Viinaköögi

Olmas. Korras

Leid #100 Võru-Tartu-Puurmanni-Pedassaare-tiiru viiendal päeval. Päeva teine aare pärast ilusa ja hea läbipaistvusega Järaniku tehisjärve ääres ööbimist. Väga mõnus öömaja ja järv oli. Ujusin seal lausa kahel kaldal.
20 meetri peale draivin, siis läbi võssi ja nõgeste müürideni ning marjapõõsaste hoonesse. Ajasin omajagu aega Maa-Ameti nulli taga, lõpuks saabus siiski ka leid. peidikusse mahub märksa suuremgi karp. Nüüd sauerkrauti sööma :-) Vahva on lugeda peitja pajatusi selles kohas tema lapsepõlves, sest isiklik puude on alati tore. Tänud kutsumast!

Seda topsi sai siin ikka otsitud. Lõpuks peale ei tea mitmendat tiiru juhtusin ikka õigesse kohta ka kiikama :). Aitäh!

Igasugu praod ja augud said üle vaadatud, ilmselt siis vähe piisavalt.

Minu vana-vana-vanaisa Juhan ajas ükskord joobnult praga (loomasööt) ja meski (piirituse valmistamise leotis) kraanid segamini ja lasi meski mõisa künnihärgade lauta joosta. Künnihärjad jõid seda ja mõne aja pärast läks laudas lahti jube möirgamine ja kohutav kaos. Seega viinaköögid toovad mulle sellise mälestuse meelde.

Leidmisega läks natuke aega, aga ikka leidsime. Sein oli lihtsalt ees. Aitäh!

Leitud. Aitäh!

Andis siin ikka tuuseldada, esimese hooga usaldasime sisetunnet, siis varem leidnu kommentaare ja kolmandaks maa-ameti kaarti. Leiuni viis lõpuks aga ikka loll sihikindlus igale poole näppe toppida :D

Leitud

Pole just väga palju inimesi, kes tuleks säravate silmadega kaasa, kui kutsun peale südaööd pimedas ja vihmas geopeituma vanadesse lagunenud hoonetesse. Simpsu ei kõhelnud igatahes sekunditki ja nii me siia sattusime. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Leitud

Siit tuli edasi marssida. Tänud kutsumast aga ikkagi, ei meeldi nii vanad kohad.

Tegime mitu ringi, kõik augud katsusime läbi, lõpuks leitud!

Viinaköök oli parajalt suur, kus seda aaret otsida. Maa-ameti kaart oli väga heaks abimeheks. Aitäh peitjale!

Teekond hapukapsa juurest siia oli küll hädine 300 meetrit mööda teed, aga uskumatult väsitav. Nimelt oli teekatteks lumi, mis peaaegu kandis, aga viimasel hetkel siiski järgi andis. Justkui oleks terve selle maa trepist üles läinud. Ja tagasi oli vaja ka veel saada. Kohapeal tiirutasime tükk aega vales kohas enne kui taipasime maa-ameti kaarti vaadata. Aitäh peitjale.

Maretil õnnestus peidukas avastada kiiresrti. Tänud!

Eelmine kord siinkandis olles olime juba suht väsinud ja logid ei tundunud eriti julgustavad, nii et ei läinud vaatamagi. Täna astusime kapsatünni juurest kärmesti viinaköögi poole. Talumees kõpitses sealsamas tee kõrval traktori kallal ja kui ta peale jõudu soovimist ikka meid veel kahtlevalt piidles, siis küsisin, et kas siitkaudu saab viinaköögi juurde. Kohe mehe nägu selgines, seletas lahkesti ja rahunenult jätkas oma tegevust. Kusjuures kohapeal ei läinudki eriti aega, mingi 5 minutiga oli õige koht tuvastatud. Nii et meile jäid positiivsed emotsioonid, kuigi kujutan ette küll, et siin võimalik väga pikalt otsida. Aga õues tuvastatud suund 0-le ja umbkaudsed meetrid piiritlesid otsinguala ikka tunduvalt. Tänud peitjale.

Tänan aarde eest!

Koordinaadid juhatasid algselt valesse ruumi, aga ringe tehes jõudsime ikkagi aardeni. Aitäh!

Siin jõudsime lõpuks järgi meie tänastele rajameistritele, kelle olemasolu siiani lisaks jälgedele ka logiraamatutest leida võisime. Tervitasime just aarde juures lahkuvaid Karli, Mairet ja Klaarat ning saime võimaluse viinakööki revideerima asuda. Sellega läks ikka pisut aega, sest ega see null liiga täpne olnud ja seinad tekitasid kõvasti lisasammusid kergel nullist kaugeneval otsimisel.

Tänan peitmast.

Oeh, siin läks ikka aega. Mina jäin esmalt autosse Klaarat toitma ja Karl aaret otsima. Mõne aja pärast liitusime meiegi. Kohti oli omajagu kuhu topsik peita. Olime päris pikalt otsinud. Lõpuks Karl vaatas õigesse kohta. Tagasi auto juurde minnes kohtusime ka Inge ja Markoga.

Siin aarde juures läks meil kole kaua. Kõik ruumid said korduvalt läbi käidud. Internetiga oli ka kehvasti. Alles siis kui sain maaameti kaardi ette kuvatud, võtsin sealt 5 meetrit ja leidsingi ühe ainsa koha kuhu polnud veel vaadanud. Tagantjärgi lihtne peidukas. Ainult neid valikuid oli väga palju. Aitäh aarde eest!

Siit no kuidagi ei jäänud head tunnet - liiga kaua läks sellega. Peidukaid on kamaluga ja vähemalt mulle (maaameti kaardi järgi) tundub, et null on 5+m mööda, mis pani ikka pikalt vales kohas ringi torkima. Aga alla ka ei tahtnud anda, nii sai perimeetrit järjest suurendatud, kuni lõpuks kätte ta jäi.

Tänan peitmast!

Aitäh!

Peidukaid mikro jaoks siin tundus palju, aga kambaga õnneks ei jäänud see meie eest kauaks silma. Aitäh.

Proovisime siis võimalikult lähedale sõita. Auto küll karjus pidevalt kõrge muru tõttu, aga mingi lõigu saime jalavaeva säästetud. Jupike tuli siiski jalutada ka. Miljon peidukat võttis meil siin korralikult hoo maha. Kuid alla veel anda ei jõudnud, kui miskit sellist, mis viinakööki kuuluma ei peaks, silma jäi. Nimed kirja ja tuuleveski poole edasi.

Tänud.

Joodi ikka palju viina, et nii suur ja uhke köök ehitati. Tänud peitjale!

Leitud.

Hea lihtne aare. Aitäh!

Olime vihjega varustatud kus aare on, aga pesa oli tühi. Viimased leidjad, kes pole veel loginud, olid topsi mujale sokutanud. Aitäh.

Kõigepealt takseerisime müürijuppe ja otsisime lõpuks maa-ameti kaardilt vähe täpsema pidepunkti mille järgi tuli topsik peidust välja.Tagasi panime ka sinna kust leidsime,nii et mingit paremini peitmist me siin ei harrastanud.Aitüma

 1 

Ukerdasime seal müüride vahel päris usinasti ja leidsime õige kavalaid peidukaid, kuid aaret neis polnud. Kui maa-ameti kaardi järgi proovisime asukohta täpsustama hakata, siis koheselt tuli ka leid.
Meil mingit eelinfot aarde asukoha kohta polnud ja ei tea, kas praegu oli ta oma algses peidukohas või on see karbike rändava iseloomuga. Igatahes meie panime ta täpselt sinna kohta tagasi, kust ta leidsime ja mingi mujale sokutamise või ümberpeitmisega ei tegelenud. Aitäh!

Lumi juba peaaegu kandis, liikusime mööda sissetallatud teerada. Meie null ja aarde oma ei kattunud ideaalselt, aga midagi hullu ka polnud. Lambivalgel andis sobivat peidukat ikka otsida, praegu oli kättesaamine tänu lumele lihtne, aga kui see ära sulab... Aitäh!

Vähemalt aarded tegid seda olulist , aga väga julma päeva ilusamaks. Aitäh

Lund siinkandis ikka (veel) jagub. Jätsime suksu lauda manu ja rassisime läbi põlvini lume (siis kui jalg läbi kooriku vajus) aardeni. Selline võimas hoone siis maha jäetud. Tegime seal pisikese ekskursiooni, kuniks õnnestus nimed kirja saada. Aare kuiv ja korras. EVEJ

Kui Kuie mõisas endas oli käidud, siis võtsime ette tee siia viinaköögi juurde. Mis nii viga tulla kui värsked jäljed ees. Väljas oli muidugi paras maru ning sadas lund ja tuiskas ning kohati olid juba need täna tehtud jäljed ka kinni tuisanud. Meil aga oli teada, kuhu minna ning jõudsime kenasti pärale. Seal siis oli küll veidi pimesikutamist enne, kui topsile näpud taha saime. Täname aarde eest!

Võtsin Rakverest kohaliku peale ja viisin ta lapsepõlve radadele.Oli tore noorusaegu meenutada ja aaret otsida.Aitäh!

Viinaköögis ei kulunud päris nõnda kaua kui hapukapsakeldris, aga aega ikka läks ja turnitud sai üksjagu rohkem kui tarvis. Tegelikult peab maastiku raskusaste täitsa paika, pole sugugi vaja üle pingutada. Igati hea peidukas leitud, tänud!

Hapukapsas leitud, suundusime edasi. Ees oli vaid lumi ning taas sai tehtud tänased esimesed sammud siinsele lumele. Poisid juba uurisid, kas need varemed- Ei, aga need seal eemal- Ei, aga need seal otse ees- Õige. Kohapeal läks natuke aega, enne kui aare leitud sai. Meile meeldis. Aitäh aarde eest.

Siin läks üsna hõlpsalt. Tänud!

Sellele köögile sai ikka üsna mitu ringi peale tehtud enne, kui logima sai hakata. Tänud aarde eest!

Sattusime siia täitsa pimedas, uudistasime palju saime. Nüüd vähemalt teame, kuhu valges tagasi tulla. Tänud

Muidu mingi 5m möödas koordinaat väga tunda ei anna, aga selle objekti puhul läks ikka omajagu aega. Tegime mingi paar tiiru peale, kui lõpuks Kaups päeva päästis ja saime oma jõulueeltuuri jätkata.

Jah, koordinaat oli vast 5m möödas kui sedagi, aga hoones sees annab see hästi tunda. Millegi pärast just sinna tuppa polnud varem vaadanud ja täitsa heast urkast sai aare leitud. Ei teinud drive-in, aga üpris lähedale sai. Teel parklasse sai kaks korda põhjaga vastu maad sõidetud ning nüüd tundub kiirendades ralli hääli tulevat. Kui poleks ülevaatus varsti tulemas, siis ei häirikski.

Siin läks tõesti aega, null natuke paigast ära, GPS järgi ei jookse, aga üles leitsime.

Sellised tondilossid on täitsa minu cup of tea. Väga äge koht leitud. Tänan

Natuke läks siin ikka aega aga sai ikka leitud, aitäh :)

 1 

Peale mitmeid kodusistumise päevi Hundu lausa nõudis rändama minekut. Seepärast jätsingi auto ka mõisa juurde ja jalutasime kohale. Kohapeal, kui gps üritas igale poole saata jätsin ta rahule ja võtsin lahti maaameti kaardi, peale seda oli leid üsnagi kiire. Poolel teel tagasi selgus, et Hundu oli unustanud (peremehele öelda) oma rihma viinavabrikusse, saimegi siis natuke rohkem kõndida ja Hundu joosta. Tänud aarde eest!

See aare jäi meie teekonna lähedale, kui liikusime novembrikuises pimeduses Rakverest Pärnu poole. Tegime siis väikese pausi, püüdsime ette kujutada, kuidas siin kunagi kõik võis välja näha ja ühtlasi ka logisime. Null oli tsipa mööda, aga peidukas õnneks loogiline ja müüri lõhkuma ei pidanud.

 1 

Õeldakse, et hommik on õhtust targem, aga minul juhtus ikka risti vastupidi olema. Hommikul kuskil 9 ajal selgus, et GP leht oligi maas kui hommikul seda jàrjepanu avada üritasin. Nüüd siis õhtul uuesti tagasi ja pealambi valgel sai ka aare leitud.Kunagi käisin Moe piiritustehases ja tänu sellele sain üksikasjalise loengu miks kunagi igas mõisas oli piiritusevabrik. Aitäh.

Eelmine õhtu hilja märkasin, et ligidusse on tekkinud kaks huvitavat aaret. Kuna oli tegemisi, siis otsustasin hommikul vara enne tööle minekut vaatama tulla.Jõudes Kuiele ja telefonist kordinaate vaatama asudes tabas mind pettumus.GP leht oli maas ja kordinaate ei saanud.Istusin autos üle tunni ja lugesin uudiseid, aga ikka sisse ei saanud.Lõpuks otsustasin tagasi sõita ja edasise ootamise katki jätta.

Varemed me eest leidsime, aga netike ei taht järgi jõuda. Otsisime võimalikke peidukaid, kuniks tasapisi tehnilised jupstükid suunama hakkasid. Tänud peitjale.

 1 

Veidi sai autoga lähemale sõita, siis lähenesime jala. Alguses GPS-i nulli taga ajades, seejärel proovisime GP lehe kaudu maa-ametit avada ja sealt kaardi järgi täpsemat kohta vaadata. Nojah. Eriliselt toredat levi meil polnud. Küllap aitas vihm ja pimedus vähesele levile kaasa, igatahes leidsime aarde suht eelviimasest kohast, mida enam-vähem viimasel hetkel enne loobumist kontrollisime.
Aitäh!