Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Info aarde otsimiseks leiad aardest "Vooremäe: Kes ronib?"
Vahelduseks matkamisele ei tee paha pisut sirutada, turnida või harjutada ronimist pisut harjumatumal moel.
Hetkeks tee peatus, vaata, kas leidub keegi, kes ronib. Kui ei leidu, siis tuleb ise ronida. Kõrgemalt ongi ju parem vaade.
NB! Ronimine omal vastutusel.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (21), soovitan (20), 2022_aasta_aarde_kandidaat (2), välimõistatus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9NY86
Logiteadete statistika:
72 (97,3%)
2
3
0
0
0
0
Kokku: 77
Ja sa siis ikkagi ei pääse sellest väljakutsest. Polaari aarded on korralik kokteil seiklusest, miljööst, jutustusest ja üllatusest, ma ütlen. Tänud!
"Näe, sinna tuleb ronida, seal on kes ronib boonus" "Nojaa, kes see ikka ronib, meie ronime :D" väga vinge teostus, aitäh aitäh aitäh ! :) Võtsime superkangelase ja jätsime liblikaga klambri.
Geojaanituuri leid #78. Leitud libedalt eelmisest aardest saadud koordinaatidelt. Selline ronimine, kus abivahend ka juba peitja poolt olemas, tundus suisa meeldiv ja lihtne liigutus. Isegi selle kuumaga. Võtsin ränduri. Ja tahaks tegelikult natukene juba vaikselt lõpetama hakata.. :-) Aitäh väärt aaret peitmast!
Järjekordselt tore teostus, aga ilmselgelt mina see ronija pole. Vihma hakkas ka veel lisaks sellele, et ronida proovides tundusid käed natuke nagu nõrgakesed, tibama, nii et jalad kippusid seal pulkade peal kah veel libisema. Kahju, aga pole minu praeguse vormi jaoks.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Siia tulime rõõmsalt läbi võsa. Muidugi oli sinna sadanud natuke lund ning mul olid jalas ketsid. Ja no muidugi olid need aardeni jõudes märjad. Natukene sai siis võimeltud.
Täname peitjat!
Teel põhiaarde juurest boonuseni õnnestus isegi tiba vihma kraevahele saada. Siit edasi juba päikese saatel. Määdzik!
Eelmisest aardest info võetud, liikusime siia. Aare on igati nimevääriline ning natuke pingutust ja oligi karp käes. Meie valitud (aasta)aeg üldiselt soosis meid, segavaid sääskesid polnud meid kuskil segamas. Aitäh.
Kes ronib? Ikka ema. Meie koostöös tema turnib ja mina login. Tänud!
Kes ronib, pikja arutelu ei teinud. Ronisin üles, siis veidi tagasi, logisime, ronisin tagasi üles ja panin logikarbi oma kohale. Võttis penskari päris võhmale. Aitäh peitjale, tore aare!
Võtsime kohe siis boonuse juurde suuna. Loomulikult on meist kahest Mirjam ronija, seega läks karbi kallale tema. Logisin mina, mõlemad võitlesime samal ajal vereimejatega.
Me ei jäänud ronimislihaste vähese kasutamise osas rahule ning tulime siia ka vaatama. Oli juba palju huvitavam. Lausa nii huvitav, et isegi hulk sääski oli kogunenud vaatama ja meid maitsma. Pidi kiirelt tegema. Aitäh!
Armas oli. Nii boonuse algallikas kui ka boonus ise. Aitäh!
Tiimitöö tuli kasuks. Selline abivahend võiks paljude aarete juures olla. Aitäh!
Pühadeaega anti ikka üks täitsa vaba päev ka. Kuna kilulinna perimeetris haigutab paras tühjus siis seadsime sammud siia. Tegelikult oleme oma seltskonnas seda ammu planeerinud aga ikka pole tulekuks kõik nagu sobinud. Ka nüüd terendas ees tulevik nii, et enne sügist ei saa kui kohe ei lähe. Saime seltskonna poole suuremaks ja asusime pühapäeva hommikul teele. Kohapeal oli kõik väga vahva. Päike säras terve päeva. Kus oli lumi, seal oli see tugev ja kandis, kus oli lumi läinud, oli pinnas kuiv ja mudata. Mõne lombi Indy ikka leidis ja siis oli taas lusti. Kogu teekond oli kaunistatud kingitustega geopeituritele ja kohati oli tunne nagu see pühapäev on üks kiirelt korduv jõuluõhtu lapsepõlvest. Mõned olid küll puhkamas ja mõnedeni ikka ei küündinud ka aga küllap teevad need rõõmu neile, kellele sellised meeldivad. Tagatipuks kohtasime jõuluvana ennast ka. No mida ühest päevast veel soovida... Suur tänu kõigile peitjatele ilusa päeva eest.
Ootamatute plaanidega pühapäev 500, palun!
“Kes ronib? Boonus” sai meie järgmiseks sihiks. Siin meeldis mulle väga põhiaarde juures nähtud objekti ägedalt lahendatud kordus ja no siis veel see nunnu geokott… Minu poolt tulevad ka sellele aardele sildid, aitäh peitjatele mõnusalt teostatud aarde eest :).
Milline kaunis sõlmiline teostus. Nöör küll tsutike venis paari esimese astmega, aga siis jäi paika ja kannatab vist rohkemgi, kui minu laevanaela. Ronisime siin rõõmuga mõlemad need paar sammu, ainult nooreituril kippus lehvima. Tore ja korras ja kuiv ja aitäh.
See oli kraad kangem kui eelmine. Naha sai kõõlumisega märjaks ja logi ka kirja. Tänud peitjatele
Eelmisest aardest koordinaadid käes, seadsime sammud siia. Siin siis nägin seda, mida tegelikult eeldasin eelmises aardes olevat. Aga seal oli hoopis lahedam kui eeldasin. Kätlin ronis, me Maruga itsitasime all. TB läks ka sisse.
Sain ronimise au endale. No ei olnudki nii lihtne kui arvaks, aga tehtud ta sai.
Siin Vooremäel sai täna kena pikk geo"töö"päev veedetud. Oli nalja, oli naeru. Oli nuputamist, oli leidmisrõõmu. Oli nunnusid asju, oli paremini peidus asju. Sai ronida, sai kõndida. Kokku kogunes kena 21 tuhat sammukest. Väga meeldis! Osad aarded jäid ka otsimata, eks ikka seetõttu, et oleks põhjust tagasi tulla! Suur suur tänu seltskonnale ja peitjatele!
Räägin poisile kodus, et nu mis värk selle ronimisega on, et ei oska või mis. Täna siin ise ronides, sain aru, et polegi asi nii lihtne, kui pead natuke üles poole aardele järgi minema. Väga tore võimlemise aarde. Tänud tänud.
No kes see ronib? Ikka Janar, kes siis muu. Teised lihtsalt nautisid vaatepilti. Tänud peitjale toreda aarde eest.
Ülitore atraktsioon metsas. Salme ronis, mina toetasin natuke mõtte ja jõuga ja tegelesin paberitööga. Aitäh!
Eelmises kohas sai vaid ette kujutada, kuidas oleks.... aga siin sai teada, et nii see käibki. Et mõlemad saaks lõbutseda jagasime kohe sõbralikult rollid ära: härra Tooja ja proua Viija. Suured tänud peitjatele!
Kui eelmises punktis sai vaid vaatlemise ja teooriaga piirdutud, siis siin tuli praktikum ette võtta. Kuna all oli mugavam nimesid ja trúkkplaati lisada, siis said ronimist harjutada mõlemad. Aitäh peitjatele.
Tõesti on see natuke harjumatu ronimine. Peaks rohkem harjutama, et asi sujuvamalt ja kiiremalt läheks. Oleks vaid kohti. Aitäh, tekitatud turnimisvõimaluse eest!
Aaret nähes hüüdsin kohe, et meie Klaaraga ronime. Proovides selgus kõhukotiga ei olegi nii mugav. Maire päästis päeva ja ronis ise. Aitäh mõistliku ronimise eest! Igal ronimisaardel võiks abivahend niimoodi ees olla.
Nii, siin sai lõpuks selgeks kes ronib. Me kõik ronisime, kes madalamale, kes kõrgemale. Aitäh!
Eks ma ikka ise pidin ronima, kes siis veel? :O
Tänud .. ja hea, et dünaamiline köis ei olnud vähemalt :D
Taidlesime natuke võsas ja mõtlesime, et kuhu siin üldse ronida saab. Kui nägime õiget asja võttis ikka muhelema küll. Aitäh!
Teekond aardeni oli tänase päeva kohta ebaloomulikult võsane. Ju vist lähenesime valest suunast. Kohale jõudes, ilma teisi ära oodates, haarasin tuimalt ohjad enda kätte ja seekord ronisin mina. Alla ei kukkunud, hirm ei hakanud ning nimed said kirja. Seega igati kordaläinud üritus.
Tänud.
Tõesti on nii vahva, et kui kuldse käekirjaga peitjad oma teosed metsa alla on poetanud! Algaardest elamus saadud ning mõtlesime, et mis siin olla võiks. Selgus, et samuti väga vinge tükk ja kõik said oma ronimised ka tehtud :)
Ei jõudnudki loosima hakata, kes ronib, sest reipaim oli juba teel kõrgusse. Tore teostus. Aitäh.
Ronimise juures oli m6nus yllatus teostuse osas ja see mis siin ees ootas oli hoopis teist laadi yllatus. Väga vahva teostus. Kiitused peitjale
Annab sellise teostuse peale tulla. Järjekordne kvaliteetne aare Vooremäel, selliseid on väga mõnus leida. Kui eelmises eksitasin Silveri teelt ära, siis nüüd sai tema rahus ronida.
Kuna mul sai juba oravat mängitud, siis pakkusin kaaslasele ka võimalust ja üles ta läks. Täname ronima kutsumast!
Nüüd oli minu kord ronimisse panustada, kaaslasele jäi logimise vaev kuniks ma abivahendi küljes ootasin. Väga uhke jälle ja täname.
Jällegit igati tore teostus. Et mõlemad ikka maitse suhu saaks, siis mina tõin ja Madis pani tagasi. Tänud aarde eest!
Siis kui "Kes ronib" sai leitud, panime kirja boonusaarde asukohta ja hakkasime ragistama pimeduses läbi võsa kõige sirgemat teed aarde juurde.
Kui olime juba kohal, ja geps hakkas piiksuma, siis tuli küll segadus - olime täiesti keset tiheda võsa, ja ühtegi kohta, kuhu võiks ronida ei näinud. Parim taskulamp oli seljakotis laadimas, nõrgema abil uurisime ümbruskonna ja ei midagi. Ma hakkasin juba mõtlema, äkki pidime esialgu selle aarde nullis käima ja seal mingi infot ka võtma?
Uurisime veel ümbrust ja siis järsku võsa lõppes. Aga sellest ka polnud väga kasu, sest nägime ainult üksikud pikad ja sirged männid, millega ei saanud midagi teha, maastik oli ikka 3, mitte 5.
Ja siis ma nägin SEDA!! Sõber Venemaalt vaatas mind, vaatas SEDA, siis jälle mind, siis jälle seda ja ütles - ma enam ei saa midagi aru: kell on 1 öösel, me oleme keset metsa ei tea kus, ma ei kujuta ette, kus meie auto on, pime, siin on SEE asi, ja te käitute nii, nagu see on täitsa tavaline!! Kuule, no vot SELLIST asja ma ise pole küll veel näinud, aga muidu jah, see on viimasel ajal täitsa tavaline asi - plaanid teha väikse georetke, et tagasiteel enne 22:00 veel poodi jõuda, alustad õhtul kell 7, otsid ühte aarde pooltundi, teise pooltundi, ja nad on nii ahvatlevad, et lihtsalt ei suuda lahkuda seni, kuni kõik on leitud, päevad on lühikesed - ja siis avastadki ennast öösel keset metsa, kõik akud on tühjad, ainult säravad silmad valgustavad teekonda.
Mina ronisin, võtsin, panime nimed kirja, sõber ronis, pani tagasi. FP on mul nüüd otsas, muidu annaks 2! Üliäge!
Nii võiks ronimisaaretega alati olla, et sobiv abivahend on kohe aardega komplektis. Nii tore! Käisin tõin karbi alla, Leelo logis ja Ingrid viis uuesti üles. Suur tänu toreda teostuse eest!
Peale "Kes ronib?" aarde kätte saamist sai võetud suuna sellele aardele. Aarde koht jäi kiirelt ka silma ja nii saigi see kippelt ära korjatud. Tänu teistele oli muidugi selle kätte saamine kordades lihtsam kui oleks olnud üksinda seda otsides. Aitäh!
Mikk ronib, aga mina login. Tööjaotus on igatahes aus. Aitäh!
Mina tean, kes ronib - orav ronib. Aitäh! Väga tore lahendus, aga orav kurdab, et mitte kõige mugavam logimine.
Äge redel, palju kindlamate kinnitustega , kui aastaid tagasi Kaberneemes sai ronitud, nii et kuue meetri kõrguselt alla kukkusin, kui sõlmed järgi andsid. Peopesad põlesid ära, kusjuures ma olin kaine autojuht... Kõik mis ei tapa, teeb tugevaks. Tänud
Esimesel külastusel ununes boonuse koordinaadid võtta, seekord läksin juba sihikindlale korduskülastusele. Selliste vidinatega pole ma kunagi eriti osav olnud, aga kui tehnika paigas, siis täitsa tehtav, igaks juhuks ikka kaks korda :)
Vahva teostus, aitäh!
Kevadise linnulaulu saatel päikselisele objektile me jõudsime. Toredasti teostatud. Tänud peitjale.
Matkasime kohale. Jalad hakkasid juba tundma anda, et nendega on täna üksjagu kõnnitud. Lobisesime, päevitasime ninasid ja märkasime üht abivahendit üsna kaugelt. Sellist lahendust ei ole ma kusagil varem näinud. Väga äge! Jagasime rollid. Krista nautis vaadet ja mina täitsin muid kaalukaid rolle. Aive kontrollis, kas kõik on korras. Aitäh!
Kes ronib?Meie kolmikust ikka Krista.Uhke redel seal.Aitäh!
Karbi tõi alla Ethel, mina irvitasin ja filmisin. Pärast viisin topsi tagasi. Redel oli paigal ja puu kõikus :D