarete saatus selline, et algul üritatakse otsida ja varsti enam ei viitsita jantida. Aga kui selline geopeitus on peitja meelest ok (mida ilmestab ka kohale saabudes tema küsimus meile "Kas loll on nii loll olla?), siis mis teha. Kolm tundi metsas läks nagu niuhti, seltskond oli ju tore, üksteise toel ja motiveerimisel sai seal palju puid ja põõsaid läbi uuritud. Aardekarbi me ka leidsime, kuid selle kõrval peitja kahjurõõmus naer võttis viimasegi leiurõõmu. Aitäh kõigile toredatele geosõpradele, kes Luua metsas meiega müttasid.
[FTF] leid
LT rajal alustasin esmalt üksinda kulgemist. Hiljem selgus, et rajal on rahvast juba rohkem kuna osad lodjasündmuse osalised oli samuti siia kohale jõudnud. Ühel hetkel olime kõik koos helkureid päevasel ajal otsimas. Aarde juhend otseselt ei ütle, et tegemist on ööaardega ja kui lamp näitab ka valges helkurid kaugele kätte, siis pole vahet kas on öö või päev. Kindlasti on öösel asi oluliselt lihtsam aga samas kui päeval on võimalik helkureid ka niisama jalutades võimalik märgata, siis öösel pimedas pole see enam võimalik kui helkurile mingi objekt ette peaks jääma. Kokku läks meil metsa all helkurite tabamisega aega kolm tundi. Leidsime igasuguseid helkureid, kaasaarvatud tuule käes võbelevad puulehed tundusid eemalt samuti helkuritena. Tänu suurele kambale jõudsime toore jõuga lõpuni aga üksinda seda aaret päevasel ajal lahendada ei soovita kuna võib minna oluliselt kauem kui kolm tundi. Lõpu juures tuli peitja meie kanapimedusele kaasa elama aga lõpuks tabas Miki terav silm aarde asukoha. Aarde enda asukoht on igati T5 väärilises asukohas. Varustus oli autos kaasas ja aardeni jõudmine oli juba kordades lihtsam kui helkurite otsimine metsas.
Kui tänase päeva hommikupoole sisustas viietunnine lodjasõit, siis päeva teise poole hõivas kolmetunnine võsa-multi-maraton. Sissejuhatus teemasse tuli Krissult ja Daunolt, sest neil olid juba mõned tutvumisringid tehtud. Meie moodustasime back-up tiimi, et massiga lihtsalt metsa läbi kammida, kui järjekordselt järg käest libises. Kohati oli kahju siia metsa maha visatud ajast, kohati oli kahju peitjast, et no võiks ju rada ilusti järjest joosta. Ei tea kas pimedas metsas läheks hõlpsamalt, aga selge on see, et siia ca 2,5 tunni sõidukaugusele metsa ma pimedas ei satu iialgi. Punnisime pundiga lõpuni ja tunne jäi väga segane. Tänan kõiki kaaskannatajaid, ilma teieta . . no teate isegi :)
Tulime täna teisele ringile. Ikka täielik ikaldus.Abivägi saabus ja asusime kulgema. Kord on, kord mitte. Lõpp oli täielik müstika. Peitja tuli ka metsa etendusele. Lõpu ajaks jõudis. Loodame, et jäi rahule. Määrisime raamatu ära kell 20.20 Meie saime selle aardega tegeleda kokku viis ja pool tundi Tänud peitjale väikese kingituse eest