Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Atsile meeldib ringi rännata. Ornitoloogide abil ning Atsi lahkel loal on meil andmed tema liikumiste kohta ühe aasta jooksul, suvest suveni.
Teame, et alguses liikus ta Saksast otse Lätti, siis Rootsi, järgmisena Norrasse ning sealt Moldovasse talvituma. Kevadel lendas Ats kõigepealt Moldovast Rootsi, edasi Soome, seejärel Lätti ja kesksuveks uuesti Norrasse.
Aga kus Ats küll praegu võiks olla? Geopeiturid räägivad, et seda olevat võimalik välja selgitada kui etapikaupa mõõta linnu läbitud distants lähima keskuseni, jagada mõõtmistulemused kahekümnega ja ümardada täisarvudeks...
MMM ehk maamõõtja mõistatuste sarja aarded on üldiselt lahendatavad kaardi abil, mõned paigad võivad paista kaardil ka huvipakkuvamad kui tegelikult kohapeal.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 47/359 |
Aarde sildid:
soovitan (6), 2022_aasta_aarde_kandidaat (5), lahe_teostus (4), lumega_leitav (2), erivarustus (1), lühem_matk (1), lemmikloomasõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9P00F
Logiteadete statistika:
31 (100,0%)
0
2
2
2
0
0
Kokku: 37
Kui armas aare leitud, siis korra kontrollisin logidest, et kas hakkame ikka õigesse kohta logima või on keegi meelelahutuseks natuke komejanti teinud. Selgus, et esmaabilogiraamat on õige koht ja nii saimegi näost roheliseks. Aitäh!
Kui varem olid jalad veel enam-vähem kuivad, siis siia jalutades hakkasid need korralikult lihtsama. Üllatav oli meie ees mugu koeraga jalutamas mööda pikka sirget, aga aarde suunas ei keeranud. Kast vajaks kõpitsemist, aga Ats vähemalt alles.
Metsa alune on mustikaid täis, Roberta korralikult mugis neid. Aitäh aarde eest, läks kiiresti! :)
Kuna käsil on lindude rännakuaeg siis muutus ka meie hing rahutuks ja see ajas meidki liikvele. Me polnud ainsad - kettagolfi parkla oli otsast lõpuni autosid täis. Ja Atsi pesa oli täitsa olemas. Ainult altpoolt oli keegi kuri vist pahatahtlikult rünnanud.
Tänud.
Atsi tare allkorrusel on vist pätid käinud. Põranda lahti võtnud, reisikohvri ja külalisteraamatu minema viinud. Logida saab ajutisele lehele, kuniks kapitaalremondi ette võtame.
Sellele mõistatusele lähenedes oli mul oma üks, kindel ja veendunud arvamus, et kuidas see lahenema peaks. Kui aga see lahendus kuidagi ei pädenud, kurtsin oma kimbatust peitjale ja sain teada, et peategelane Ats on üsna lihtsurelik ning tema rännuteid ei ole niimoodi maha märgitud, kui ma arvasin, et on. Selge, tuli hakata ikka kaarditööd tegema (nagu aardeseeriale iseloomulik MMM ka viitab). Nii läkski. Sai kaart ja joonlaud kätte võetud ning suures plaanis Atsi rännuteed kaardile märgitud. Korra muidugi sai veel vähe rappa (õigemini merre) mindud ning peale väikest müksu sai ka see viga korrigeeritud ning Atsi asukoht kenasti paika. Täna sai kontrollitud, et kas Ats tõesti sel aastal meil siin talvituv ning tõsiasi oli, et nii ongi. Ats ootas meid kenasti külla ning nii kirjutasimegi end tema külalisteraamatusse sisse. Meie täname.
Tegime õhtuse georingi ning Ats oli üks eesmärkidest. Aitäh!
Kambaga õnnestus linnul sabast kinni haarata, kuniks jälle Viimsi poole plehku pani. Natuke võttis ikka aega, enne kui tiivulisele uuesti jälile sain. Seekord enam armu ei andnud ja läksin lõpuni välja. Aga ausalt, mina see ei olnud, kes geopeiturite jaoks ilmselgelt liiga väikesed naelad on aarde küljest nähtavale sikutanud.
Tänud.
Nimitegelase lennutrajektooridega sai juba aasta esimeses pooles tutvutud. Tookordseid lennutrajektoore sättides sai samuti Ukraina kagupiiri ületatud ja tänu sellele ka alles hiljuti ühele teisele nähtusele loogiline lahendus leitud ;D Aga vot siiapoole linna polegi see aasta sattunud et Atsile külla tulla. Täna tundus igati loogiline see viga parandada kui juba Viimsi kandis seiklemas olime. Tänane jäine tuul oli päris krõbe ja seda oli näha ka selle pealt et peategelane oli külmakangestuse saanud. Erko teadis rääkida et varasemalt olevat ta palju jutukam olnud ;) See muidugi ei seganud sellegipoolest vahvat teostust imetlemast. Tunkil on alati nii m6istatus kui ka vahepunktid/lõpp väga maitsekalt ja stiilselt lahendatud ;) Tänud peitjale
Ilmselgelt minul nii palju kannatust siin arvutis istuda ei ole. Vihjeid pudiseb ju niisama kah. Aare leitud, teostus oli tore, tänud!
Atsi asukoht sai kohe kui aare avaldus välja raalitud.Täna välitöödel sujus ka kõik hästi.Aitäh!
Uhh, Ats on leitud, jumal tänatud! Lahendamine kulges algul üle kivide ja kändude, aga numbrid said lõpuks ikka paika, aga külastus jäi ootele. Kuna nüüd oli asja Viimsisse minu suvilasse hooaega avama, siis tegime siin peatuse. Atsi pesa leidsime kiiresti, aga selle avamine oli meile paras mõistatus. Peale umbes poolt tundi tegime siis selle õige liigutuse, enne olime teooriaid välja mõelnud mitmeid, jõudu ei tahtnud ju liigselt kasutada. Kõik jäi siiski nii nagu enne meid oli. Aitäh nii mõistatuse, aarde kui jalutuskäigu eest. Väga mõnus oli.
Selle karbiga oli meil mõningaid mõtteid, kuid peale ühte geosündmust saime natuke juhatust selle Atsi meelispaikade osas ning tuvastasime ka tema kodukoha. Märten sellega tegeles, minule tundus see lihtsalt üks pudru-kapsad-Excel, mis sealt arvutiekraanilt vastu vaatas.
Täna võtsime neljajalgse kaasa ja tegime väikese jalutuskäigu. Lõpp oli üsna võsa aga meie tubli minilehm pidas viisakalt vastu. Kannatust tal jagus, sest Atsi koju sissemurdmiseks läks meil ikka veidike aega. Aretasime seal erinevaid teooriaid, sest peitja lahendused ei tundu olevat just lihtsate ja ilmselgete killast. Mõistatasime, mis me mõistatsime, lõpuks tuli üks logi ja mõistus kokku panna ja uks tuligi lahti. Ats oli tummaks löödud, kuid kohver ootas meid allkorrusel ning dateerisime end kuskile lääne-Saaremaa peale.
Aitäh ja Atsile rännakudel jõudu ja jaksu!
Alles üks päev ajasin mina Inga õhtul toast välja, nüüd proovis ta mulle vist tagasi teha aga ma olin kohe nõus ka, mis ma siin toas ikka passin? :) Ütlesin kodus ka, et käin Ingaga ühte aaret otsimas, mis on siin samas lähedal... no võib-olla kahte... Selle peale sain sellise pilgu, et keda ma siin petta üritan? Ja nii läkski, et kokku käisime seitsme aarde juurest läbi. Ats oli täitsa reisuvalmis, vähemalt nõnda näikse, aga õnneks lasi meil nimed ilusti kirja panna. Tänan.
Õige idee peale sai sel korral üpris kiiresti tuldud, aga mingil põhjusel ei õnnestunud peitjaga päris ühele lainele jõuda ning geokontrolli roheliseks saada. Ingel see siiski õnnestus ja leidsin, et antud juhul sellest mulle piisab :) Aitäh aarde eest, lõpus oli tore teostus.
Lahenduse idee tuli kiirelt, kuid ega sellest enne peitja poolese vihje muutmist korralikku koordinaati välja lugeda ikka ei suutnud. Peale lahenduse kätte saamist oli endaga rahulolu nii suur, et aarde otsimine ununes sootuks.. Kuni täna kaarti uurides tundus, et just nüüd on paras aeg tihasepoissi vaatama minna. Pesa on tal uhke, kuid ukse avamine tundub olevat nii mõnelegi paras pähkel, nii et vaikselt hakka neid ligipääsu võimalusi rohkemaks saama.. Mulle meeldis väga Atsi pisike reisikohver.
Tänan peitmast.
Koduaias aktiivselt inspekteerivad kevadekuulutajad tuletasid meelde, et kusagil ootab Ats, kes soovib ka end esitleda. Näpitsad on ühe korraliku naisterahva kotis ju alati kaasas, neist oli ka abi. Ats oli täna väga vaikne, väikse siutsu vist siiski algul kuuldele lasi, aga ka meelitamise peale pikemat laulu täna temalt ei tulnud. Las ta kosub, küll varsti päris kevad jälle tagasi ning loodetavasti Ats ka rõõmsam. Tore oli ikka. Aitäh.
Käisin kevade puhul Atsi tervitamas.Mõistatus ise väga lihtsalt ei lahenenud,peale abistavat vihjet tuli samuti mitu korda kombineerida kuniks olin Atsi asukoha teada saanud.Aitüma peitmast
Vaatamata sellele, et õige teooria oli hetkega selge, läks ikka mitu head katset, enne kui Atsi marsruut geokontrolli rahuldaval moel paika sai loksutatud. Varustasin siis ennast soovitatud abivahendiga ja kulgesin kohale. Tõesti-tõesti, abivahendist oli abi ja nii sai lihtsama vaevaga Atsil laulu lahti ja nime kirja. Väga tore mõistatus ja aare ise oli ka superluks. Tänud peitjale!
Ats laulis oma hääle ära jälle :o) Turgutasin teda täna, vaatame, ehk seekord peab kauem vastu kui kaks nädalat... Kui mitte, siis peab hakkama korralikumale küttele mõtlema.
Lisaks, tema majauks oli jube kõvasti kinni kiilunud, seda ei õnnestunud täna kohapeal valede vahenditega mitte kuidagi parandada. Paistab nii, et kogenematu ehitaja viga, mis tegelikult vajaks ümber tegemist... ehk peab veel mõnda aega vastu, parema meelega rihiks selle remondi kuskile kevade keskpaiku. Seni aga - palun ärge oma võtmeid lõhkuge, parem võtke kaasa näpitstangid (väikesest multitööriistast piisab).
Selle aardega tegelemises on puhtalt "süüdi" Indy :) Kui me paar päeva tagasi kokku leppisime, et Marise tähtsate mugutegemiste ajaks tuleb pühapäeval Indy meie juurde päevahoidu, siis muidugi hakkasime mõtlema ka sellele, kus teha Indy jaoks tavapärane 10 km jalutusring. Geopeiturile kohaselt võiks sellesse jalutuskäiku ideaalis kuuluda ka ühe karbi külastus ;)
Ega palju valikuid lähipiirkonnas polnud ja nii me Atsi tegemistele natuke mõtlema hakkasime. Polnud ju me varem kaugemale jõudnud, kui populaarteaduslik lugemine Atsi liigikaaslastest. Nüüd tõsisemalt juurdlema asudes tulid mõned mõtted ja ühte ideed rakendades, natuke mõõtes ja arvutades, tulid ka miskid numbrid, mis justkui võiks Atsi asukohaga seonduda, kuid geokontrollile siiski ei sobinud. Üheks variandiks jäi ka lihtsalt antud piirkonda jalutama minek ja lootus, et kogenud geokoer Indy võtab üles mõne geopeituri jälje ja meid täpselt Atsini juhatab ;)
Täna hommikul värske peaga ja Indyga koos sai veelkord mõistatust puretud ja Salmel tuli üks geniaalne mõte, mille ma kohe heaks kiitsin ja nii saigi hommikusöögi ette ja ajal ja peale veel natuke pusitud ja voilaa! oligi Atsi täpne asukoht teada :) Kuna Indy juba kutsuvalt ukse poole vaatas, siis asusimegi teele plaaniga, et meie määrame suuna ja Indy kiiruse ning Ats saabki leitud.
Metsa jõudes võttis meid kohe vastu sinitihaste koorilaul ja aimasime, et ega Atski enam kaugel pole. Mõnus rajake juhatas päevakangelase juurde ja saimegi seal laulukest kuulda. Väga lahe mõistatus ja imeline aarde teostus, täpselt nagu kõik MMM-seeria pärlid. Suur rõõm on selliseid aardeid lahendada ja otsida. Aitäh!
Kokku veetsime seal kohati lumises, kuid siiski väga kevadhõngulises metsas terve hommikupooliku ja jalutuskilomeetreid kogunes üle 6. Oleme superrahul :)
See aare hoidis meid päris mitu päeva mõtlemises. Arutleda sai mitmete variantide üle ja paar korda sai ka eksiteele end lastud. Kui aga oma esialgse teooria juurde tagasi tulime, hakkas lõpuks ka hargnema see mmm mustriga kampsun. Viimsi puhastuspäeval sättisime siis end siia näilikku parklasse ja võtsime jalutuskäigu ette. Lõpus ootas samuti tore värk Tänud
Atsi peatuskoha leidmiseks olid mul alguses keerulisemad teooriad kui peitja seda oleks eeldanud. Tükk aega ei tegelenud selle aardega üldse aga lõpuks kui lahendamise käsile võtsin, siis jõudsin peale mõne takistuse ületamist ka lõpppunktini välja. Täna käisime logimas ja Ats laulis oma uues pesakastis rõõmsalt meilegi.
Alguses polnud mul aega Atsi peale mõtelda. Liiga külm oli ja Ats ilmselt Saksamaal.
Kui numbreid vaatama hakkasin, siis tundusid valed asjad hoopis paremini sobivat. Proovisin siis kõiki pähetulevaid variante igatpidi. Normaalses peiduraadiuses koordinaadid välja tulla ei tahtnud.
Siis kui lõpuks olin geokontrolli pihta saanud, tuli välja, et Tunk oli umbes samal ajal vihjet täpsustanud. Nojah. Töö õilistab inimest.
Täna tundus ilm Atsile küllaminekuks suht sõber olevat. Leidsin parkimiskoha. Alguses oleks kasse vaja olnud. Jube libe oli. Sain siiski kohale ja rõõmustasin toreda aarde üle. Kuulasin laulu kah.
Soovitan ja tänan!
Huvitav oli see, et avaldamisega samal päeval vist keegi ei kontrollinudki tulemust. Kui mälu muidugi ei peta. Endal tekkis kaks ideed, ühe idee heitsin siiski üle parda. Teist ideed kasutades alustasin arvutamist. Ükskõik kui palju ma ei pingutanud ja ükskõik milliseid numbreid ma sain, kontrollida ei olnud neid mõtet, kuna ei saanud tulemust loogiliseks. Hakkasin juba kahtlema idee õigsuses ja panin mõistatuse kõrvale, las settib.
Kui tuli teade, et peitja täiendas vihjet, siis võtsin oma soperduse jälle välja. Järgisin täpselt juhtnööre, aga kui esimesi numbreid sisestasin, siis olin väga kahtleval seisukohal. Väike lootus püsis südames, et päris lootusetu juhtum ma ehk ei ole. Jesss, tuligi kohe roheline. Jälle üks selline lahendus mille oleks tahtnud ise välja mõelda. Väga meeldivad sellised!
Täna siis oli aega uurida, kus see Ats ennast peidab. Talveolud on nii head selliste aarete otsimiseks, et telefoni polnud otseselt vajagi. Ats oli kenasti kodus, eks tal raske ka kuhugi minna kuna väljapääs hetkel puudub. Loodan, et ta teab mis Ukraina õhuruumis toimub ja on edaspidi ettevaatlik kui jälle seiklema suundub. Lugesin väikese salmi ja panime nimed kirja.
Kas on linnukesel muret,
kust ta saab, mis ta sööb?
Kas ta nälga sureb?
Tema loodab Looja peale,
hüppab seal oksa peal,
rõõmsalt tõstab hääle.
Aitäh!
Ats on nüüd kodus tagasi ja ootab külalisi :o) Ilmaoludest sõltuvalt võib juhtuda, et ukse avamiseks on vaja kas sepa sõrmi, kulli küüsi või siis ehk mingisugust tööriista, näiteks suvalisest võtmest võiks piisata. Kõvema külmaga veenduge igaks juhuks, et see võti oleks nii suvaline, et võimalike kahjustuste korral pärast ikka auto käima saate :P
Ja andke siis teada kui Atsil jälle hääl ära peaks minema, talvel võib seda juhtuda küll.
PS. Täiendasin ka vihjet aardekirjelduse järel. Ehk aitab suuremaid eksirännakuid vältida.
Käisin Atsi juures. Konkurendid lõugasid ümberringi, kuid tema vaikis... Võtsin Atsi ja Luigi kaasa, käime nina-kõrva-kurguarstil, hääleseades ning kooriproovis. Reisikohver jäi küll kohapeale ja logi saab kirjutada, aga viisakas oleks oodata, kuni peremees koju tagasi tuleb.
Siis kui Ats Moldovast Rootsi lendas olime meie parajasti Viinis. Tõdesime, et Austriasse ta sel kevadel ei lenda ja jätsime Atsi saatuse hoolde. Eile kui reisiväsimusest välja puhanud, hakkasin siiski Atsi teekonna vastu suuremat huvi tundma. Kohe oli aru saada, mida tegema peab, aga üks koht sõnastuses ajas segadusse. Takkajärgi tarkusena võin öelda, et ega seda vist kuidagi teisiti sõnastada ei saagi kui ei taha reeta Atsi eelistusi. Lisaks oli üks teine konks veel asja juures, mis pani mind terveks päevaks arvuti taha linnulendu mõõtma. Õhtuks olin väsinud ja jätsin asja sinna paika. Hommikul kui silmad lahti tegin oli esimene mõte: Ats. Siiski tegin enne kiire kohvi ja kähku jälle lindu püüdma. Nüüd värske peaga oli kõik selge ja leidsin üles ka oma õhtuse hooletusvea. Vaevalt sain koordinaadid kirja kui telefonis käis plönn ja Ingrid küsis, kas see uus on sinu roheline? Peale jaatavat vastust asus ka Ingrid kähku eile pooleli jäänud Atsi lendu kaardistama ja üsna varsti tuli teade: Korras! Kas läheme logima? Loomulikult lähme, ilm on ju imeilus, just paras linnulaulu kuulama minna. Aga tundub, et linnulaul oli mõeldud vaid esmaleidja kõrvadele, sest meie kes me leidsime Atsi teisena pidime vaikuses logima. Sellest ei olnud suurt häda, sest saime Atsi ilu ikka täiega nautida.
Suur tänu järjekordse stiilse mõistatuse eest!
(o: FTF kell 15:30 :o) Kohe esiteks Suured Tänud peitjale Eskole [tunk] vahva ja stiilse aarde eest! Ah et meil oli 22.2.22 mõistatusaarete sadu just selleks, kuna meil on suur soov veeta kõledaid talvepäevi pähklite kallal ajusid ragistades? :D No selle konkreetse aarde puhul polnud küll märgata eriti ülisuurt lahendamise aktiivsust. Aga see tunne võis olla ka muidugi petlik... Igatahes kui aare 22.2.22 õhtul kell 22:20 avaldus, siis ma hakkasin seda mõistatust kohe otsast harutama, kuna pakkus erilist huvi. Lahendust ma aga kätte ei saanud. Järgmise päeva jooksul proovisin uut ideed, mis tundus paljulubav, kuid midagi justkui ei klappinud. Tagantjärele võin öelda, et 23.02 õhtuks olin lahendusele väga lähedal. 24.02 EV pidupäeval magasin peaaegu lõunani. Väljamaganud olekus proovisin edasi mõnda varianti, kuni tekkis veel üks idee. Panin numbrid paberile, seejärel koordinaadid geokontrolli ja kohe PIHTAS PÕHJAS!!! Ega midagi, tuli minna kohe aaret otsima! Äkki oligi hea, et eelmisel päeval lahendust ei saanud, sest EV Aastapäeval on ju ikka pidulikum logida.
Ilm oli nüüd parajalt sulaks pööranud, lume ja jää hulk hakanud tunduvalt taanduma. Kui pöörasin teelt maha aarde suunas, oli näha ilmselt peitja jälgi. Mingi hetk kippusid need aga koos lume vähenemisega kaduma ja otse aardeni nende abil ei jõudnud. Pidin ebaselge GPS juhatuse tõttu tegema mõned lisahaagid, kuni hakkaski kast silma! Jajah, Tunki kvaliteet väärib kiitust. Igati stiilne värk. Linnumajas pesitsev Ats tervitas mind rõõmsa lauluga. Igati temaatilises karbis leidus Logiatlas. "12 points" selle eest! Logiatlasesse kirjutasin esimese logi sini-must-valges stiilis. Nautisin veel natuke linnulaulu, kuni see minu kurvastuseks ootamatult vaibus. Ilmselt oleks linnukesele vaja uut "toitu" viia, et laul jätkuks. Niisiis Tunk – ole hea mine kosuta Atsi! :o) Sellest aardest jäid nii head emotsioonid, et tuleb paluda peitjal hakata järgmist MMM-i planeerima. Igatahes loodan, et seeria jätkub edasi! Tänud veelkord selle aarde eest!