Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Mõnel geopeituril on vaja logida igal päeval ja peaaegu ükskõik mida, teisel ainult kindlal kuupäeval peidetud aaret, kolmandal teatud tüüpi aaret, neljandal õige raskusastmete kombinatsiooniga topsikest, viiendal sobiva maakonnaga karpi, kuuendal vajaliku suurusega konteinerit ja üllatus-üllatus, osa meist veel tahab lihtsalt otsida ilma mingi vajaduseta.
Kuna pakiline logimisvajadus või leiusoov võib peale tulla ka öösel, siis see Vaja on logida seeria 20-s aare kutsubki teid otsima ööpimeduses. Võta kaasa korralik taskulamp ja mine nulli ning leiadki tee aardeni.
VOL-seeria proovib leevendust tuua olukorrale, kus geosõltuvus (või mõni muu tegur) nõuab otsimist, leidmist ja logimist, aga kõik mõistlikus raadiuses ning mitte ülikeerulised aarded on juba roheliseks värvitud.
On väga rõõmustav, kui soovid seerias kaasa lüüa. Proovi raskusastmed jätta alla kolme ning VOL-numbri reserveerimiseks võta ühendust Taunoga.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (3), taskulamp (2), lahe_teostus (2), ööaare (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1), välimõistatus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9M371
Logiteadete statistika:
52 (98,1%)
1
1
0
0
0
0
Kokku: 54
Tegelikult polnud küll mitte mingit hädavajadust sinna metsa pimedas ronida. Peaaegu kolm aastat pole juba sinna suuremat tungi tundnud. Aga kuna valges ka ei saa ja üks kord katkeb iga kannatus, eks siis tuli pimedas minna. Sest kiku oli eelmistest leidudest juba täna irevil. Lõpuks oli tegelikult veidi tore ka. Ei saanud jalgugi märjaks ega midagi. Nii et igati lõpp hää, kõik hää. Aitäh peitjatriole maheda pimeda metsa eest! Aare korras.
Ja ongi vaid VOL #9 ja #10 veel leidmata. Ikkagi sõltlane, mis siis, et inimene.
Algusest saime minema aga ükshetk hea taskulamp näitas midagi kauguses, kohale jõudes saime aru, et vale asi. Alustasime otsast peale ning peagi saime nimed kirjad. Tänud!
Mulle meelivad väga öö aarded. Oma võimsa taskulambiga helkureid jahtida. Kahju, et nii kiiresti lõpp tuli. Lõppu nägin ennem, kui eelnevat vahepunkti. Täna oli väga soe ja tuulevaikne õhtu. Kahju koju minna. Siin kandis liigun väga harva. Tore oli avastada hämaruses linna.
Olime siin tavaaardeid jahtimas ja proovisime vahes ka seda siin roheliseks värvida. Vähele pusimist ja aare saigi leitud. Aitäh!
Õnneks hakkasid vajalikud suunaviidad kohe silma. Andis ikka sumbata seal sügavas lumes. Õnneks jäi lõpu juures käigurada silma ja ei pidanudki kogu seda ringi uuesti jalutama.
Ilm oli sombune ja nii otsustasime seal kandis päevasel ajal olles proovida, kas leiab ööaarde üles. Peagi tunnistasime, et see on vaid ajaraiskamine. Tulime siis geopäeva lõpetuseks pimedas tagasi. Asi hakkas kohe libedalt edenema...kui äkki ei paistnud ei lõppu ega järgmist punki. Kablutasime sinna-tänna ja ringiratast üksjagu enne kui taas nägijaks saime. Tänud peitjale vahva seikluse eest!
Hommikusel katsel kuigi kaugele ei jõudnud, sest isegi talvist hämarat päiksevalgust oli liiga palju ja tulime pimedas uuele ringile. Siis oli kohe hoopis teine pilt, kuigi ka siis oli ühel hetkel tupik. Vehi palju vehid, aga midagi vastu ei helgi. Järjest suuremaid tiire tehes jäi siiski lõpuks järgmine vahepunkt silma ja siis kohe ka lõpp. Aitäh peitjale.
No oli jälle vaja nagu ikka. Uskumatult tore jalutuskäik aga oli. Siht oli pidevalt silme ees ja seda lõpuni välja. Aitäh aarde eest.
Kevadepoole suvel ehk suve alguses jäi meil siin käimata ning siis liiga valgetel õhtutel ei hakanud me siia tulemagi. Ootasime ikka ära selle aja aastas, mil õhtud lähevad juba varem pimedaks ning täna õhtul linnas aardeid noppides jätsimegi selle aarde külastuse viimaste sekka. Väljas oli juba täitsa hämar ning lampide välkudes seiklesime mööda metsa kuni võiduka lõpuni. Täname aarde eest!
Kuna mustikale nagunii kutsuti, siis proovisin kah särava päikese käes metsas jälgi ajada. Esimene punkt sai hetkega leitud, aga teisega läks juba keeruliseks. Ega ma nüüd ei teagi, kas see, mis ma järgmisena leidsin, oli teine või kolmas, aga igatahes sai rada üles korjatud ja edasi läks kõik juba üsna ladusalt, kuni võiduka lõpuni välja. Igaljuhul oli täitsa mõnus jalutamine. Tänud aarde eest!
Maris julgustas, et kui raja alguse kätte saan, et küll siis teised tähised ka leian. Lõpupoole läks ühes punktis päris pikalt metsa all enne kui uut tähist märkasin, kuid üldiselt läks ka valges väga kergelt. Aitäh peitmast!
Peale eelmist leidu oli väljas juba vaikselt hämarduma hakanud aga enne autosse tagasi minekut tahtsime selle plaanivälise aarde nulli ka üle vaadata. Viimasel hetkel veel poetati mokaotsast, et ahjaa, siin kästakse korralik taskulamp kaasa võtta. Aga loomulikult. "Härrased, käivitage prožektorid!" ja panin oma telefoni seasilma särama, mis valgustas selles hämaruses umbes nii kaugele kui väljasirutatud käsi ulatus. Aga kellel neid abivahendeid ikka vaja on kui vahest lihtsalt näkkab? Mingi ebamäärase loogika ja tunde pealt panime suuna paika ja hakkasime kordamööda järgmisi tähiseid leidma. Vahepeal läks veel hämaramaks ja siis nägin seda rada ainult mina ja napilt enne kui oleksime loobunud leidis Inga peaaegu pimedast metsast aarde. Äge! Nüüd oleks veel UV-nägemist ka vaja mõne teise aarde jaoks. Tagasiteel nägime veel tee kõrval askeldavat kitse. Tänan.
Seegi täpp naeratas juba jupp aega kaardilt vastu. Miskipärast arvasin, et tegu on pigem keerulise aardega, aga kui ise rada läbima hakkasime, siis oli üllatavalt kerge ja mingeid takistusi ei tekkinud. Peagi olime lõpus ja saime nimed kenasti kirja. Tänud!
Leiu saamise pärast meil logimisvajadust polnud. Küll aga soovisime täna otsima tulla, sest mida veel edasi lükata, seda keerulisem pimedat aega leida on. Kui Liisil linnast peale võtsin, oli veel liiga valge, tuuritasime siis Peetris ning seal platsi puhtaks saades oligi paras aeg siia sõita. Nullist saime kiirelt edasi ning kogu rada oli mõnusalt selge, ei pidanud ühegi punkti juures pikalt peatuma ja järgmist otsida. Varsti olimegi lõpus ja saime nimed kirja. Tagasi teele jõudes avastasin, et mu orientatsioon on sassis ning jalutasime täitsa vales suunas parkla poole. Õnneks märkasime seda ruttu ning keerasime otsa ümber. Olles kaks päeva Peetris aardeid otsinud, oli see mõnus vaheldus.
Leitud ilusal kargel varahommikul. Kraavi ületusega probleeme ei olnud. Tänud!
Selle aardega on mul kohe pikematsorti ajalugu. Kuskil jaanuari alguses võtsin koera näppu ja mõtlesin, et lähen login ära. Mõtteks see jäigi, sest peale teise kraavi ebaõnnestunud ületamist oli veel ainus mõte teemal, et kuidas oma pea täies pikkuses rabasügavustes olev jalg ikka koos saapaga kätte saada. Kohe mitte ei tahtnud sokkis koju minna ja no head saapad ju ka. Nikerdasin ja nõkerdasin, truu sõber hämmeldunult mu ponnistusi jälgimas, aga kätte sain. Seadsin siis sammud löödult kodu poole, üks jalg põlvini, teine tublisti rohkem märg. Mõned nädalad hiljem jalutasin päise päeva ajal raja läbi, geokoer rõõmsalt ees ja mina järgi. Tõdesin et eelmine kord olin pea aarde kõrval ukerdanud ja astusin rõõmsalt kodu poole. Hmm, unustada logida. Täna, kuna loodus nõudis oma ning koer tuli välja viia, pistsin pealambi taskusse ja suundusin uuesti aarde poole. Nüüd oli küll lust ja lillepidu, sulailmad on lume täiesti kandvaks teinud, isegi südatalvel pehmed kraavid olid korraliku katte all. Mitte et ma neid eriti ületama oleks pidanud, läksin ju kohe lõppu, aga ikkagi. Tänud peitjale
Ristmikult minema saamisega oli tegu, ülevalgustatus on siinses metsas. Mingi hetk saime rajale ja soravalt lõpuni välja. Vihma endiselt sadas ja sain üsna märjaks. Tänud peitjale.
Mina kuulun endiselt sellesse viimasesse kategooriasse, kellel ei ole vajadust logida, pigem ikka lihtsalt soov otsida ja leida sobival ajal. Ei saa salata, mõnda tšällentsit silmanurgast jälgin, aga väga suuri ponnistusi nende nimel ei tee, rohkem loodan sellele, et küll nad ükskord täituvad, kiire ju pole. Ja täituvadki.
Nullis olime hetke segaduses, laternad ju säravad ümberringi, pole pimedust ollagi! Õnneks siiski jäi miskit suunavat silma ja edasine läks juba ludinal.
Aitäh.
Tundub, et liiga valge oli veel. Nu ei saanud algusest edasi. Üritasin küll jälgi leida aga ju see vihm on ka need ära sulatanud.
Ega kaks ilma kolmandata jää ja nii me end siinse aarde nullist leidsimegi. Teravsilm tabas alguse ja võtsime siis suuna sinna, kuhu vaja. Algatuseks sain kohe jala märjaks. Pärast vedas valikutega rohkem. Teine jäi täitsa kuivaks. Oli tõesti selline #OnVaja# maiguline küll, kuigi vaja ju enam polnud. Tore oli, mina tänan.
Alguses jõudsin kohale liiga vara, siis tõrkus kaasavõetud valgusallikas, aga kui naaberaardega piisavalt aega veedetud jõudis korralikult pimedaks minna ja sai ka telefoniga ilusti jooksma. Mõnes kohas oleks küll korraliku georajata natuke hätta jäänud, aga tõesti tore aare oli.
Praegu kujunes see pigem jäljeküti aardeks. Põhisuuna määrasime lumes silma paistva raja järgi ja nii jõudsime sujuvalt aardeni. Mõnus jalutuskäik ja aare. Aitäh!
Ja-jah, mul ka selle aasta kalendrisse pandud üks kuupäev, millal vaja logida... Aga see ei olnud täna! Täna on leitud lihtsalt mõnuga juba nii mõistatus kui tavaline. Nüüd olen vabatahtlikult ja mõnuga siin, ise olen rahul. Kolm aaret päevas on igatahes selle aasta rekord. Ootamatult lühike jalutuskäik, kuid tänud! Kuidagi oleks vaja logida, just-just logida, mitte leida, ka ports vanemaid vahele jäänud aardeid, mõned lausa igivanad. On peitjatel ideid, mis sunniks seda tegema?
Läksime nulli, tõstsin korra taskulambi ja raja algus oligi käes. Astusime mööda rada, moe pärast välgutasime taskulambiga ka ja olimegi lõpus. Aitäh!
Päeva lõpetasime selle aardega.Siin piisas isegi telefoni valgusest.Kui suund teada siis ei olnud muud kui mine mööda geomaanteed kohale.Lõpus armas konteiner.Aitäh!
VOL #20 ehk kuidas Carolys ja Anni käisid uisutamas ning Exe hüppas kogemata kraavi...
On vaja logida igal päeval ja peaaegu ükskõik mida, samas hoian silma peal ka teatud tüüpi aaretel, õigest raskusastmete kombinatsioonist ära ei ütle ning ka sobivas maakonnas võiks see tops aeg-ajalt olla. Ka täna oli tõesti vaja logida ja nii me siis siin ära käisimegi. Kasutasime hooajalist eelist, et kell ei peagi olema palju, et taskulambi aaret otsida saaks. Kõik sujus ladusalt ning peatselt saimegi nimed kirja panna ja koduteele asuda. (1020) Aitäh!
Täna logida ei olnud vaja ja üldiselt statistika ning challensid ei ole minu teema aga ära iial ütle iial, või kuidas see oligi. Küll aga kulus täna üks mõnus jalutuskäik ära ning kui laps hakkas toas taskulambiga mängima tekkis mõte seda otstarbekamalt kasutada. Alguses sujus kõik kiiresti ja edasi matkasime mööda metsamaanteed. Britteli silmad igatahes särasid ja tema poolt kindlasti mitu pluss punkti. Suur aitäh peitjatele!
Mina ja statistik ... bfff. Küll need statistilised ise ükskord täis tiksuvad. Ja siin ma nüüd olen vaadates kalendrisse et 21 ei ole veel ühtegi leidu. Ja nagu selliste asjadega ikka, siis igasugune ettevalmistus puudus. Lisaks keskööle polnud kaasas ei mütsi ei taskulampi ja väljas mõllav raju oli kõik nii horisontaalselt kui vertikaalselt valgeks tuisanud. Kuna naaber kaaluka juures jäin pika ninaga, siis otsustasin siia vähemasti üritama tulla. Ilmaolusid arvestades ja telo lambiga ma just suuri lootusi ei heidutanud. Läksin siis nulli ja lükkasin kõik oma geosensorid käima. Ühel hetkel võtsingi Tunki, Miki, Karulkzi, Amazzony, Kriibuski... geojälje üles ja asi hakkas hargnema kuni võiduka lõpuni. Arvan et isegi korraliku lambiga oleks siin täna tükk tegemist olnud. Kõik paksult lund täis tuisanud. Niipalju kui neid tuvastasin, lükkasin lumest puhtaks. Huuh sellega läks õnneks hästi. Kui ikka on vaja logida, siis on vaja logida ;) Tänud peitjatele
Siin sai isegi rõõmustada, et aasta pimedam aeg on ja ei pea hilist kellaaega ootama. Kui algusest minema saime, siis sujus kõik kenasti, kuni lõpuni välja. Tore värk.
Tänan peitmast.
Liuglesime nulli ja sealt mööda "valgustusega" rajakest aardeni.
Aitäh!
ei mäleta millal sai aaret kõlastatdu, logime siis suvakuupäevaga ära
Seda aaret polnud vaja logida, aga olusid oli vaja ära kasutada. Kindlustusena võtsime taskulambi kaasa, juhuks kui eksitada püütakse. Kõik läks nagu lepase reega ja aarde leidsime kergelt. Aitäh!
Praegu hakkavad päevad jälle pikemaks minema ja see tähendab, et siia tuleb tulla öösel aga öösel ma teadupärast magan.
Seega praegu on selleks kõige õigem aeg, tulla kohale ja seista ja jõllata ja jõllata ja seista ja siis korrutada 10ga, sest kuidagi nullist meie edasi ei saanud. Lembitu vana kalamehe nina võttis Miki suured haugijäljed siiski üles ja kui ta ees lisa tekitas ja mina oma tibusammudega järel tipsisin, siis hetkel on seal kohe lai maantee ees. Tänud laheda ja nii lollikindla aarde idee eest, meil oli väga tore!
Minu unistustel on omadus puruneda ja mitte täituda. siis tuleb leida uus plaan ja see täide viia. Nii juhtus ka selle aardega. VOL. Ja oligi vaja jalutada öös ja logida. Aitäh!
Alguses oli nullis mõnda aega pimesikutamist ja siis hakkasid vajalikud vidinad silma. Seejärel oli juba jooksmine kummiku-kiirteed mööda. Aitüma, igati tore asi üles sätitud.
Sai Allan kaasa kutsutud, lisaks ka taskulamp ja kindad laenatud. Hetkel lihtne sinna ja tagasi. Tänud
Otsene logimisvajadus tegelikult puudus ja mingil hetkel sai ka nendest "kalendri" logimisvajadustest tiba villand.Aga mõnusa tööpäevajärgse jalutamise vastu on aeg-ajalt täiesti vajadus olemas.
Hetkel meenutab selle aarde järgi minek vana head "bobisõitu" :) Istud stardis "kelgu" peale ja hoia ainult mütsi kinni ning oledki finisi jõudnud.Teekonnal õnnestus ka mitmeid geokolleege kohata.
Aga tänud mõnusa õhtuse sutsaka eest!
Kuna täna oli vaja logida paar aaret, siis selle aardesseeria aare tundus igati loogiline valik tänaseks. Pealegi uus aare ja oli selge, et ilmselt viib jäljerada lumes otsemat teed aardeni. Uus aare on arusaadavalt populaarne, ma ei olnud täna siin esimene.
Oi kui mõnus, kui keegi kodu lähedale karbi paneb. Eriti veel keset talve, kui pimedat aega on hulga rohkem kui valget. Aarde kirjelduses toodud sümptomid on ka meil olemas - täna siis kindla tüübiga karp. Meil läks muidugi üsna lihtsalt, kuna hulk jälgi oli juba ees ja sai põhimõtteliselt nulli jalutada. Teostus meenutas üht teist aaret aga siin oli hulga julgem käia. Lõpp oli vahva! Aitüma peitjale!
See on tore, et kodu lähedale meile aardeid tuuakse. Tõepoolest, meil oli mõistatusaaret vaja. Kogu lahendamine meenutas üht lennujaama lähedal asuvat aaret peaaegu, aga erinevus on see, et taamal paistis seekord terviseraja valgustus ehk siis distantsi oli lihtsam tajuda. Talv on tõesti suurepärane aastaaeg, mil seda aaret logida, sest palju jälgi on ees. FTF-ijatel oli kindlasti lõbusam see käik, aga meie jäime ka rahule. Lõpp oli täitsa nunnu. Aitäh!
Väga tore jalutuskäik ja aare. Ning ohhh imet, selle kuupäevaga aaret oligi vaja :D Suur aitäh!
Kuulume ikka ka Kärdiga siia seltskonda, et tabelite read ja veerud vajavad järgimist, erinevad märgid välja lugemist ning õigel päeval ära värvimist. Õnneks küll enam mitte igapäevaselt (nagu terve eelmine aasta sai tehtud), aga sellegipoolest väljakutsed vaikselt uksele koputavad ning õue kutsuvad. Täna siis mõlemal mõistatust vaja ning kui uus ja potentsiaalselt äge (etteruttavalt olgu öeldud, et tõesti nii äge, et FP vääriline) aare kutse saadab (ning mul trennivõimalust ka ei ole), siis tuleb otsima suunduda. Tööpäev mõlemal läbi, Kärdil ülikoolis eksamgi edukalt sooritatud ning mul kasutud mängud (loe: tahvelarvutis Klondike) mängitud ja ei jäänud muud üle, kui tuli end diivanilt püsti vedada. Kuna töölt koju tulles näitas auto -12 kraadi ning Kärt veel arvuti tagant teatas, et -15 meid ootab, siis sai mitu kihti riideid selga aetud (isegi salli panin esimest korda sel talvel kaela) ning autosse ronitud. Teel aarde juurde sai veel K-Rautast läbi sõidetud, üks korralik kirves ja jääkraabits ostetud (kes teab, mis aarde juures ees ootab :P) ning lõpuks-lõpuks parklasse auto pandud. Jalutuskäik oli mõnus, kuigi külmavõitu, samas nullist edasi läks soojaks ja mõnusaks. Kuigi tõesti lumega see tunduvalt lihtsam, siis tegime nii nagu kord ja kohus ning suuremate jalajälgedesse alles siis astusime, kui ise ka õiget asja märkasime. Kõik läks väga mõnusalt ja lihtsalt, tagasiteel oli juba soe nahavahel ja külmakraadid üldse ei häirinud. Täname sõltuvuses inimestele mõtlemast ning õigel ajal õigeid aardeid peitmast. Väga lahe igatpidi!
Kuulun sinna punti kellel iga päev logida on vaja. Poole peal jagasin ära milles konks on. Lumega pigem lihtsam. Aitäh aarde eest!
Mingit otsest vajadust logida nagu ei tundnud. Lihtsalt harjumusest võtsin õhtul lehe lahti aga sealt paistis värske aare. Lähedal ja soovitustega öösel otsida. Kui nii, eks siis peab minema. Nullis oli kogu rajavalgustus juba kustutatud ja seda mõnusam oli lampi vilgutada. Punkt tuli punkti järel ja peatselt jõudsin ka lõppu. Raamatusse läks 10 minutit enne südaööd kirja kolmas logi. Tänan väga hea teostusega aarde eest!
Kümnenda jaanuari logimisvajadus puudus kuni kella 17:00ni, kuid siis tekkis ootamatult see hetk, kus oli vaja JUST täna Tallinnas mõistatust, mille peidukas on 2 ja maastik 2,5. Kui see vajadus tekkis, siis vaatasin ringi ning leidsin just sobiva aarde lähedusest ning peale koduseid toimetusi seadsin autonina aarde suunas - kui on ikka vaja logida, siis on vaja. Parkisin ennast ühe hobustest näritud valge Škodillac'i taha ning nulli poole lonkides tabasin lahkuvad esmaleidjad koos peitjaga. Järgnes tubli pool tundi geolobisemist nagu vanadel headel aegadel ning siis tuli laiali minna, kes auto suunas, kes metsa uusi jälgi tegema. Ka mina läksin õnge ning hakkasin juba esimeses punktis mõistatust lahendama ning scannisin ja valgustasin topsi UV'ga, IR'ga, RFID'ga, NFC'ga ja punnitasin niisama kiiskavalt radioaktiivse pilguga kiiritada, kuid ei midagi. Tops Helendab vist siiani, vabandust. Tegelikult oli asi palju lihtsam ning tuli lihtsalt silmad lahti teha ja ringi vaadata. Edasine oli mõnus jalutuskäik talvises metsas kuni logimiseni. Aitäh!
Ju vist oli vaja. Logida jälle. Eriti veel kui ehk esimesele reale jõuab :o) Nulli jõudes leidsin sealt eest ühe peitjatest ning esimese lampi vilgutava otsija, kes olevat alles äsja saabunud. Igatahes oli meeldiv esmakohtumine!
Pärast vähekest lumes müttamist jõudsime esimesse teepunkti, millele pilku visates arvasin peaaegu juba, et tegemist konteineriga, kust saab äkki juhised jätkamiseks. Aga ei mitte. Pärast väheke rohkemat lumes müttamist nägime veel mitmeid sarnaseid "konteinereid", lõpuks muidugi ka seda, mis päriselt lahti käis. Kell 17:44. Üks kapitaalsema teostusega ööaardeid, seda tuleb küll ütelda, aitäh!
Mul on küll kahtlane tunne, et vähemalt sel nädalal saaks ka päise päeva ajal ilma igasuguse lambita logi kirja :P Kui Miki just kõvasti jälgi ei seganud ja libaradasid juurde ei astunud.