2 

Selle mõistatuse lahendamine võttis mul aega umbes kaks aastat. Siis alguses panin pusle küll kokku, kuid ei osanud saadud infoga kuidagi edasi minna. Selle aasta talvel võtsin mõistatuse uuesti ette ja nüüd tuli lahendus juba kiirelt. Logisid sirvides kujutasin ette puusani vees või matšeetega võsastikust läbi murdmist, kuid tegelikkus oli praegusel aastaajal nagu pargis jalutamine. Kummikud olid küll jalas, kuid oleks saanud ka tugevamaga matkasaapaga hakkama. Erinevalt lennuväljast oli siin ilm väga soe ja tuulevaikne. Päike paistis, linnud laulsid, ämblikud liikusid rohus. Auto jätsin ühe talu aia juurde, kust aardeni jäi linnulennult umbes 700 meetrit. Tagasiteel ootas mind auto juures üks noor lambakoer, kes käitus väga sõbralikult ja oli väga uudishimulik. Kohe ilmus välja ka peremees, kellega ajasime veidi juttu ja siis tema pöördus tagasi oma aiategevuste juurde ning mina tagurdasin tänavale ja võtsin suuna Pääsküla rappa. Suur tänu vahva mõistatuse ja tunnise lühimatka eest!

Aare on täiesti kättesaadav,aga millise hinnaga ? :) Mõne tilga verd pidi sääskedele ikka loovutama. Aga pole siin midagi kobiseda,õige riietus ja jalanõud on märgusõnadeks.

Kaardilt nähtud pilt oli teada,küll aga polnud teadlik sellest,et elamuehitus nii võimsalt on edasi arenenud.Vaba maad siiski veel jagub, peidetud aardele veel ohtu pole :)

 2 

Mõistatuse osaga suuremat muret polnud, aga lõppu minekuks sai hoogu võetud ikka kõvasti. Nüüd tundus paras aeg ära käia. Ilmaolud olid ideaalilähedased ja seega sai üsna mõnusasti kuiva jalaga mööda täitsa normaalset maastikku kohale tatsatud. Viimane sadakond meetrit kiskus küll natuke tihedamaks, aga ei midagi hullu. Topsi enda leidmisega läks ka üle ootuste ladusalt, koordinaati liiga palju võrdlema ei hakanud, vaatasin lihtsalt umbes pool minutit ringi ja käes ta oligi. Tiivustatuna üsna lihtsast lähenemisest, valisin tagasiteeks teise marsruudi. See muidugi ei olnud üldse hea mõte, kokkuvõttes läks aega rohkem ja jalad said ka märjaks, aga kuna selleks tarbeks olid vahetusjalatsid kotti pistetud ja ilm oli ka soe, siis ega see väike kastmine väga ei seganud ka. Tänud aarde eest!

Tundus hea aare mida rattaga mööda sõites ära noppida. Eks ma siis vurasin nii ligi kui sai ja asusin viimaseid takistusi läbima. Üsna kiirelt sain tossud märjaks. Sellega ma olin isegi arvestanud ja väga ei põdenud. Aga hoolimata aastaajast ootas ees üsna tegus läbi võsa pressimine. Püksid oleks võinud küll teised panna. Tressid said ikka üsna karmilt räsida, nii et nutt tuli kurku. Hämmastavalt kaua kulus ka lõpus aega. Koordinaatidelt vähe eemal, jäi siiski ka otsitav lõpuks silma.

Tänud.

Hmm seda märkasin alles kodus et GP lehel see aare kättesaamatu. Tükk aega olen hoogu v6tnud ja julgust kogunud et seda otsima tulla. Vististi aastake tagasi juba peaaegu läksin, aga kurjad märgid ja pikk matk hirmutasid mind tookord ära. Mitte et see matk täna kuidagi lühem ja lihtsam oleks olnud. kuna jääaja magasin maha siis sain täna 2 korda varbaid kasta. Nullis sain ka jupp aega tiirutada ja sööri järjest suuremaks ajamine viis lõpuks ka leiuni. minu jaoks oli ta rohkem selline linna väljast linna ja siis uuesti välja matk ;D Aitähhid peitjale

leitud

Tuli tahtmine õhtul end tuulutada ja tegime väikse ringi. Jää enam ei kandnud, seega tuli tulla üle põllu. Vesine värk oli ka seal, aga kohale ikka jõudsime. Õnneks oli teostus kvaliteetne ja matka väärt...

Ei olnud kõige mõnusam "maakoht".

Oli läheduses asjatoimetamist ja sai kiirelt siin ka nimi kirja. Mõistatuse osa mulle meeldis..

Tänan peitmast.

 1 

Minul tänaseks plaani polnud, oli vaja lihtsalt ajaliselt üks auk täita. Kaaslane lohutas, et siin saab kindlasti selle täis. No oleks ma mingitki kodutööd enne teinud, oleks see auk auguks jäänudki. No kesse peidab siuksesse karupersepadrikusse, mida asja siin näiteks minusugusel näha oli aa kesse minu arvamust siin ikka vajab.

Tänud, et enam tulema ei pea, hea et jää veel kandis!

Leitud, tänud!

 1 

Plaanis oli ammu seda aaret külastada aga läks nagu alati. Täna sai siis plaani võetud, esimene pilk jõele oli see, et jääst pole eriti lõhna ka alles. Testisin siis lumepalliga olematut jääd ja täitsa lahtine vesi, järgmisel hetkel sain nime logiraamatusse :D aitäh :) Kuna väljas oli pime ja kuu oli taskulambi eest siis tegin sellest ühe pildi

Vaatasin naaberaarde logist, et 2004. aastal sai siia piirkonda veel täiesti legaalselt autoga sõita. Nüüdsekson autoga lähenemine aga ammu blokeeritud ja jalgsigi tuleb läbi eramaa siltidega tähistaud ala sammuda. Kuna päike paistis, siis kasutasin läbi eramaa mineku võimalust, pealegi ei olnud kedagi kõrvalkinnistu majas kodus. Aarde juures oli suurim katsumus leida kanali ületamiseks sobiv koht kuna kanal oli paljudes kohtades üllatavalt jäävaba. Paaris kohas kust hakkasin algul proovima oli kalda servas jää lume all nõrk ja ühes paaril korral vajusin läbi ja sain kummikutesse ka veidi vett aga mitte ülearu palju. Lõpuks leidsin turvalise ületuskoha kus jää kandis ka kalda servas. Edasi oli juba lihtne liikuda aardeni ja aare isegi oli lihtsalt leitav.

 2 

Niisiis, lõpuks olin mina ka aru saanud, kuidas see aare lahendub, ehk level 2 completed. Edasi oli vaja vaid level 3 ühele poole saada, ehk kohale jõuda ning see osutus kõvemaks pähkliks, kui ma alguses arvata oleks osanud. Nimelt kõikvõimalikud lähenemissuunad olid eravalduste silte täis ning mul ei olnud mingit tahtmist "tuima panna" ja teiste kallist koduhoovist läbi jalutada. See tähendas vaid ühte, et tuli oluliselt pikem teekond valida läbi karutagumiku võsa, kuid samas säästis see mind eelmistes logides kirjeldatud kraavide ületamisest. Asi seegi.

Kellegi nr 38 jälgedes otse aardeni, gepsu polnud vajagi. Rääts on ikka kunn.

 1 

Pusle kokku nokkimine võttis mul peaaegu poole kauem kui skooritabeli tublimatel, edasine ei tekitanud enam hetkekski mingit küsimust ning koordinaat sai kaardile kantud. Ise kohe linnast välja ei tormanud, sest teadsin küll, mis seal ees ootab. Küllap paljud meist teavad. Ega ma muidugi päris nõnda kaua ka ei kannatanud passida, kuni vesi betooniks muutuks :P Võtsin hoopis plaani kerge tuulutuse tänasel lõunapausil. Ühest otsast eratee märki ja teisest otsast suusajälge austades tegin oma lähenemisnurgast päris mitmekilomeetrise jalutuskäigu, aga eks umbes selle mõttega saigi päevavalgel tuldud ju.

Nullis pühkisin alguses lund vale koha peal. Mingil määral püüdsin järgida varasemate otsijate jälgi, kuid üsna pea lugesin lumest juba vähemalt kuue Susa ja Pusa jäljed - silme eest võttis kirjuks :o) Varsti hakkasin kuulma imelikke asju. Nagu keegi oleks pea meepurki pistnud ja räägiks poliitikast. Siin? Praegu? Ebareaalne... Peitsin end Nodsu selja taha ja püsisin vagusi. Meepurgihääl lähenes. Esimesena ilmus nähtavale koeraks moondunud Ehutav Kolevants ja siis nööri otsas tema järel suusariietes naisterahvas, kes kuulas raadiot. Mind õnneks vist ei nähtud. Igatahes sellevõrra ehmatas pää selgeks, et vaevalt minut hiljem leidsin loogilisest kohast aarde ning kirjutasin end sinna sisse :o) Aitäh.

 1 

Kuna linnas ma täna aarde leidmisega hakkama ei saanud, siis oli vaja ikka linnast välja sõita. Seda saigi siis õhtupimeduses tehtud, kui väljas oli -19 kraadi. Kohale kõndides lootsin vaid, et jäljed juhatavad meid õigesse kohta, kuid tähtsal maha keeramisel ei suutnud mina georada tabada. Mida rohkem aarde poole jõudsime, seda enam hakkas silm jäljerada eristama. Ka kohapeal ei läinud väga kiirelt. Algul otsisime pisut eemalt aga Margus laiendas otsinguala ja peagi sain kergendatult ohata. Pastapliiats ei tahtnud toimida ja sai vähe tummisema asjaga logiraamatusse sissekanne tehtud. Üldiselt oli üsna ladna jalutuskäik. Kui see krõbe külm ja mõni jääst ragisev koht jalge all välja arvata. Aga kuna enamasti väga näha midagi polnud siis oli ka julgem olla. Siin kandis polnudki ammu käinud.

Mõistatuse endaga viskasin lusika nurka kohe, kui pusle tehtud sai, kuna olin ilmselt lihtsalt pettunud, et sellega see asi ei piirdunud. Peale väikest müksu sain aga vajalikud andmed kätte ja tegelikult polnudki nii hull asi, nagu mina endale ette kujutasin.

Huvitav mitu totsikut peitja poolt veel kusagil metsas oma õiget aega ootamas on?

Aarde eest tänan!

Pusle kokku pandud ja numbrid saadud,sai täpike kaardile kantud,siis veel ei teadnud ,et nii kiiresti saab siia tuldud.Täna oli super ilm see teekond ette võtta.Aitäh!

Pusle osa oli mõnus, edasi läks raskeks. Kui lõpuks näidati kohta kuhu vaja minna on, siis ei kippunud mitte kuidagi sinna. Õnneks sattus pühapäevane hommik kena olema ja võtsime selle retke ette. Mul väga karta midagi ei olnud, kui esimesel midagi ei juhtu, siis teisel vast ka mitte. Leid tuli kiiresti, telefon viis täpselt õigesse kohta. Tegelikult kena retk ju. Aitäh!

Mõistatus lahenes kenasti ja täna Harjumaal olles otsustasime ka siin ära käia. Lähenemstee sai valitud "kindel". Auto juurde tagasi jõudes oli heameel, et see aare praegu ette sai võetud. Tänud aarde eest!

Minu sünnipäevapeolt koju tulles oli ilm nii ilus, et tahtsime hämaruses ennast veel natukene tuulutada. See aare oli meil juba avaldamise õhtul ära lahendatud (Margus tegi puzzle ja mina ülejäänu) ja kuna sealkandis polnud ka niisama ammu käinud, siis võtsimegi suuna aardeni. Ilmselt aga valisime vale lähenemistee, sest sattusime kellegi hoovi ja aardeni jäi veel 600m + veetakistus või siis 2x pikem sumpamine vabas looduses piki veetakistuse teist kallast. Olime just auto ära parkinud, kui saabus naabrivalve, kellelt palusime ilusti luba, et kas võime auto paarikümneks minutiks siia jätta...luba käes asusime teele lootuses, et veetakistus on äkki ära jäätunud ja saame siiski üle. Etteruttavalt võin öelda et päris nii ei läinud ja jää tundus liiga õhuke ja tõenäosus läbi jää vette sulpsatada päris suur ning läksime sama targalt auto juurde tagasi. Hiljem teiste logisid lugedes tundus, et oleksime võinud siiski põhjalikumalt ringi vaadata ja ehk oleksime siiski üle saanud, aga nüüd jääb teiseks korraks ja ehk ka mööda teist lähenemisteed. Mõnus õhtune jalutuskäik ikkagi :)

 2 

Pusle osa võttis õnneks Catiberg enda õlgadele. Teise osa ideele sain nagu pihta, aga kontrollile mitte. Tekkis väike segadus erinevate katsetustega ja võtsin aja maha, et asi settiks. Teistkordsel süvenemisel sain veast aru, igaks juhuks lasin ka kontrolli roheliseks. Asjata sellisesse kohta ronida pole kuigi meeldiv tegevus. Suvel olen seal varasemalt seigelnud.

Täna tundus õige hetk aare ära logida. Ilm oli ideaalne. Selgus, et talvel on siin palju kergem. Kogu matk oli lust ja lillepidu, ainult ühtegi lille ei hakanud silma. Kui sellisest kohast jõuad autosse tagasi kuiva jalaga, siis on matk kindlasti õnnestunud. Ruumi on seal veel, kindlasti ei jäänud see viimaseks retkeks selles nurgas. Aitäh!

Mõistatus oli lahendatud, ei saa öelda, et lahendust just sekundiga tuli, aga ülemäära kaua kah ei läinud;). Tore mõistatus, just see teine pool. Geokontroll küll minu lahendusega ei nõustunud, aga enesekindlalt uskusin oma koordinaadi õigsusse, hiljem tunnistas gk siiski ka koha rohelise tule vääriliseks.

Täna oli täpselt sobiv päev minna jalutama, paks kohev lumi tegi teekonna väga nauditavaks. Ka takistusriba sai probleemideta ületatud. Lootsime küll varemleidnute jälgedes otse aardeni astuda, aga värskelt sadanud lumi oli kõik reetvad märgid peitnud, tuli ise õige peidupaik leida, mis õnnestus üsna ruttu.
Aitäh! Mulle meeldis, nii mõistatus kui ka tänane talvine jalutuskäik.

 1 

Kodutöö sai tehtud ja mingi koordinaat ka tuletatud. Kuna geokontrolli polnud, siis oli küll veidi kÕhklusi, aga koht tundus siiski täitsa paljulubav. Kuna jäi veidi aega üle, siis tundus see aare just paras tunnikese täitmiseks. Auto keelumärgi juurde seisma ja jala edasi. Esialgu oli tee täitsa viisakas, aga tee ja aarde vahel laiutas suur vesi. Jalutasime veidi edasi ja leidsime kinni külmunud koha, õnneks see isegi kandis ilusti ja saimegi õigele poole vett, õnneks oli ka metsaalune kõvaks külmunud, täitsa mÕnus jalutuskäik lumise metsa all. Üllatuslikult ei olnud metsa all jälgi náha ja kui ei eksinud, siis tegime alles kolmada sissekande. Aitäh peitjale.

 7 

Tavaliselt me vaatame peale üheksat uudiseid, mitte ei lahenda mõistatusi. Seekord tegime erandi. Mõistatuse lahendasime, kuid tormama kuskile ei hakanud. Panime paika hoopis reedeõhtuse plaani. Alustuseks vaatasime ära 4x4 Magadani, kus mehed 160 kilomeetrit 110-t rassisid. Seejärel panime JEEPid ritta ja tegime lühikese paarikilomeetrise testringi, et kuidas on? Tegelikult meile sellest piisas. Sai nii sikutada, ekstreemseid hüppeid või jääst läbivajumisi kui lumest välja kaevamist. Täis kompott. Kõik ainult “korraks” ühe aarde järgi käies.
Aarde juurde saamine oli omamoodi seiklus. Kallo jättis aarde juurde vihje, kus võite ringi vaadata ;).
Kuidas naised küll sellistesse kohtadesse ära eksivad?

Keerutusjälg aarde kôrval nägijaks tegemata

Veer-i-go?

Ilupilt

 3 

Tõepoolest viis see aare meid vägagi maale ja vägagi võssa, nagu lubatud. Aare asub üsna meie tagahoovis, kuid ei viitsinud esimesel õhtul end liigutada, et esmaleidu jahtima minna. Täna eilseid logiteateid lugedes oleksime suutnud konkurentsi pakkuda küll. Ometi tulime siia seiklema hoopis täna ning nii ei kohanud me kedagi teist STF-le pretendeerijat.

Eks selles kandis ole ka varem käidud ning võimalikud lähenemisnurgad olid teada. Kuigi testleiulogi tegi murelikuks, et igalt teelt enam sisse ei pääse, siis esimene teeots oli kenasti vaba ja saimegi sealt sisse keerata. Aardeni näitas 2,6km. Mööda lumist talvetööd kulgedes olimegi peagi aarde juures, kauguseks napid 35 meetrid, kuid jah, see maastik oli otseminekuks keeruline. Sai veidi ringi vaadatud ning Kaja leidiski ilmataadi abiga valmistatud väga viksi tee, mida mööda aarde lähedale pääsesime. Nagu eilsedki otsijad, keerutasime meiegi seal veidi ringi siia-sinna kuniks lõpuks Bruno seda topsi märkas, millest mina paar korda mööda olin jalutanud. Igatahes lõpp hea, kõik hea ning sai veedetud mõnus tunnike maal, linnast väljas. Aitäh!

 1 

Üksi ma poleks seda kiirreageerimist vist ette võtnud. Aga kui Heleniga kirjutades hakkas välja kooruma minekuplaan ja Liis ka kampa tuli, olid asjad muidugi otsustatud :). Sättisime ennast kl 21-ks ootele kohta, mille valiku Salme väga argumenteeritult ära põhjendas ja kl 21:28 oligi selge, et tehtud otsus oli toonud meid aardest vaid 20 minutilise autosõidu kaugusele :). Kl 21:45 lippasime telefonis oleva video kohaselt igatahes juba aarde poole ning panus valitud rajale päädis sellega, et Liis hüppas viimase veetakistuse juures kahlakatesse ning ületas selle loetud minuti(te)ga nagu vana palgidessantnikuhai :D. Salmel oli samal ajal kõrvalasuv puu minekuks välja vaadatud aga enne jõudis teisel kaldal oleva Liisi kõrvale pimedusest välja astuda Dauno... Väikese arutelu tulemusena otsustasime seejärel, et meie tuleme ringiga sinna, kus teised parasjagu seisavad ning Liis koos Daunoga lähevad proovivad seni aarde üles leida. Mõeldud-tehtud, nemad liikusidki koordinaatidele ja meie panime padavai läbi lepiku 600 m autoni tagasi. Ja siis kohe uuesti 600 m edasi, 10 m vahega samasse kohta, kus natuke aega tagasi juba seisnud olime… :D. Kuna meie laekumise ajaks sõltumata ringiga tulekust ei olnud Daunol ja Liisil veel karp leitud, saime ausa ühisFTF-i kl 22:40 raamatusse kribida. Helen premeeris meid seejärel veel imemaitsvate õuna-kohupiimapallidega ja lugesime õhtu lõppenuks. Väga tore oli igatahes lasta jõuluseerial oma vererõhk selleks õhtuks üles krudida, aitäh kaaslastele ning Helgele värvikaid elamusi pakkunud kohta peidetud aarde eest :).

 7 

Saime õhtul õues kokku, et natuke lõbutseda ja mängida. Mänguplatsi valikuid oli mitmeid, kuid valisime sellise, kust igas suunas hea vaade.
Kui kell näitas üheksat, siis oli kiiretest jalgadest hoopis olulisemad kiired näpud. Kähku haarasime ka arvuti põlvedele ja lausa kolmes seadmes korraga hakati pusletükikesi taga ajama. Mõnel hetkel oli küll tunne, et paar pusletükki on suures ärevuses juba autopõrandale maha kukkunud, kuid õnneks nii siiski polnud. Mina proovisin samal ajal meie geomobiilis hoida sobivat valgust, soojust ja niiskustaset ning hoolitseda muusikalise tausta eest. Umbes 14 minutit põnevust ja loodetud stardist kujunes hoopis uus ajude ragistamise etapp. Huvitavaid ideid põrkas autos eest taha ja vasakult paremale, mõned uurisime sügavuti ja teistest loobusime juba idee tasandil. Õnneks ühel hetkel hakkas midagi huvitavat hargnema ja oligi mõistatuse osa lahendatud. Nüüd siis pidur-sidur-gaas ja lendasime maanteele. Kaardilugejaid oli lausa kolm, kuid ühest pöörangust õnnestus mul ikka mööda sõita. Kiire kannakas ja taas õigele suunale. Kuna tegemist polnud drive-in aardega, siis pidime mõne aja pärast auto parkima ja edasi juba jalgadele valu andma. Kui esialgu tundus, et mis see 600 meetrit lipata pole, siis õige pea seisime takistuste ees, millega me väga arvestanud polnud. Teatud maani saime mööda jääd suusatada, kuid ühel hetke tuli siiski vesi vastu. Kraamisime kahlakad välja ja Liis oli esimene hulljulge, kes mööda palgikest end teisele kaldale libistas. Samal ajal nägime lähenemas ka ühte tumedat kogu - Yksk6ik. Nii me seal seisime, Dauno ja Liis koos abivahendiga ühel kaldal ja meie kolmekesi teisel kaldal. Peale pisukest aru pidamist otsustasime jaguneda. Meie tegime tagasikäigu ja lähenesime aardele väikese ringiga, sest talisuplust polnud siiski plaanis teha.
Kui nulli jõudsime, siis saime teada, et vaatamata päris suurele edumaale polnud Dauno ja Liis aaret veel leidnud. Asusime meiegi seal nullis poleerima, kuid õige pea sai otsingupiirkonda laiendatud ja nii see aare ka leitud sai. Täpselt kell 22:40 panime lõbusa seltskonna nimed logiraamatusse kirja FTF reale. Sellele järgnes väike maiustamine leiupreemiaks kaasa võetud koogikestega ja oligi aeg tagasi autode juurde rännata.
Oli ülilahe õhtu, kuhu jätkus põnevust ja rõõmu, nalja ja seiklust. Detsembrikuu aareteseeria on meie jaoks väga vinge aardeotsinguga igatahes alanud. Aitäh lahedatele kaaslastele, kelleta poleks kindlasti kõike seda ette võtnud.

Kiirete näppude voor

Käes on logimise ja maiustamise aeg

 10 

Kuigi oleme üldiselt geopaastul, siis advendiseeriaks võib ikka erandi teha. Hõikasin välja küsimuse, et kes minekul on, ja niimoodi ma ennast auto peale sebisingi. Aarde avaldumise järel selgus, et asukoht ei olnud halvasti valitud, aga sellest teadmisest oli vähe kasu - tuli asuda lahendama. Kolmes eri seadmes pusletades selgus, et arvuti on siinkohal siiski väga praktiline asi, hea, et kaasas oli. Kui pusle lahendatud, ei osanud esmapilgul midagi arvata, aga üle kümne minuti vist ka ei läinud - igatahes ei jõudnud lootusetuse tunne veel tekkima hakatagi, kui ahhaaa! ja ahhhaaaaa! peale tulid. Geokontrolli polnud, aga ometi oli kohe selge, et olime asjale pihta saanud. Väga äge mõistatus! Kohapealse osaga kahjuks nii lihtsalt ei läinud. Lähenemisteega panime puusse ja kulus väga kaua aega, kuniks me ühe sobiva, aga veepiiril palgi leidsime. Õnneks olid kaasas kalamehepüksid! Minu plaan veeületuseks toimis ja peagi leidisin ennast teiselt kaldalt. Kaugemalt paistis juba keegi lähenevat ning Dauno sattuski meile peale, kui kalamehepükse parasjagu teisele kaldale tagasi üritasime saata, abiks nöör ja oks. Kogu aktsioon oleks mulle peaaegu lõppenud ühest saapast ilma jäämisega, aga õnneks nii ei läinud. Igatahes otsustasid kambajõmmid pigem jalgadele valu anda ja tulid ringiga, otsustasime, et meie Daunoga lähme juba ees jääd testima. Õnneks oli tee aardeni sealtmaalt edasi mööda korralikku jääd ja sellega probleeme polnud. Meie Daunoga tuulasime omast arust nullis, aga aaret silma ei jäänud. Vahepeal liitusid ka teised ning kui Salme ja Helen veidi eemal üht kahtlast kohta märkasid, läksin nende juurde asja uurima, aga teel sinna jäi kogemata hoopis aare silma. Jee, leitud! FTF läks kirja 22:40. Peitja meid küpsistega ootamas ei olnud, aga Helen oli õnneks ka sellele variandile mõelnud ja saime maitsvaid õunapalle süüa. Oli mõnus õhtu ja advendikaks täpselt paras aare - lihtsapoolne mõistatus, natuke seiklust ja jalutamist ning tore seltskond :)

 5 

FTF Täna oli see päev, kus pidin kodus olema ja ei olnud plaaninudki kuhugi minna. Dauno oli kauem tööl ja nii juhtuski, et kui mina kodus just Soome aarde puslet kokku panin, ja Dauno just poolel teel koju oli, sai kell üheksa ja ilmus uus aare,mis vajas pusletamist ja nii see Soome pusle nurka lendas ja Helge oma kokku läks. Ja siis tekkis pea kohale suur küsimärk. Lisasin saadud tekstid aarde märkmetesse ja päris kiirelt sain Daunolt kõne ja pildi tema arvamusest. Siiski läks veidi aega, sest tõlgendasime veidi teisiti, kui oleks pidanud. Paar korda uppus Ülemiste järve ära , kuni potsatas kaldale. Nii võttiski Dauno teekonna ette. Ilma kummikuteta ja telefoni lambi valgel. Aarde lähistel nägi geolambikesi, kuniks kõik otsijad kohale jõudsid ja otsimine võis alata. Päris kaua läks, sest koordinaat oli mööda. Lõpuks leitud, seega tore õhtu oli. Tänud

 1 

Algus oli tore ja paljutõotav, kuid level 2 ei saanud enam mitte millestki aru. Eks kunagi jätkan, kui targemaks saan, seniks rändab riiulisse :) Tänud pusle eest, see osa meeldis.